Jääger-online jahindus foorum

Kui oled metsas valgejänesejahil või proovid laanepüüd lendu ajada, s. t. lased lühikeselt distantsilt, on pare kasutada isegi silinderraudu. Kuuliga laskmiseks sobivadki silindrid kõige paremini. Kahjuks pakuvad jahipoed viimasel ajal ainult konteinerpauke, need ei sobi väikesele distantsile.

Ei saa aru, miks üldse vaja piirata, et kaks pauku metsas peaks piisama. Kui olen tihnikus seajahil, siis on niipalju padruneid rauas õige, et siga maha saaks. Eriti üle kahe ei jõuagi niikuinii lasta. Ja lõpuks on vist kõige tähtsam mitte haavatuid metsa jätta. Kui siis kolmas lask jääb puudu, kellele see siis hea on? Mul oli vahepeal ka üks Belgia väikesekaliibriline pump 22LR. Väga mugav oli lasta. Muidu ma suur pumbasõber pole, pole lihtsalt ette sattunud siledaraudset pumpa, mis mulle hästi õlga sobiks.

Mul endal on olemas vindid 308-le ja ka 223-le. Ostsin esialgu 308 selle kaliibri universaalsuse pärast. Väikeulukile siiski parem 222 või 223. 308 puudus on see, et ta jääb suurele loomale (karu, põder) siiski vähe nõrgaks. Tapab küll hea tabamuse korral, aga 30-06 on siiski kindlam. eriti karule. Nüüd kui mul on 223 ka olemas, kahetsen veidi, et mul pole 308 asemel 30-06-t. Niiet kui on kavas osta vinti väikeulukeile veel eraldi, oleks minu arust 30-06 etem.

Mulle meeldib õudselt kevadine mets ja nepijahist tunnen suurt puudust. Ei tea miks ma peaks kellegi teise eetika omaks võtma, miks mulle ei peaks sobima kevadel püssiga metsas olla. Binokliga vaatan ma linde niikuinii, jaht on teine asi. Lihtsalt anti rohelistele järele ja võeti omaks võõrad tõekspidamised, et Euroliitu saada. Ahevenamaa pole Euroliidus ja peab kevadist jahti isastele partidele. Kui lubataks, peaksin ka. Venemaal ju terve jahiteadus on emase peibutuspardi kasvatamine ja selle juurest isasindude laskmine. Kui see kevadine linnujaht nii ebaeetiline on, miks siis EJS juhtivad tegelased Pihkva oblastis kevadisel tedrejahil käivad? Kui on lindu, mida lasta, ja sellega populatsiooni ei ohustata, olen kevadise jahi poolt. Ja lihtsalt seadust kiitev jutt mu arvamust ei muuda. Seadusi saab muuta kui on piisav surve. Ei pea küla (Euroopa) peale oma veendumisi otsima minema- need tekivad ise.

Hane 22LR-ga lasta saab, aga tabamine peab olema ülitäpne - tiivakonti. Ja lasta tuleb 100-150 m pealt. Raske on kaugust hinnata, sest kuul langeb palju. Ostsin 223Rem padruni peale püssi- see on hanejahiks õigem.

Kährikud tuleks viimseni ära hävitada. Eelkõige on nad metsise ja tedrepogadele-pesadele ohtlikud. Tihti teevad kährikud ka oma pesakonna metsisemängu külje alla. Meie metsakanalised lihtsalt ei ole sellise survega arvestanud oma sigivuses.

Arvan, et siiski paaritusaeg. Siis nad on täitsa segi ja ei karda midagi. Mulle tulid kruusateel vastu keskpäeval 4. mail 3 valgejänest. Hüplesid, püherdasid maas, tegid muid lollusi, seda minust 5 m kaugusel, kes ma varjamatult keset teed seisin. Ja me olime veel kolmekesi. Meid oli võimatu mitte näha.

Laanepüü jaht on üks mu lemmikjahtidest, tõsi põdrajaht segab seda tõsiselt. Tuleb vilistada püüvilega (mul on veneaegne plastmassvile). Kaks korda pikalt 1sek. poolesek. vahega ja siis kohe otsa väike triller. See on kukehääl. Kanal on üks vile, lõpus tõusev ja titt-ti-titt-titt lõppu.
Kukk: Tiiiiiii, tiiiiii, titt-ti-titt-tit. Minge praegusel ajal hommikul päikesetõusu ajal metsa ja kuulake kuidas laanepüüd vilistavad. Otsige eelkõige sealt, kust olete samal aastal laanepüüd juba üles ajanud. Jätke kõik need kohad meelde.
Kui saavutate laanepüüga vilistamise ajal kontakti, s.t. ta vastab teile, vilistage veidi omavahel, üks kell ta tuleb ligi, enamast lennates, aga vahel ka maad mööda. Ligidalt enam vilistada ei tasu- saab aru. Siis tuleb vaikselt püss tõsta ja lasta.

Minu tuttavatest on ikka õige mitut meest kult rünnanud. Laika peaks kaasas olema. Aga ükskord põgenes koer mu sõbra poole. kult järel- lasi puusa pealt, tabas suhu ja sai vähe kõrvale. Üks kild oli südamesse läinud ja 5 m eemal suri. Sügavas lumes oli vahemaa koera ja looma vahel hirmuäratavalt kahanenud, koera õnn, et sõber pihta sai. Taga ajades laksutas kult lõugu.
Teine sõber lasi samas olukorras ühe käega, lasi püssitoru praktiliselt vastu pead, enne kui vajutas, rohkem sihtida polnud aega.
Avinurmes üks jahimees tapeti kuldi poolt hulk aastaid tagasi. Oli üksinda nugisejahis olnud koeraga.

Adresseerin vastuse eelkõige pine martinile.
Eelmisest sajandist on Venemaalt dokumenteeritud fakte huntide rünnakutest inimestele nii palju kui sa viitsid lugeda. Loe 80-ndate "Ohotasid", kusagil on seal see teema üleval vaieldes Norra hundisõpradega. Mul on need ajakirjad ka kodus olemas, vaja ainult artikkel üles otsida. Peeter Ernits olevat kusagil teinud statistikat ka rünnakute kohta Eestis. Eelmise sõja ajast olen vanematelt inimestelt kuulnud ka Eesti territooriumil huntide agressiivsusest (nemad küll pääsesid).
Enamus rünnakuid oli Venemaal neljakümnendatel- sõja ajal. Täiskasvanud inimesi rünnati üliharva, enamast lapsi ja ka siis eelistati tüdrukuid. Rünnati ka mõnda alatoitunud väikesekasvulist noort naist. Mehed olid sõjas, külades vaid mõned vanaätid, relvi polnud. Hunt kui ülimalt plastiline liik tajub ruttu ära kui inimesest ohtu pole. Metsades oli ka ulukeid vähe. Tüüpiline olukord: lapsed kahe küla vahelisel teel õhtuse ajal (ka keskpäeval juhtus), hundid hakkavad jälitama, siis ründavad ühte lastest. Kirjeldasid need, kes puu otsa said või muidu pääsesid.
Kaks hunti tulid ka kord lausa kolhoosipõllule töötavate inimeste hulka ja üks ründas ema, teine tütart. Ema pääses ühe vanamehe abiga, laps lohistati metsa, kust külarahvas hiljem leidis poolsöödud tüdruku( segati, ei jõudnud lõpuni süüa).
Neid näiteid oli kümneid ja kümneid.
Mu ema oli sõja ajal maridemaal, seal ka hundid liikusid jultunult pimedas külavaheteedel ja inimesed kartsid öösiti välja minna. Nende kits oli välisukse kõrval koridoris, hundid käisid korduvalt ukse taga kobistamas, kuigi teadsid hästi, et inimesed olid majas. Üks kooliõpetaja murti öösel maha kui sõitis reel külade vahel. Kord käis mu tollal 5-aastne ema öösel väljas asjal- hundid ründasid ja ta jõudis rohkem vaistu ja hirmutunde tõttu tuppa ja ukse kinni. Kohe pärast seda kraapisid hundid ust.
Venelased ütlevad, et hundid on nagu muda, mis paljuneb ja hakkab tegutsema ajal, mil inimestel on raske (sõjad, näljahäda, epideemiad). Ja nagu kõigi suurkiskjatega: nad tahavad pidevat jahinduslikku pressi, et säilitada hirmu inimese ees. Maailma praktika näitab, et see hirm kaob näiteks karudel orienteeruvalt 20 aastaga.
Tuletan meelde saja-aasta tagust hundijahti Venemaal põrsaga: sõideti kuuvalgel ööl saaniga metsavaheteedel ja pigistati kotis olevat põrsast, et too häälitseks. Hundid näitasid ennast algul kaugel hallide varjudena, ajapikku muutusid üha julgemaks ja lõpuks läksud nii julgeks, et neid ulatus laskma. Küsimus. aga kui poleks lasknud- põrsas tuli ju kätte saada. Siit on näha kuidas julgus kasvab. Praegu see jaht ei toimi enam, hundid on liiga kartlikuks läinud (prooviti siiski), aga arvukuse kasvamisel sõja ajal -kes teab.
Olen ka ise olnud hundijahibrigaadis, hundid armastavad öösiti käia mööda metsateid. Kui neile siis väike laps üksinda ette juhtub, ei annaks ma tema elu eest küll krossigi.

Võta linnul nahk maha tupena, enne seo noka külge niit, et õiget pidi saaksid tõmmata. Pargi nahk maarjajääga ja mürgita arseeniga või vaskvitrioliga, pane kilekotti ööpäevaks, Lihakeha järgi tee takust ja takunöörist täpne jäljend. Torka sellest takukerast teritatud varras läbi tagant ettepoole, varras siseneb pärakast ja väljub lagipeast. Tõmba nahk topisele. Jalgadele sisestatakse teritatud varras talla alt ja lükatakse külje pealt topisesse sealt kus jalg väljub kehast. Varras kinnitatakse(keera teine ots konksu ja tõmba tagasi topisesse.) Siis keerad varda(jala) õigesse asendisse. Sama tiibadega. Kui tiivad jäävad keha ligi, kinnitad lihtsalt pealtpoolt keha külge. Topi takku juurde sinna kuhu vaja (jalad, kael tagumik jne. Õmble augud kinni 8-pistes. Pane alusele, (samad traadid, mis tulevad talla alt välja) värvi, mida vaja (jalad nokk, kulmud). Pane paika silmad. Kui nahk on kuivanud, pane õigele kohale märg lapp peale.
KÕIK
EDU SULLE?