Jääger-online jahindus foorum

Teemaalgataja nimetab ka linde,no brat.Ise arvan,et kui pole lubadega inimene,siis pole lubatud mitte mingit püüki.Öeldakse ju,et ka naiste-meeste taga ajamine on jaht.

Kuigi ise praegu jahiga ei tegele,arvan,et sellist talve nagu eelmine ja pragune,oli just vaja kitsede arvukuse reguleerimiseks.Meil läks kitseuputus ikka väga suureks ja igasugu haigused levisid.Oli ka juhuseid,kus lastud kits oli nii haiguse tunnustega,et aeti lihtsalt koos kõigega auku.Karm talv on meie oludes just see,mis loomade arvukust reguleerib ja nõrgad ning haiged ära korjab.Kuigi jahimehed endale vastu rinda taovad,et meie reguleerime,ei suuda nad ikka niipalju kui emake loodus suudab.Ka kiskjad saavad kätte just nõrgemaid loomi,tugev kaob minema.Ja kui nüüd uus suvi tuleb,on kitse vähem kindlasti aga nad on tugevamad,kavalamad ja tervemad.Pakuvad jahimehele ka rohkem jahirõõmu kui mõne haigustest puretud kitsekonna laskmine.Et ei maksa ulguda murtud kitsekorjuse juures,toitke aint metslooma õigesti(nagu Kakuke teeb) ja usun,et nii mõnigi elab talve hästi üle.Toidust oleks kitsele minu arust praegu(vastu kevadet) hea just mahlaks sööt,nagu silo või purustatud juurikad.Saavad ka metssead sealt oma osa ja ehk mõni muugi metsloom.

aGA MIKS KOHE HUNTI SÜÜDISTAD.Pildil ju krants tegutseb,ning see kitsele ehk veel ohtlikum kui hunt.Hunt murrab,sööb ja kaob kaugemale aga krants,kui koha leiab kus kitsed,külastab seda kohta ka sagedamini kui hunt.Ja kits kardab krantsi küll.Sinu jutt tundub pabermäärija jutu moodi olevat,peaasi,et müüks.

Enda teada on jahimehesuusaks kasutatud ka laia suushüppesuuski.Ei vaju eriti sisse ka.

Honkomees ju vana jahiline ikka,no küllap on looma liikumis teest ka kuulnud siis.Kui vanasti jahti tehti ja praegugi,kui hagijas rebast või jänest ajab,tuleb ette jõuda just looma liikumisteele,mitte oodata looma suvalises kohas.Metsloomal on tavaliselt alati oma lemmik liikumistee ja kes seda tunneb,see saab ka loomi alati lasta,kui aint ette jõuab.Vanad jahilised peaks seda ju kõik teadma.Lased ühel kohal looma ära ja järgmine loom tuleb samast ja järgmine ja järgmine.Muidugi mitte kohe aga tavaliselt tuleb.Isegi kui maastik nati muutub,näiteks mets võetakse maha,liigub loom ikka oma rada mööda.Kuid neid radasid on tavaliselt ikka mitu ja siis nagu isegi rohkem põnevust,et millise loom valib.Hagijaga jahtides just kuulda,kuhu loom liigub.Seda kasutavad ka targad jahijuhatajad ära,mitte ei tõmba aint liini suvalisse kohta ette vaid panevad mõnegi laskja mehe just liikumisteele ja see teeb tihti seal pauku ka.

Tea,mis sa sellest nepist endast siis koerale annad?Ajab veel mõne peene linnuluu kurku ka.Ma nagu korra mainisin,et lind ise smoori teises potis ära.Ja nüüd kui naisega sööd,siis ise lased sellel sisikonnal hea maista ja limpsad keelt.Naine nagu peps rohkem ja järab nepipraadi,ise kirudes,et pead sa neid väikseid linde ka laskma,kondised teised.

Neid komme lugedes,tundub küll,et mehed on liiga mugavaks läinud ka rebase jaoks.Mõtelge jahilised,mis ilm praegu teeb ja siis jahti.Kuna rebasel on kuulmine väga super,siis pole mingi ime,et ta nüüd näljaga hiirepiuksu kilomeetri peale ära kuuleb ja tuleb ka sealtpoolt,kust ei ootagi.Ja keegi siin kirjutab,et ta liikus ja rebane kadus,no kas saab veel paremini ütelda siis?Kui ikka tahtmine praegu reinu saada,siis esimene asi on vaikus ja veerant tundi vähemalt,siis piuksu ja jälle oota,ning pea ka ümbrust ja seljatagust silmas.Mitte nii mugavalt,et sõidan autoga ja reps tuleb,ning seisab, oodates pauku,vaikus ja kannatlikkus olid,on ja jäävad ka praeguse ilmaga.Iga ilmaga ikka ise moodi ju.

See ju leheneegri jutt.Kas ta ise käis kohal ja nägi,et just POOLSADA hirve oli ja usun ka,et loomad mitte ei maiustanud seal,vaid suure näljaga sõid silo(mis neile loomadele ikka hea suutäis).

No mis seal ikka imestada,et hunt kärnas,kärntõbi ju levib metsas hästi.Nüüd puudub see vahetükk,et loodus saatis marutaudi,kes omakorda levides palju rebast-hunti maha võttis,nüüd see puudub ja kärntõbi aina levib.Rebane-kährikoer kärnas ja uimased,see ju praegu hundi toit osaliselt.Ka langevad just kärntõvest vaevatud hundid kergemini saagiks,nad pooluimased.Kultki siin mainis.Kuid kõige kurvem tundub see,et mehed ei oska hundijahti pidada paljudes kohtades.Praegused ilmad,külm ja vaikne,lumekrudin on isegi inimesel kilomeetri peale kuulda,no mis veel hundist rääkida siis.Tehakse luuret ja kui leitakse huntide peatuspaik siis alles mehed kokku ja kui nüüd mehed koos,siis leitakse,et hundid edasi rännanud.Arvan,et kui on vähemgi kahtlus,et hunt sees,siis kindlasti mõni pikapüssimees loomarajale võiks jääda juba luure käigus,inf ju raadiosaatja näol olemas.Praegu aga tehakse mootorsaaniga luuret ja siis kurdetakse,et loom(hunt) kaob luure käigus minema.Ega hunt ole metssiga või põder ja kuulmine on temal super ning siis pole mingi ime,kui peale ringi tegemist enam looma polegi sees.Tean tänavu juba mitut korda kus nii on juhtunud.Kirutakse siis,et näe,susi kardab mootorsaani.Hunt on tark loom,kuid inimene peaks nagu targem olema?

Minu arvates on viimane "E-Jahmees" küll parem kui eelmised.Vähemalt reklaami on palju vähem ja asjalikku juttu rohkem.Puuduvad ka pikad tabelid(laskmine ja jahtkonnapiirid).Aga poliitika tikub vägisi jahimehe kallale,eks jahimees ka vali ju ja nüüd see uus jahiseadus,see jääb uuele riigikogule?

Usun ka,et 400 pealione hundikari on liialdus aga venemaa avarustes on ehk kõik võimalik.Siiski kahtlen tugevasti,sest jah,hunt võõrast looma oma karjas ei salli.Kui nüüd 40veel kuidagi on võimalik,kuid 400???
,tea kuidas selline kari süüa saab?Need 30 hobust ju korraks ja tea,kas tervele karjale jätkuski?Ja selleks,et ikka 400 kokku lugeda,peab olema mitu-mitu lugejat.

Just,just Aadu,enne pesitsemist saaks neid hallivatimehi nati piirata jah.Kunagi,kui nepijahti sai teha,siis läksime õhtul varem vahel välja,kevad ja õhtune loodus.Siis nägime varest kuskil jõe ääres kõrge raagus puu ladvas istuvat.Nagu nüüd pardi pesalt üles hirmutasime,minnes,nii oli varesel pardipesa teda ja see ka peale munemist tühjaks tehti.Praegu nepile kevadjahti enam pole,kuid kevadine koprajaht ja just jõgede-ojade ääres,eks seegi näita varesele pardipesad kätte.Aga talvel sai varest just sovhoosi-kolhoosi sõnnikupatarei juures lasta ja seda pea päev läbi.Ka punarebane liikus seal ringi.Tegid kõksu ära,vareseparv läks lendu ja nii veerant tunni pärast olid varesed tagasi.Kui ikka hästi olid varjatud,siis jätkus terveks päevaks jahti.

Et vareste piiramine ja talvel,kuid minu teada on meil praegu talvel ju soome varesed siin?Ehk oleks asi tõhusam just sügisel või peale pesitsemist.Siis neid noori ja lolle vareseid rohkem ka.Tegelikult saab varest hästi lasta just selle händkaku kuju juurest,vile ka siis hästi toimib.Ise muidugi tuleb varjuda ja hästi kohe,varesel on terav nägemine.Sügisel ehk asi eriti ei toimi,siis jahimehel neid muidki jahte kuhjaga seljas,aint kui pardijaht,siis ehk ikka ka mõni vares sapsu saab?

Rebane jah,kuid ärge ära unustage,et rebasel ju pulm käimas ja siis ikka liigub.Rebase pulma järgi ennustati vanasti ka kevade saabumist,et kutsikate sündides on soe juba.Rebase võib pulm hakata ka jaanuari alguses ja vahel alles veebruari lõpp märtsi algus.Kui aga rebane ikka mitmeksei põllus,siis tavaliselt on esimene ema.Vanasti loeti just tuisuse ilmaga hea rebasejahiilm.Tuisk kaotas lagedamal jäljed ja kui rebase jälge nägid,siis panid koera kohe peale,sest jälg ikka värske oli.Aga eks reps ole saks ja saksal ikka saksa kombed,ilma valib praegugi.Ka hagija omanikud peavad rebasepulmas ettevaatlikud olema,sest pulma ajal kooserdab rebane ikka pikki vahemaid maha.Magab kus jutub ja kui nüüd hagijas sellise hulkurrebase ette võtab ja püssimees ette ei jõua,siis hea agijas kaob tükiks ajaks.Pole ime,kui pregu otsitakse koeri taga ja leitakse nad alles teise-kolmanda seltsimaalt.Sellest ka praegu olukord,et rebast võid kohata kohas,kus teda tavaliselt pole.

Jah,pildi järgi käimisvilte küll ei osta.Kuid ära ka pole neid mõtet põletada,kingsepp saab neist väga head külmavarjud teha.Just sellised,mis jalga ei vaeva käimise juures.Vilt küll rohkem passimise juurde sobib,ka kalal olles on jää peal hea jalanõu.
Need vanad vene tavalised vildid on jah ninast liiga kitsad,kuid sooja peavad hästi.Siiski lubjavilt on neist kõigist üle,kuigi neid kummtallaga lubjavilte eriti ei soovita,liimise värk ja kui kusagilt lahti läheb,jäädki neid liimima.
Muide,vilte saad turult ja laadal ka neid ikka liigub,poodidest ei tea,ehk kusagil ikka,kus vene träni müüakse neid ka on.