Jääger-online jahindus foorum

15) ajajatel viibida ajus laetud jahirelvaga, välja arvatud juhul, kui koeraga ajus olles tulistatakse ajus seisvat ulukit;

huvitav, kas neil oli koer ajus?

ma olen talitanud teistmoodi: hoidnud koera rihma otsas ja liikunud temaga mööda jälgi seni, kuniks jõuan ilvese asemeni. alles siis olen koera lahti lasknud ja tal omasoodu tegutseda lasknud. ilves on laisk ja mitte kuigi kiire, pealegi pesast üles ajades jalutab ta esialgu niisama, alles siis, kui koer järel või pauku saab, hakkab kiiremini liigutama. hea koer lööb ta suhteliselt kiirelt puu otsa.

muidugi toimib see kõik lume olemasolul. põhjuseks, miks koer varem kinni hoida, on jälgedes: kui on kiire ja lumi kohev, ei ole ma võimeline jooksu pealt ilvese jälge koera jäljest eristama. niisiis selleks, et püsida ilvese, mitte oma koera jäljereal, hoian koera kinni.

ilm oli ilmselt igal pool vilets, aga vaatamata kehvadele tingimustele saime laupäeval 3 põtra: väike 2-haruline pull, lehm ja vasikas. riided on küll siiani märjad

Feen kirjutas:Selles see jama ongi, et meil kogu seltskonna peale 3 põtra. on mõeldud seda küll, et müüks ühe maha, saaks sigade lisasöötmise tasa... aga no.. kui ikka 3 põtra, siis seda liha isegi vähe. See hea kui on nii palju loomi, et mingi osa müügist ennast ära majandada saab.

kui väike see seltskond ja jahimaa teil ometi on, et ainult 3 põtra? meil küll väike selts, aga põdralubasid tänavu minuteada 14

ma ei oska selle mõttekäiguga nõustuda kui jahimehed võtaksid maaomaniku metsa maha või hariksid ta põlde, siis saaks rääkida maa rendist. kui jahimaal peetavast tegevusest saadaks tulu, siis oleks lausa põhjust rääkida renditasust ressursi kasutamise eest.

ma oleksin nõus mõttega jahimaade eest tasutavate tulude kandmisest maaomanikele n.ö. tööstusliku jahipidamise puhul. spetsiaalselt turismile ja lihale orienteeritud jahimajandid (-farmid) jms. ma ei oma kahjuks küll täit ülevaadet eesti jahimajandusest, kuid antud juhul tundub mulle siiski, et ulatuslikku tööstuslikku jahipidamist eestis ei ole. või on? RMK jahimajanditest ma ei räägi, nemad opereerivad enamaltjaolt ka oma enese territooriumil. eestis on jahiseltsid jahimeeste tegevuse korraldamiseks, mitte tulu saamiseks. enamik jahiseltse ongi ju mittetulundusühingud. parandage mind, kui eksin.

eraomandikeskses USAs on küll levinud käitumine, mille järgi jahimehed rendivad jahiõiguse otsa maaomanikelt ja ostavad kohalikult keskkonnateenistuselt lihtsalt jahiloa. loal on oma konkreetne hind, kuid selleks, et mingit looma küttida, tuleb minna ja maa kasutamise osas selle omanikuga kokku leppida. muuseas, jahiseltsid on vähelevinud ja valdavalt tuleb igal kütil omadega ise hakkama saada.

eks ta vastuoluline ja keerukas teema ole, aga maaomanikega suheldes tuleks tegelik rõhk asetada jahimeeste üldisele suhtekorraldusele ja jälgida oma käitumist, et inimesi mitte provotseerida. ei ole ju vaja maasturiga külamehe põldu rööpad sisse sõita? või vilja/heina maha tallata jne. maa ja mets on siiski kellegi oma ja meil ei maksa seal väga peremehetseda. kui suudame ennast kontrollida, siis on ka maaomanikud mõistvamad.

kaalikas kirjutas:tähendab ma pidasin silmas seda pruugitud koera!

noh, niisama väike sõnanärimine, aga koera kohta vist ei sobi pruugitud öelda juttu oli täiskasvanud, mitte kasutatud koerast... kuidas teda siis pruugitud või kasutatud on? fui, ei taha mitte mõeldagi

kult kirjutas:Usun ,et asi oleks kohe klaar ja mingeid jamasi poleks ,kui see nn rendi maks läheks omaniku taskusse ,mitte riigile.Jahimees olgu siis tola,käigu sõlmigu rendilepinkuid ja riik paneb rahale käpa peale.Muidugi küsib iga omanik õigustatult-mis mina sest saan Minuarust peaks olema nii:kui riik seda raha tahab,kehtestagu maale üldine jahimaa maks(nagu maamaks),mis tuleb igaljuhul maksta ja las siis omanik valib kas sõlmib jahimeestega lepingu ,kes tema eest maksu tasuvad ja peavad tema maal jahti v maksab maksu ise ja antud maal jahti(suuruluki) ei peeta Kivi kotti!

raha peabki riigile minema, metsloomad ei kuulu maaomanikule. maamaksu ja jahirendi sidumine tundub kuidagi eriliselt jabur, sest jahipidamise mõistes maad ju tegelikult oluliselt ei majandata, selleks on siiski põllu- või metsaharimine. miks peaks siis jahimees (-selts?) maksma maaomaniku eest maamaksu, kui ta seal metsa ei kasvata ja vilja ei lõika. maa toodab omanikule siiski teatavat tulu, seda kasvõi kaudselt maaomandi kui kinnisvara kallinemise arvelt

nojah, meil kodus viisid rotid kapsaraua ära... aga jutt jutuks. ma ei saa küsimuse tõstatusele väga hästi pihta ja seetõttu arutlen ehk niisama omaette:

inimene on loomu poolest mugav. seadmed, mis teevad elu lihtsamaks (vintraudne relv, optiline sihik, GPS, raadiosaatja jms) võetakse rõõmuhõisetega vastu. ja ikkagi ei saa ma aru, mis selles halba on, kui GPS taskus on? kõik ei orienteeru põdrasambla, kännuseente ja rohukõrte kalde järgi. eriti, kui oled noor jahimees ja metsad veel võõrad. kas on siis õigem pikalt ekselda (päike on tore küll, aga kui pilved ette tulevad, siis pole temast palju abi) ja pärast kaaslaste, elukogenud jahimeeste, mõnitusi kuulata?

olen täiesti nõus mõttega, et metsa tuleb igal juhul tundma õppida. mis jahimees see on, kes metsa ei tunne? aga kompass ja GPS on head abimehed, mis hõlbustavad ka metsa tundma õppimist. ma ei lähe kunagi ilma kompassita metsa ja uskuge, veedan enamik talviseid nädalalõppe seajahil, nii et peaksin oma kandi metsi siiski tundma.

tänapäeva urbaniseerunud (linnastunud) inimene ei ole enam see Tshingatskuk, kellest Cooper oma Nahksuka juttudes kirjutas. Meie haistmine ja kuulmine on tönts, silmanägemine arvutist ja telekast räsitud, paljude arutlusvõime on alkoholist nõrgestatud. ei saagi eeldada, et hiiliksime mööda põlde ja suudaksime vibuga jahti pidada. ehkki vibujaht on mujal maailmas kiiresti leviv harrastus

jahieetika on, vähemalt minu jaoks, siiski teatud tavadest ja reeglitest kinni pidamine, austus loomade ja looduse kui terviku vastu. mingi teatava seadme, mida meie isadel ei olnud, kasutamine, ei tee veel tänapäevast jahti ebaeetilisemaks. kas kaasaegne raamatupidaja on ruuduliselt kaustukult arvutile üle minnes ebaeetiline raamatupidaja? ärgem müstifitseerigem jahimeest üle ja ärme klammerdume eilse päeva külge. teate, mis juhtub nende eluvormidega, kes ajaga kaasas ei käi? nad surevad välja!

Eks see venelase SUUREPÄRANE püssitegemiseoskus on ka ikka omajagu küsitav. Seda eriti tänapäeval, mil kõik sõltub headest seadmetest. Sa, Honkomees, võta kord ette ja mine proovi tiirus pisut lasta. Kõigepealt 25 märki (lase 10'gi) IZH-ist ja siis mingist "lääne" püssist.
Arvan, et rumal on seostada lääne relvade paremat väljanägemist nende lagunemisega. Väide, et ilusam või mugavam püss läheb rutem katki on sama jabur, kui öelda, et mustad autod on teistest aeglasemad.
Ah et itaalia relvameistrite töö ei ole usaldusväärne? Kuidas on siis ometi nii juhtunud, et itaalia relvad kõikjal maailmas suure austuse sees on? Suur osa maailma parimaid relvi toodetakse just Itaalias. Maailma tuntuim ja üks vanimaid relvatootjaid (tegutseb alates 1526.a.) on Beretta, mis ju samuti Itaaliast. Muuseas, teadmiseks: Tikka ja Sako kuuluvad Berettale.

njah, ega siga nalja mõista onul lõi aastaid tagasi haavatud põrsas hambad põlve. olla veel vaadanud, et mis see põrsas ikka teeb, lükkan jalaga eemale, aga siga arvas teisiti.
põrsas leidis muidugi oma otsa paar sekundit hiljem, aga onu lonkas mitu kuud

soome liigub seda teed, et summuti on jahikasutuses peagi kohustuslik. seda just üha suureneva asustustiheduse tõttu: et lõuna- ja läänerannikul on elanikke palju ja asustustihedus suur, on müra vähendamise eesmärgil summuti kasutamine üha levinum.
meil tekiks esimese hooga muidugi massiline salaküttimine, sest mehed üksteise peale ei kaeba ja keskkonna-/politseiinspektoreid igale poole ka ei jagu... võta sa kinnni, mis õige, mis vale

kipuvad end uputama jah. ise olen ka mitu korda sama kogenud. eriti vastik on see mereääres paraja lainega õhtuse lennu ajal, mil nähtavus häiritud nii üha vähenevast valgusest kui ka lainest. jube kurb on siis ringi tatsata ja nõutul ilmel lindu otsida. justkui piinlik hakkab, et näe - alla lasin küll, aga part võtab kamikadzena ise endalt elu. justkui ilmaasjata surm

eks see sõltub ilmselt relva väljanägemisest ja olukorrast. ilmselt paarisajast kroonist paari tuhandeni

helista küti ärisse tel. 655 0295 ja küsi. nad on tikka maaletoojad

honkomees kirjutas: Ajus olles segab kombi sälksihik, ei lase nii kiiresti sihtida kui latt.

ma ei ole selle lati ja sälgu/kirbu väitega nõus. latiga laskmine tahab omajagu harjumist ning tihtipeale hasardis ununeb lati kinni-lahti oleku jälgimine sootuks. nii tehakse palju rohkem praaki, lastakse mööda või veel hullem, loomi vigaseks. vähem kogenud jahimees suudab kirbu ja säguga sihtida tunduvalt täpsemalt.

see, et lasu tegemine võtab rohkem aega ja on põhjalikum, vähendab ka praagi tegemise võimalikkust.

honkomees kirjutas: Ajus olles, koeraga, on hea suuremakaliibrilise vintrauaga kombi või lihtsalt sileraudne, no sile poolautomaat käib kah, aga pikk raud segab

lühikese rauaga poolautomaate tehakse ju ka reeglina ongi poolautomaadi või pumba kuuliraud haavlirauast lühem, minu beretta puhul on näiteks kuuliraud 61 cm, haavliraud aga 71 cm