Jääger-online jahindus foorum

Jalutasin eile õhtul mööda Emajõe kallast (Kaarsilla poolt Võidu silla poole) ja vaatan, et havi vist peab kalda ääres jahti, hirmus lobistamine käib. Siis jälle nagu ilmuks ei tea kust pardi poeg välja jne. Sain umbes Võidu sillani ära, kui jõudis siis lõpuks kohale. KOPRAD LINNA KOLINUD! Jäime natukeseks seisatama ja hakati kohe ilusasti poseerima. Esialgu kudrutasid kaks kobrast omavahel ja natu aja pärast asus üks liikvele. Ujus Võidu silla juurest pisut üles voolu ja asus kaldale askeldama. Rahvas jalutas umbes 20m pealt mööda, aga kopral ei kippu ega kõppu. Üle 10 minuti ei viitsinud seal passida, nii et asusime minema, aga seal kus algul kopraid üldse märkasin ujus veel 2 kogu + siis see isend, kes kaldal askledas.

Ei tea, kas neid siis Lõuna-Eestis tõesti nii palju on, et juba linna peavad kolima? Nalja hakkab saama, kui väiksema võsa maha võtavad, ja seda on seal minimaalselt. Ehk lähevad, äkki vanade poolemeetrise diameetriga puude kallale, paneksid mõneks ajaks Pegasusel tee kinni.

Huvitav, kuidas linnavalitsus asjasse suhtub ja kas otsustatakse teistele lõpp peale teha või lastakse niisama elada. Äkki keegi mõnes suuremas linnas sellist kobraste pealetungi veel täheldanud? Kuidas üldse kopralaskmisega on, suvel iseensest keeluaeg, aga kui kahju teevad kõvasti, kas antakse ka erilubasid välja?

Tartu kandis Elva tiir pigilinnu laskmiseks, toimub teisipäev ja neljapäev, täpsem info Trapperist.

honkomees kirjutas:3. Kolmandaks - kaliibrid. Mitte ei saa aru sellest suurte kaliibrite vaimustusest nii tootjate kui ostjate poole pealt. Sileda puhul piisab 16 täiesti, isegi 20 on asja eest. Reaalse laskekauguse jaoks on neil kaliibritel jaksu küllaga ja ennast ei piina.

Tegelikult oligi plaanis osta 16 kaliiber, aga kuna sobivaid relvi ei olnud hetkel silmapiiril ja pakuti praktiliselt kasutamata relva vaid 1000.-, siis sai käed löödud. Oleks teadnud, et tagasilöök osutub nii võimsaks, oleks kindlasti asja enne veel üle kaalnud.

Jälle üks mitte nii proffesionaalne küsimus: kas see "korralikult õlga" tähendab, ikkagi seda, et praktiliselt surud vastu õlga püssi?

Käisin eile tiirus esimest relva(12 kal, IZ-58) proovimas ja lõpptulemuseks on nüüd sinine õlg. lasin umbes 30 pauku haavlitega ja 4-5 pauku kuuliga. Alustasin kuulidest ja esimesed 2 pauku olid eriti jubedad, kuna poemoon ja võimsamad laengud vast, järgmised olid kodus laetud ja seisma jäänud kuulid ja väga hull ei olnud, aga tunda andis ikka. Kõik haavlipaugud olid spetsiaalselt tiirus laskmiseks mõeldud moon. Algul polnud vigagi, aga lõpu poole hakkas asi nagu kuhjuma ja algul tehtud kuulipaugud olid ka oma töö teinud. Jahis vast nii palju pauke korraga ei teeks, aga tekkis tõsine hirm, et nüüd pärast iga jahis/tiirus käiku hakkabki õlg sinine olema. Iseenesest ju polekski nii hull, aga ehk hakkab pikemas perspektiivis tervisele.

Igastahes oleks nüüd vaja nõu, kuidas tagasilööki võimalikult summutada. Lugesin foorumist, et paksemad riided selga, aga kardan, et sellest jääb väheseks. Räägiti ka amortisaatoritest, aga need olid rohkem vintraudsete pärusmaa vist, kas sileraudsele annaks ka midagi sellist teha ja kui, siis kelle poole pöörduda? Kuidas aru saada, kas kaba vaja ümber teha? Üks äärmiselt ebaprofessionaalne küsimus ka: kuidas aru saada, et kaba üldse istub õlga?

Arvestades seda, et laskja kaal mängib olulist rolli siin, siis olgu ära toodud et kaalun 70 +-2kg

Sai eelmisele tekstile kaliiber(12) ka lisatud nüüd, aga kahjuks pole 16 jah, arvestades seda oleks saanud tellimuse kombineerida

Feen kirjutas: just jäi üks ost tegemata kuna piisava partii jaoks ei saanud soovijaid kokku.

Palju see piisav kogus oleks muidu olnud? Ja kas kuskilt üldkasutatavast kohast või erakanalit pidi (arvestades, et kumbki üsna palju tahab kuule osta, siis äkki saaks ka nii, et üks võtab 16, teine 12 kaliibrile?)?

Palju kuuli iselaadimise hind tuleb ja kas sileraudse kuuli laadimiseks seda eraldi komplekti ka vaja on?

Käisin küll eile Trapperis ja kuule oli, aga ei saanud mahti küsida, palju nad maksavad. Praegu ei tahakski enne poodi minna, kui teada, palju raha vaja kaasa võtta

Sai viimaks relv soetatud ja nüüd vaja kõvasti harjutada, et jahil ka tulemust oleks. Aga kuna harjutada plaanis üsna palju(endale vähemalt tundub nii, eks elukutselised ületa seda mahtu kordades), umbes 50-100 pauku nädalas, siis tekkis küsimus, mis oleks selline hea aga odav moon. Lasta plaanis nii haavli kui kuuliga suhtes umbes 3-2le. Aga kuna laske enda arust tuleb üsna palju, siis päris kõike raha ka sellele ei tahaks kulutada. Teadjamad mehed võiks kirjutada koha, hinna ja selle, kas kuul või haavel. Ehk teab keegi isegi kohta, kust võiks vahemikus 100 kuni 1000 padrunit saada hulgi hinnaga?

Ette olgu öeldud veel seegi, et plaanis oleks püss pärast iga laskmiskorda hoolikalt puhastada.

Kaliiber 12

Seaga pidavat selline lugu olevat, et kui hakkab pikemat vahemaad ujuma ja alguses teine kallas näha, siis võtab teekonna ette. Jama tekkivat, siis kui sihtpunkt silmist kaob, pidavat paanikasse sattuma ja ära uppuma. Kunagi 80-ndate lõpul üks tuttav seda omasilmaga ka näinud. Sõitsid jahiga sealt liiga lähedalt mööda ja vaene loom keeras nende poole. pärast enam õiget suunda ei suutnud valida ja läks kolinal põhja. [/i]

Täiesti nõus Honkomehe Ja Feeniga, et ainult õigel ajal (loe: vajadusel) mobiil hea. Ja teine kord ka mitte nii hea.

Aga Feeni jutust tuleb tegelikult üks teine valus probleem välja, kajastati ka selles Eesti Jahimehes, mehed ei oskavat lasta. On neid, kes lasevad väga hästi ja neid, kes peavad tegema kolm-neli või rohkem pauku, et loom maha jääks. Nagu enne mainisingi, et kui nüüd loomad veriselt metsas, siis on tõesti mobiil see õige vahend, millega kellegi käkki koristada. Muidugi võib healaskja ka mööda lasta, aga eks seda valusamad ole kaaslaste halvaks panevad pilgud.

See eetikavärk vist praegu mul siin veidikene vääriti mõistetud. Eetika ei käse loomi läbi lasta ja laske sooritamata jätta, vaid siiski loomale mingi võimaluse jätta. Eetiline olekski mõne mehe praak mobiili abil võiamlikult ruttu üles leida ja piinad lõpetada

kult kirjutas: Kas rahumeelset loomakest üldse eetiline on tapma minna
Raadiosaatjaga kuulevat infi kõik kellel saatja olemas ,moblaga helista kõik mehed läbi
Kivi kotti!

Ma mõtlesin just selle koha pealt, et jahil käimisel ikka alati rõhutatakse, et loomale peab teoreetiline võimalus pääseda jääma. Äkki muidu muutub jaht lihtsalt tuimaks tapmiseks, et leiutame igast asju, kuidas loom kergemini/kiiremini kätte saada ja asi ants. Võibolla see pääsemise jutt ei leia igas piirkonnas kajastust, aga loota ju võib, et kunagi võtab laiemat kõlapinda. Õnneks meiel sellest koguaeg räägitud.

Kui keegi küsib, siis nagu varemgi mainisin, kasutatakse ka meie piirkonnas telefone, iseensest ju hea ja kiire infoedastamisel, aga rääkimine piirdub üldiselt sellega, et kas haavatuid ja kui siis kuhu poole ja pärast aju antakse märku ka, et nüüd siis aeg kütiliinilt ära tulla(+ siis kodust helistamised, et kuna juba koju väljas pime )

raadisaatjal on midugi see eelis ka, et omavahel levivad umbes 1-10 km ulatuses, sõltuvalt kvaliteedist (ja hinnast), aga osades piirkondades on mobiililevi null või sellelähedane. ja kui seal tahetakse rääkida, siis see praktiliselt võimatu. Kus aga mobiiliga kõnelda saab, siis võiks ju jahiseltsi piires kokkuleppida, et kaustame seda kõne kaarti jahiajal, üksteisega rääkimine tasuta.
Ma ei tea, kas sain Hendrikust õigesti aru, aga ta tundub olevat mõne jahindusklubi eestvedav lüli. Sellisel puhul ju olemas igasugused väiksemad äripaketid ja muu stiilis: "maksa meile nii palju, saad nii palju rohkem rääkida".
Eks see mobiil või raadiosaatja ole muidugi asutusesisene asi ka, Kuidas soodsam tuleb ja kas kokkuhoitud rahaga saaks talvist lisasöötmist organiseerida või ei mõelda eriti majanduslikult ja ei kasutata seda soodsamat varianti.

Aga kas mobiil(raadiosaatja) on jahil üldse eetiline vahend? Kõik võimalikud asjad teevad loomapüüdmise isegi palju lihtsamaks kui ennevanasti. Kas ei peaks loomale jätma seda väikest aknakest vabadusse?

enki kirjutas:Mobiil ikka abiks. Ei jõua ju kõigile meestele ka korralikke raadiosaatjaid osta. Nt ühes ajus kuulen , et üks mees paneb aju algusest valesti, (mobiiliga) sai õige suund kätte juhatatud. Eksijaid on ikka ka metsast palju välja juhatatud (ei saa salata, et isegi paar korda sellist abi vajanud) . Mobili kaotamise vastu on ta hea paelaga kaela panna ja siis riiete alla torgata. Enda mobiilile on kohe jahiseadistus ka profiilidesse pandud (vaikselt ainult väristab kõne korral aga ühtegi piuksu ei tee). Ajus looma oodates võtan vastu ainult jahikaaslaste kõned.

eks ta abiks ole ikka, selle vastu ei saa. raadiosaatjat pole ju mobiili asemel mõtet ostagi, sest mobiil=raadiosaatja. Ainult selle vahega, et teeb rohkem lärmi ja pead veel eraldi raha välja käima, sest jaht ei ole ju koht kus tunnipikkuseid kõnesid pidada ja seega telefoni arvet ka nagu ei tohiks eriliselt juurde tekkida. Ja kui tahetakse rohkem rääkida jahis, siis praegu ju igasugused paketid, et helista võrgusiselt tasuta. Siiski, mina arvan, et mobiili tuleks ikka ainult selles kõige suuremas hädas kasutada ja lastud loomad pärast aju lugeda, muidugi kui keegi verisena minema sai, siis tuleks teada anda, aga muidu ainult ajuväliselt.


P.S! Äkki tuleks see viimane osa tõsta kuskile mujale teema alla "Mobiili kasutamine jahis"

Viimasel sajandil on rohkem ka viljelema hakatud sellist "looduslähedast jahti", kus põhimõte, et proovime ilma abivahenditeta, nagu ennemuiste kobeks oli, vahenditeks vibud(odade kohta ei tea, aga kahtlen kas looma kaitsjad lubaksid, kuigi härjavõitlusi ju peetakse). Ja selline jaht vist eriti mobiile ei tunnista.

Samas meie piirkonnas kasutatakse aktiivselt: juhataja küsib koeramehelt, mida lasid jne. Siiski räägtakse, et jahi üks PÕHIREEGLEID peaks see olema, et loomal on alati võimalus pääseda, et jääks nn mänguline osa alles ja asi ei muutuks lihtsalt lihalaskmiseks. Nii et need mobiilid minu arust rikuvad pisut seda jahielevust.


Kes kaua kannatab, selle üllatus on suurem!

eks sööb ikka suvel ka lihapalukest. Talvel magab ju. Nii et vast aitaks selle uus-ruhnulase püüdmiseks raibe ka, ei usu, et ära hakkab põlgama. Ja kui neid mehi sinna juba terve punt läks, siis pangu pukid nii paljudesse kohtadesse, kui võimalik seal üles panna on. Ja siis kõik korraga passima ka (...erinevatele pukkidele). Suurendaks oluliselt kinnipüüdmise võimalust. Või äkki peab nagu politsei autoski 2 meest korraga sündmuspaigal olema: Et siis 2 jahimehe sõna ühe karu vastu, muidu pärast keegi ei usu, et miks ikka maha lasti.

Naljatlemisi veel, et keegi tahtis siin elusalt hiiri püüda. Äkki annab sellist hiiglaslikku karulõksu ka ehitada, jalutab sisse ja krapsti uks kinni ja ukse vahelt uimastit. Kanadas ja Alaskal transporditakse sellistega karusid küll linnadest eemale, aga pole näinud/kuulnud, et sama vahendiga, saaks neid püüda ka: Ehk ongi Eesti jahimeestel aeg uut jahitraditsiooni alustada: karujaht kastiga. Samas oleks üsna loodussäästlik ka: mees püüab karu lõksu, uinutab, teeb trofeepildid (laseb karul kaissu võtta jne), siis laseb lahti ja järgmine mees võib sama karu jälle püüda. Kõvasid mehi oleks tunduvalt rohkem...irw

Järelkasvuga pole ka Suursoo peal probleeme. Esmaspäeval nägin emist umbes 10+ põrsaga, nii et see talvine suremine oli tõesti selline nõrgemate lõpmine. Üsna kaua sai teisi jälgitud ka: umbes 50 meetri pealt märkasin musta kogu ja paistis, et läheb mööda, kuid siis võttis kurivaim kursi minu peale. Tuli siis põrsakari sabas, kui umbes 20-25 sammu peale sai ja ikka otse minu suunas liikus, siis võttis ikka kõhust nõrgaks. hakkasin vaikselt taganema ja tegin piisavalt krabinat, et emis mind märkaks. Kui paar esimest korda, kõvemalt röhatas, olin juba lähima puu juures, valmis üles ronima. Õnneks saime üksteisest aru ja tema keeras ka otsa ringi ja teisele poole punuma. Huvitav oli vaadata, kuidas emis sörkis kümme meetrit kõvasti röhitsedes ja siis ootas põrssaid järele ja nii kuni kadunud nad olidki. Nähtavasti õnn oli, et nii kergesti pääsesin. Igastahes nüüd on seal lähedal kena kaheharuline kask valmis vaadatud, kus teine kord pilti saab teha

Meie (Tartu) kandis ka selline tava, et mis paberil kirjas seda lastakse. Ja kitse pole kungi kirjas olnud!!! Teine asi see, kui koer ajus kährikud kinni peab. Need saab ju pauku tegemata kaasa võtta ja hiljem klaarida. Enamasti antakse ju loomade vanuski ette, kui vana ja mis sugu ning tihti keelatakse näiteks trofeekultide laskmine, hoolimata sellest, et naabermaadel saavad nad nii ehk naa tuld. Meil ses suhtes üsna karm kord ja mõne jahimehe teeb päris tusaseks, et jahi sissejuhatuseks kulutatakse paarkümmend minutit manitsemisele teemal keda&kuidas (Muidugi puhutakse pilli ja peetakse sõjaplaani ka, nii et manitsemine rohkem rituaalne meeldetuletus)