Jääger-online jahindus foorum

teemast veidi kõrvale aga:
eriti sellest teemast kumab läbi selline minu arust vähe imelik suhtumine, et jõle jama kui loom peale pauku kohe jala pealt külili ei käi. läheb lausa 30 m edasi. on mingi reegel kehtima hakanud, et pauk peab"niitma".

ei tea teisi, aga ma olen seni need paar- kolmkümmend meetrit ka astuda jõudnud. kui vaja.

honkomees kirjutas:aga kuni loom maas pole tuleb tuld anda, raipeid pole metsa alla vaja.

ei-ei! lasta tuleb ikka nii kaua, et valgus läbi hakkab paistma...

no pisut veel http://www.eramets.ee/uudised/?n=1057

Käisin üleeile, so 17. metsas ja oh üllatust kui leidsin hiljem koeralt puugi. Pole nagu sellist asja südatalvel kohanud, puukide aktiivsusperiood peaks algama (märtsis)aprillis. Aga ilmad on ka meil praegu nii nagu nad on...

P.S. öökull: "Vaata ette, vanamees, loodus läheb hukka!"

salongipüss tähendab nendel norra ja rootsi saitidel just .22 kaliibriga relvi.

artikkel "Eesti Jahimehes" nr 12/2004. sealt lõik:

Maailmas enimlevinud eelsurvestamisega õhkrelvad on kaliibriga .22 (5,5mm), millega saab lasta 1- grammiseid (15, 432 grs) kuule kiiremini kui 300 m/s, milline näitaja algkiiruse osas läheneb salongipüssidele padruniga .22 Long Rifle.

Paistab, et nimetus salongipüss on levinud just Skandinaavias (SWE, NOR), kuna googli otsing annab just nende maade saite. Ja peetakse silmas relvi kaliibriga .22LR ja .22Short.

shikaree kirjutas:mitme seeriaga ja mitme lasuga seerias see relvade reklaamides olev "kutshnost strelbõ" määratakse?

leidsin sellelt saidilt päris asjaliku artikli. kes vene keelt ei habla, sellele allpool vaba tõlge. Tõlge on alates lausest, mis algab sõnaga voobshtshje.


Üleüldse on küsimus laskude arvu kohta seerias ja seeriate arvu üle lasketiheduse määramisel küllaltki keeruline. (Lahingu)padrunite lasketihedust määratakse tavaliselt 3 X 20 (normaalsed kaliibrid) lasu põhjal või siis 3 X 10 lasku (suurekaliibrilised). Spordipadruneid hinnati varem samuti 3 X 20 lasu põhjal, siis 8 X 10 lasku, aga tänapäeval 10 X 10 lasku.
Joonisel on kujutatud märkleht suurima diameetriga 10 cm (R100=5 cm). Analüüsides neid 20 tabamust, võib neid vaadelda erinevalt: nagu ühte seeriat 20 lasuga, 2 X 10 lasku, 4 X 5 lasku, 5 X 4 lasku või 10 kahelasulist seeriat. Peale märklehe analüüsi (mõõtmist) annab 1 x 20 seeria hajupilve suurimaks laiuseks 9,4 cm, seeria 2 X 10 lasku 6,5 cm jne, kuni 2,8 cm 10 X 2 lasu puhul.
Sellest teile ka tõestus hajumise “seaduspärasustest”: mida rohkem laske ühes seerias, seda suurem saab olema kontrollitav parameeter ühes ja samas hajupilves. Nii et, vähendades laskude arvu seerias, on võimalik saavutada fantastilisi tiheduse näitajaid, kuid mis on kaugel tegelikkusest. Muideks, seda võtet kasutatakse sageli reklaami eesmärkidel.
Kirjeldatud näide tiheduse näitajate parandamiseks on enesepettus, sest hajupilve laiuse tähtsuse vähendamine toimub kesktabamuspunktide(KTP) varjatud laialiviskumise arvelt laskude seeriates. Antud näites on ühe 20lasulise seeria puhul KTP kõrvalekalle võrdne nulliga, 2 X 10 seeria puhul on see 0,8 j a 1 cm, aga kahelasulise seeria korral kõigub see vahemikus 0,3- 3,6 cm. Ja ongi kõik! Hajuvus seerias väheneb, aga seeriate KTP- d “käivad ringi” mööda märklehte ja ei ole kuidagi kontrollitavad laskuri poolt.
Snaipriasjandusele lisaks on järeldus selline: oma relva “iseloomu” tundmaõppimiseks ei ole snaipril piisav lasta relva sisse (seada lahinguvalmis) 4 lasuga. Tal on vaja teha sadu laske erinevatele kaugustele ja soovitavalt seerias mitte vähem kui 10 lasku. Vaid nii saab ta olla kindel oma relvas, nagu ka endas.

see teema oli mul juba unustatud, kuni ükspäev sirvisin vanu "Jahimehi" ja leidsin paar lugu, mis selle teema alla lähevad.
Nimelt kirjutab Andres Lillemäe ühes 93. aasta lehes ( vist oli märtsinumber) samast teemast ("esimene kuul..") ja toob näiteks loo, mis juhtus rootsis. seal lasksid kaks jahimees ühte ja sama põtra ning asi leidis lahenduse lõpuks rootsi ülemkohtus. kohus otsustas vana tõe järgi: trofee omanikuks sai esimes tabava lasu teinud kütt.
sama aasta ühest viimasest (vist november) lehest leiab loo (autor A. Levandi), kus laskja otsustati samuti sama reegli järgi. nimelt lasi Anti Levandi põdra, kuid laskja au kuulus teisele mehele, kes oli enne teda looma surmavalt tabanud.
Samuti kirjutab ka freiherr von Stackelberg oma jahikommete seerias, et laskja otsustatakse juba nimetatud reegli järgi.

Nagu arvata oligi, leidub siingi foorumis arvamusi seinast-seina: kes arvab, et laskja on see, kelle lask looma kohe maha "niidab", kes arvab, et kehtib ikka esimese.. reegel. leidub selliseidki, kelle arvates ka riivakad ja maopaugud on täitsa korralikud tulemused. kahjuks. ja siis veel igasugu liisu tõmbamise ja vanuse arvestamise jutud..
ise arvan, et laskja on üldjuhul ikka esimese korraliku tabamuse teinud kütt.

väga tark tegu on siin juba soovitatud enne jahti asja selgeks rääkimine ja asjalik jahijuhataja. ise olen mõelnud, et võiks oma seltsis olla valitud nn aukohus, kes selliseid asju ka lahendaks kui vajadust oleks.

sammal.habe kirjutas:ja üleüldse - rohkem konstruktiivset dialoogi, senjoorid!

ja siin üks näide sellest!

sammal.habe kirjutas:vaadake, mehed, et te kogemata vaesuse pärast endist sõjavinti ei osta. lüüakse kohe risti ja süüdistatakse täägivõitluse-ihaluses!

kaidojaht kirjutas:Küsige elukutseliste metsavendade käest millised relvad olid head, ei olnud siis poolmantlit kusagilt võtta lasti ikka sõjamoonaga endale liha ja kui vaja siis ka tibla pihta.

Sa ise ka tunned, et ajad nagu asjalikku juttu?

Kaupo Kindsigo kirjutas:Kogu austuse juures mina ei kasuta S&B padruneid (sest kuulid loobivad ja hülss on käsi-laadimiseks ebameeldivalt kalk)

lisaks siia, et mina ka ei kasuta enam S&B moona. lisaks sellele, et loobib, lähevad kestad ka pahatihti lõhki. olen paaril korral püssirohugaasidega päris korralikult vastu nägemist saanud. ja SP kuul on "möku"- sokust jookseb läbi, tegemata suurt midagi.

kordan küsimust, et mitme seeriaga ja mitme lasuga seerias see relvade reklaamides olev "kutshnost strelbõ" määratakse?

222 Rem lõhub väikese looma ära? Missuguse kuuliga lõhub? Kas täismantliga ka lõhub?

Räägin oma kogemustest S&B FMJ 3,24 g kuuliga: kui kehvasti tabab, siis ikka lõhub küll. väikestest olen lasknud rebast ja minki. sitsivat minki tabasin makku. tulemuseks oli kole suur väljarebitud tükk selja peal. nii mõnegi rebase nahk ei kõlba ka kuhugi kui kuul on tabanud luud. viimane rebane, mille lasksin, istus suunaga minu poole. tabasin rindmikusse ja selja pealt oli nahk puruks nagu oleks sees väike granaat plahvatanud.

antonius kirjutas:to shikaree
Vaata saidile http://rusgun.ru. Kui avaneb on alajaotus "oruzeinaja". Seal kõikide vene relvade kohta infot. Ja Saiga puhul selgelt öeldud, et "kutsnost" ehk tihedus on 100 mm ja Tigr-i puhul 60 mm. Eksimise all ma mõtlesingi hajuvust või tihedust või kuidas keegi seda nimetada tahab.

kas teab keegi, mismoodi määratakse see "kutshnost strelbõ" ehk siis lasketihedus? mitu seeriat ja mitu lasku seerias jne?

ma vaatan, et siin foorumis läänemaalt inimesi küll. kas siis keegi pole kuulnud selle ürituse tagamaade kohta midagi? või on lausa kõnealusest jahiseltsist keegi?
artiklis pole kahjuks sõnakestki, et mida enne õhkimist olukorra lahendamiseks ette võeti. üritati kopraid küttida ja välja püüda? prooviti enne traktoriga tammisid välja tõsta? praegu paistab mulle, et tegu on lihtsalt nii metsa- kui ka jahimeeste laiskusega. ega need koprad neid tamme nädalaga ei ehitanud. ja ollukorrast pidi ju ülevaade olemas olema- põdrajahi käigus ju metsad läbi käidud jne.

„Pilt on normaalne,” ütles eile Mägede metsas vee alanemist uurinud Jõelaan.