Jääger-online jahindus foorum

Mart. Sa oled parim !

Arles ! See südamelöök päästab lasu ka 1,0 kg päästiku puhul. Täpselt sama effekt nagu viimane tilk vett ajab ämbri ülejooksma. Ja veel üks tõde. Iga kriitika on alati rohkem väärt, kui pakutakse ka lahendus. Ma arvan,et sul ei peaks olema kahju oma kogemusi vahetada, alustades siis raskest või kergest päästikust, või millestki muust, mida õigeks pead. Antud juhul tuntihuvi päästmise kohta. Loomulikult õppida on palju ja kõike korraga ei saa, aga sellepärast ongi see teema üles võetud. Nagu ma aru saan on palju neid kes ostnud püssi ja tahavad ka seda õppida paremini käsitlema. Neid on vähe kes kohe võistlema tulevad, aga nende hulgas võib olla veel palju andekaid ja avastamata laskureid. Kes siis veel kui mitte sina, peaks neid kogemusi jagama. Loomulikult tänud kõigile kes oma poolt midagi lisavad. Hetkel paremat varianti ju pole.

Andrus seda viga esineb 90% üldvigadest. Kõigepealt tuleb teha selgeks, et kordinaalselt erinev päästmistehnika on kuuli- ja haavlilaskmisel. Haavlilaskmisel käib päästmine kiiresti. Näiteks kaevikrajal 0,4-0,5 sekundi jooksul peab käima esimene lask. VSS-is sellise rebimise juures tuleb arvestada möödalasuga. Kuulilaskmise juures käib päästmine nii aeglaselt,et ise ei tea mis hetkel lask toimub. Kui mina suudan õigesti toimida siis lasu sooritab südame löök. See on tingitud tugevatest veresoontest ja kõrgest vererõhust. Ma arvan, et kõigil on võimalik seda proovida, asetades karabiini liiva kottidele ja ise mängides kolmandat liiva kotti. Südamelöögi ajal rist hüpab ja kui päästmine on sujuv siis lask toimub just südamelöögi peale. Ainult sedasi võid kindel olla, et lasku ära ei rebi. VSS-i laskmisel püss liigub ja tuleb tahtmine päästa kümne sees. Aga inimese organism on väga keeruline ja täis enesekaitse reflekse. Juba imik oskab kaitsta oma silmi pilgutamisega. Kui täiskasvanud inimene tunnetab haigetsaamiseohtu- sulgeb silmad ja tõmbab küüru. Kui me ennast psühholoogiliselt ette ei valmista, siis mõeldes päästmisele, organism alateadvuses juba käivitab kaitse refleksid.Seda näeb väga hästi kui on tõrge (silm läheb kinni ja püssi toru rebime alla). Et seda ei toimiks tulebki päästa sujuvalt nii, et lask tuleks ootamatult. Harjutada tuleks palju kuivalt voi õhupüssiga. Ei maksa püüda kindlasti kümmet. Las püss teeb ringe või muid kujundeid. See piirkond kus ta liigub ongi teie tabamistsoon. See on alati parem kui null. Ja pikka trenni tulemusena see ring aheneb nii väikeseks, et tulevad kümned.

Poleks uskunud sellist passiivsust antud teema juures. Vaevalt, et pole teemast huvitatuid. Ilmselt alustamiseks tuleks küsimused üles võtta ja kes oma teadmisi ja kogemusi liiga kõrgelt ei hinda ka vastab. On ju meil meistri normi täitnud paarkümmend meest. Mitte kõik ei saavutanud seda kohe, vaid katsetades ja õppides. Miks siis mitte jagada kogemusi. Samal ajal noored, ja ka vanemad, kes alles tahaks laskmisega tegelema hakkata peaksid olema huvitatud algteadmistest. Nii, et julgelt küsimused kirja!

Lääne-Virumaal ja nähtud ka Harjumaal parvede lendu.

Eile õhtul tulid kohale. Oli kuulda mitme parve ülelendamist.

Tundub, et on aeg ülimalt küps selle teema alustamiseks. Oleme 16 aastat VSS-i laskmisega tegelenud. Kui trapi ja skiidi jaoks on Uluotsalt kirjutis olemas, siis VSSi ja sportigu kohalt puudub igasugune eestikeelne kirjandus. Siin võiks nii treenerid kui ka tegijad laskurid oma kogemusi vahendada ja lõpuks ehk leidub ka mees kes mingi õpiku kokku paneks. Arvan, et ka neil kes VSS-i algusest peale lasknud- on veel mida õppida. Ilmselt vähesed on treeneri käe alt läbi käinud ja ega treeneritele on VSS-I asendites uut avastada. Häbeneda pole midagi ja õpida pole kunagi hilja.
Teeks ettepaneku, et hr. Roostveldt, kui kuuli komisjooni esimees otsiks mehed ja lepiks kokku põhi teemad kes mida ja millal kirjutab. Muidugi kõigil kellel on mida õpetada või küsida saaksid kaasa teha. Ärgituseks mõned tõed:
1. Enne võitma õpimist tuleb õpida kaotama.
2. Võistlus algab palju ennem kui võistluspäev.
3, Sihtida oskab enamus, aga päästa vähesed.
4. Laskmine pole poks. Vastaseks on paberleht.
5. Selja taga ja kõrval toimuv pole üldse oluline.Tegele laskmisega.
6. Hea laskuri tunnus: Mida tähtsam võistlus seda parem tulemus.
7. Halvas laskmises ära otsi süüd teistest või mingi põhjust. Olid nõrk, et ei suutnud üle olla.
8. Tunnista kaasvõistlejate edu ja otsi endas arenguruumi.

Siit lasen teistel jatkata.

Arles kirjutas:nojah, iga normaalne part on ju peale 75tk*28mm*7,5mm sellise laksu all, et mine või kotkaks kätte

Väike mõtisklus-heietus kah siia vahele. Aineks siis reedene raadiosaade ja teemaks off-road. Kodanikel nimelt sel nädalavahetusel miski üritus oli ning kohale vedas end 100 off-roadi ja 50 atv venda registreerumise järgi. Sellele taustaks veel loodetavasti üle 4000 pealtvaataja. No tore on, suusatamisel või jalkal neid vaatajaid veelgi rohkem.
Aga minul küsimus selline - mida ja kuidas peaksime arendama, et meilgi vaatajaid ning uudishimulikke rohkem saaks? Näiteks kaasasolevate naiste-laste asemel nii 10->100->600 ?? Muidugi ei unista ma 0 olukorras tuhandetest. Kaamerad, elektrooniline tulemustearvestus, suured ekraanid, autoloos. Ehk siis palju häid mõtteid on lubatud-oodatud.
Paralleelselt teemale veel küsimus - kuis saada 12 tuhandest jahimehe tellijast 1000-2000 võistlustel käivat hinge? Hoolimata sest, et täna paljudes kohtades ka üle 40 mehe mahutamisega mure? Et siis see, mida üks mees ammu väljendas - võistlusi aastas rohkem kui nädalavahetusi, mehed spetsialiseeruvad veidigi?

Mis meelitab rahvast paukude keskele, kui midagi näha pole? EM-il šveitsis olid videokaamerad iga laskuri ees ja ekraanid baaris, kuid ka seal peale laskurite polnud kedagi. Publik tahab näha Äkšenit (loe verd ja tsirkust). Laskurite arvu suurendamisega on veidi lihtsam. Liikuda tuleks mitte võistlejate arvu piiramise poole, vaid laskekohtade suurendamise poole. Kas on vaja piirata kui Eesti meistrivõistlustele tuleb 30 laskurit? Eestis on palju andekai laskureid keda oleks vaja suurematele võistlustele saada. Võistlused olgu ka suhtlemise kohaks. Noortel ja naistel tuleks lubada ka jooksvat põtra lasta peene kaliibriga. Võistlus klsasse võiks laiendada. Kiitus Valga meestele kes suutsid naisi laskma tuua. Voks ka super veteranide klassi peale mõelda. Arvesse võiks minna see võistkond kus on esindatud kõik klassid. Oma stiimul on muidugi auhinnad. Kellel kogemused raha saamiseks laskmisele-võiks nõu ka teistele jagada.

Mart kirjutas:Spetsiaalselt kalibreerimiseks toodetud määrded ei muuda püssirohu omadusi, mida aga misiganes muud õlid teevad. Laadimise käigus võivad paratamatult püssirohu graanulikesed määrdega kokku puutuda.
Kui toodetakse spetsiaalselt mingi tegevuse jaoks mingit möginat, siis arvatavasti ei tehta seda niisama, ju siis on selleks mingi põhjus.

Mehed! Kas Te peale kalibreerimist kesti ei pesegi? Olen lugenud, et õlid rikkuvad püssirohtu. Isegi laetud padruneid ei tohtivat säilimise parandamiseks õlitada.