Jääger-online jahindus foorum

Motorist kirjutas:Tegelikult see artikkel korralike võrdlusmaterjalideni ei jõudnudki.

Lihtsalt huvi pärast küsiks, et mida siis veel peaks võrdlema?

aareha kirjutas:Ega ei tea kas on õige mõte ja kas üldse võimalik!
Kui mul on püss(üheraudne) 222Rem moona pealt. Aga sooviks teda lasta 223Rem moonaga.
Huvitav, kas Eestimaal on mehi(relvameistreid) kes sellega hakkama saavad?
Soomes ei olevat see probleem, ainult kulukas!

Üritasin ka kaasamõelda, aga ei suutnud ühtegi head põhjust välja mõelda . Miks peaks, 222 ümber puurima 223-ks? See umbes sama teema nagu 308 puurida 30-06-ks, tiba võimsam saab, aga ikkagi, miks?

Kaim kirjutas: Minul on lühikese 19 mm rauaga.

Mis see siis tähendab, et üle poole padrunist ulatub raua otsast välja?

Olen jätkuvald arvamusel, et jahikoera pass on nõukaaegne igand, mille oleks pidanud vabariigi taasloomise käigus koos pesuveega minema viskama.
Soomes pole tõesti kunagi koertele jahipidamisel mingit tõupiirangut olnud ja puugi poolt kirjeldatud kaost ei ole ka sündinud.
Lugesin hiljuti Metsästys ja Kalastus 1/2015 ilmunud artiklit "Sukupuustaan pudonneet", päris hea ja mõtlema panev artikkel. Seekord teemaks olid hagijad ja vaatluse all olnud konkreetse kutsika soontes voolas soome hagija ja inglise rebasekoera veri. Maksab selline tõutu jahikoera kutsikas 250 eurot (tõukoer 1000 eurot). Nõudlus selliste "reppumiehen koira" (nagu neid kõnepruugis kutsutakse) järgi on suurem kui pakkumine, seega müüjad uurivad ennem ostja tausta, et olla kindel, et koer ikka tegev jahimehe kätte satuks, mitte diivanikoeraks. Loomulikult, ostjaid teavitatakse kutsika vanematest ja et selline kutsikas tõuaretusse edasi ei lähe.
Hea ajakirjandusliku tava kohaselt anti sõna ka 3-le suuremale hagija tõuühingule(soome hagijas, beagle ja dreever), muuhulgas küsiti ka, kas ja kuidas sellised mitmetõulised hagijad mõjutavad puhtatõulisi ja tõuaretust. Tähelepanuväärne oli et kõik kolm ütlesid, et see ei mõjuta puhtatõuliste hagijate tõuaretust. Küll aga nad taunisid sellist äri, aga mis neil ka muud üle jäi.
Üks kõnekas fakt veel, soomes pidi igal aastal turule tulema umbes 500 täiesti tõupuhast, aga ilma paberiteta soome hagija kutsikat.
Tagasi tulles nüüd selle konkreetse kutsika juurde, siis uus omanik oli väga rahul. Kutsikas oli alles 9 kuune kui tema eest lasi juba 2 jänest (ühes jahis). Soome halljänestest on umbes 10% hall-ja valgejänese ristandid. Koera omanik ütles sellepeale, et miks peab koer olema puhtatõuline kui saak e. halljänesed enam ei ole.

aivar00 kirjutas:Kõik jutt ja pildid ilusad - milles siis point on - äkki mainiksid möne sõnaga ära - pean lihtsalt prillid ette panema et seda juttu lugeda. Usun, et säherdusi mehikesi on siin rohkem...

Loe palun uuesti läbi teemaalgataja 1. postitus, ehk saad siis ka minu postituse mõttest aru. Kriitika pildikvaliteedi suhtes võtan omaks. Ega see nüüd nii halb ka ei ole, et lugeda ei näeks, klikki avanenud pilti veel 1x ja siis on ju leotav ka ilma prillideta.

jyri kirjutas:Prillidest jääb väheks. Vaja veel erialast some keele oskust

Jüri, jälle on see Sul pooltõde - soome keele oskust on vaja, aga erialast terminoloogiat siin kasutatud ei ole. Täitsa tavaline igapäevane soome keel.

Viimases Riistas on artikkel eelpool mainitud optikates. Kahjuks ei leidnud skänneri juhet üles, seega tegin telefoniga pildid.

Kui nüüd nende 2 vahel valida, siis valiks ise kindlasti Zeissi. Nagu Sa ise märkisid, siis Zeiss V8 on uus mudel, Zwarovski Z6i on vana, kui nüüd ei eksi siis tuli turule 2007! Zeissi parem valgusjõud on ilmselt tänu sellele, et kere on 36 mm. Kui müüjal on pakkuda, siis valiks rail kinnitusega sihiku, rail teeb optikakere jäigemaks. Samuti on Zeissil vaateväli väiksemal suurendusel laiem kui Swarol.
Kui Sul on kindel soov superzoom optika osta, siis, et valik nüüd liiga lihtsaks ei läheks, teeks 1 vangerduse. Mina tooks võrdlusse Swarovski asemel Leica Magnuse. Leica ainuke miinus on, et ballistikatorn ei ole standartvarustuses, muus osas on ainult plussid.

Hea küll, küsiks siis lihtsamalt, miks Sa arvad, et ta just murtud oli?

Ei ole hundiuurija ega kaitsja, aga lihtsalt uudishimust küsiks, et mille järgi otsutate, et just hundi murtud?

Soomes saatjatega kaelustatud 14 hunti saab jälgida: http://pantaseuranta.rktl.fi/. Klikkides rohelisele ruutukesele kuvatakse isendi ja karja nimi.

Pole küll Pinewood, aga ajab ehk ka asja ära - Nevercold.

Uluki poolt vaadates ei ole koeratõul mingit tähtsust. Nende 200 korralikult töötava koera pärast ei muretsegi, muret teevad just need ülejäänud, kes metsas peremehest enam väljagi ei tee. Sellised koerad ei ole enam juhitavad.
Arvukuse poolepealt ei hakka vastu vaidlema kuna ametlikku statistikat ei oma. Puht statistiliselt peab arvukus ju suur olema kui lugeda kas või Sinu postitusi õnnetustest jahikoertega, kus pea-aegu igal nädalavahetusel kuskil mõni koer õnnetult hukka saab. Samuti meie ainukese jahiteemalise saatesarja, selle hooaja 1. saates „metsseajaht Viljandimaal“ oli ühes ajus korraga 10 koera! See ei ole enam ajujaht vaid noor parforce – ainult hobused ongi veel puudu.

Tegelikult on see jahikoerte suur arvukus ja kasvanud erakordne visadus üsna tõsine probleem. Soomes korraldati detsembris vastav küsitlus, mille põhjal siis, Metsähallitus ja ammattikorkeakoulu Centria teevad koos uurimustöö, et kas ja kuidas avaldab see mõju põtrade asurkonnale.
Põhiline probleem on see, et aretuse tulemusena on jahikoerad jahikäigus kaotanud kiindumuse peremehe vastu, neil ei ole enam ühendusepidamise tahet, vaid erakordse visadusega töötavad ainult ulukile ja ei ole seega enam juhitavad. Sellised ajud kestavad kümneid kilomeetreid ja ulatuvad võõrale jahimaale. Probleem seda suurem kui selliseid koeri on ajus korraga mitu.