Jääger-online jahindus foorum

Äkki võiksid tiirud kehtestada mingist paugu-kogusest alates soodushinna? Et kui ostad 40 pauku, on selline hind, sealt edasi -20%, mh, ah? Või olen ma liiga utopist? Teine küsimus on see, et kui tiir müüb asja, mida mina oma püssis jooksma ei saa, siis pole mul sest ju kasu... mis tähendakss, et tiirude laskemoonavalik peaks olema üsna suur, mis tähendab moona all kinnioleva raha koguse olulist suurenemist... nii et pole vist reaalne.

kult, unistada ju ikka tohib, nagu jänes kännu otsas ütles, kui küsiti, et mis sa karjud et vägistatakse kui kedagi ligilähedal pole... , ja mõnelgi mehel on püssihimu suurem kui jahikirg. Ja laskmishimu. Et jaht nagu rohkem õigustuseks või viigileheks, et jälle üks toru muretseda (kui raha ei piira, nagu antud teema algtingimus oli). Selletaoline patarei on mingis mõttes universaalne, aga eks maitsed hakka mängima ja enamuikku meist piirab ju ka rahakott. Ning universaalsuski on väga vaieldav ja suhteline mõiste, nagu siit foorumistki näha Aga see on ju mitte paha vaid suisa hää asi. Kurb ja igav oleks kah, kui kõik lausa ühtemoodi mõtleks..

Ei kipu Arlese eest vastama, ütlen vaid oma arvamuse. .243 Win pole oma täpsuse poolest kuulus, sest 6mm kategoorias võimutsevad tõelised tegijad - 6mm PPC-d, pika maa jaoks aga vingemat rohukogust mahutavad kestad 6mm kuuli taga. Ega see tähenda, et 243 tavainimese jaoks ebatäpne oleks, lihtsalt PPC-d on omaette klass. Ja reaalne vahe on nende vahel sees. Häda teisalt ka sellles, et 6mm ei ole suuruluki kaliiber, ehkki ära ta ju tapab. Nii et jääb kehvasti just "auku" - pole nagu õige väikeuluki riist, lõhub rohkem kui 22-ga algavad asjad, ja pole nagu õige suureuluki asi kah. Täpsuse poolest on 6mm PPC vastu raske midagi panna. Lisaks on universaalne tõsisasi 243Win ootamatu käitumine iselaadimisel - metsikute rõhukõikumiste ootamatu tekke põhjust pole suudetud usaldatavalt välja selgitada. 22-250 kasuks räägib tema üsna hea täpsuspotentsiaal pikema maa laskmiseks ja ebaproportsionaalselt suur tapavõime esimese 150 meetri peal. Ütleks nii, et ta on paremini oma nishis ja nati universaalsem.

Üks asjaga hästi kursis olev härra teadis rääkida, et see plastiku "mängimine" millest eelpool juttu oli ja mis põhjustas ebatäpsuse, on nüüdseks tehase poolt kõrvaldatud. Käisin ise huvi pärast Jahipaunas vaatamas, et kui palju kogu värk siis mängib ja painutada annab - no mitte nimetamisväärselt. Teadjamehe info kohaselt olnud viga mitte niivõrd sihikujalgade kinnituslatis, vaid toru kinnituses kabasse ja kaba "mängimises", mis on uuematel eksemplaridel muudetud. Mulle tundus see eksemplar küll tahe tükk olema. Jahirelvaks pole ta loomulikult iial mõeldudki, see rohkem eriotstarbeline riistapuu , Waltheri kodulehelgi mitte "spordi" vaid "military" all. Väga kehvas olukorras väga asjalik riist, aga see on juba mõne muu foorumi teema.

No eksootikasse ei kalduks, aga need eelistused on siin eri teemade all kenasti välja koorunud. Viimati uue .338 Federaliga seoses mainis Kaupo seda rivi...
Et selline järjekord võiks olla: esiteks kindlasti üks korralik sileraudne, kaliiber peaks olema 12 (on lihtsam igal pool EUs moona saada) või ka 16, maitse asi. Kas poolautomaat või kaheraudne? Soovitaks kaheraudset, taas probleeme vähem igasuguste kohalike reeglitega teab kus Hispaania nurgas vms.
Siis vindid:
1. üks kena spordikas ehk 22LR kaliibris käeharjutamise vahend, millega üht ja teist saab korda saata. Parimaid õpetajaid vindilaskmise teemal, eriti pikematel vahemaadel nt 100-150m, kuid ka kõigil lähematel distantsidel.
2. Väikesekaliibrine vint - .222, .223, või .22-250. Ei ole kursis 222 ja 22-250 moona saadavusega igas EU nurgas, 223 peaks aga igast kohast leidma. Kõik hääd ja õiged valikud.
3. Keskmine, kõigeks sobiv riistapuu: ameeriklased soosivad .270 Win, kõlbavad hästi 6,5-284, 7X57, .308, 30-06, 7X64 jne. Valida tuleks oma maitse-eelistuse järgi. kõige paindlikum on neist ehk 30-06, sest sellele on enim erinevaid kuule saada. Kuid enamus inimesi laseb millegipärast .270 win paremini kui 30-06. Meil on 270 teenimatult tundmatu. Miks 6,5X55 ja 260 Rem ja 7mm-08 nimestikust puuduvad? Sellepärast et 6,5X55-le on eri kohtades kehtestatud või kavatsusel kehtestada piirangud, mõnel pool ei tohi sellega suuremat looma lasta. 7mm-08 on küll suurema rõhu all laetud kui 7X57, kuid viimase eelis on taas raskemate kuulidega oluline. Ka on ta Euroopa päritolu ja sellele ei vaata keegi viltu, ka kättesaadavus on üle Euroopa väga hea. 260 - sama jama kui 6,5X55-ga, üsna vähelevinud (v.a. täpsuslaskjate seas). Kättesaadavust pole eriti loota. Üldse on kättesaadavuses parim 308 ja 30-06, neid saab igast kohalikust mutiurust . Lastavuse ja praktilisuse poolest jääksin ise kaaluma kas 270 win või 308-t. .270 Win lööb 200m pealt raskema korraliku kuuliga rõõmsalt läbi suure hirve mõlema õla, ja kellel siis "keskmikult" siis rohkem vaja oleks...Ideaalne oleks 270 WSM, kuid selle üleüldine iga ilmaga kättesaadavus on EU kolgastes kahtlane. Ka 7mm Rem Mag oleks suurepärane, lähedalt vast lõhub liialt, aga kaugemalt - oh seda rõõmu. Kättesaadavust Euroopas ei oska arvata.
4. Jämedam, raskem kaliiber oleks näiteks .375 H&H. See kaliiber peaks võtma kõike: karu, põtra ja ... mida keegi unistab. Tema ülesanne oleks tulla lõdvalt toime kõige sellega, millega n.ö. keskmik enam-vähem hädaga hakkama saaks ja ka sellega, mida keskmikuga proovida ei tohi. Võib olla ka 300 win mag, või 338 Win Mag, mõlemad üsna levinud ja seega hästi saada. .338 Win Mag-t on mõnede ekspertide poolt soovitatud n.ö. ühe-püssi-maailmajahimehe ideaalrelvaks - saab enam-vähem kõigega hakkama. Meie kohalikust metskitsest ei jää küll vist palju järele, kui selle juraka SP kuuliga mõnd liigest tabada... Sama universaalne on ka .375 H&H. See oleks patarei, millega kuskil hätta ei jää, ja kõik kenasti tehtud saab, olgu reeglid millised tahes ja saakloom kasvõi erakordselt suur isend. Kõiki kolme on ka saada peaaegu igas nurgas (.338 Win Mag kohta ei tea vanduda, aga .300 Win Mag on väga levinud).

Kui aga eksootikast rääkida, siis on kaks varianti: eksootilised uued võimsad kaliibrid või graveeringud, käsitööna tehtud meistrirelvad kõlavate ja traditsiooniliste nimedega. Igaühel oma rõõm

Lihtsalt infiks, et keegi ebameeldivalt ei üllatuks: muretsesin sõbrale Leupold European 30mm 3-9X50 German #4 ristiga. Suur oli üllatus, kui pakki avades selgus, et rist on jäme - s.t. jämedate pulkade vaheline peenem joon oli samuti küllalt jäme nagu Heavy Duplex'il vms. heavy rist. Kuskil polnud märgitud, et heavy German#4, ka pakendil mitte. Ma pole Leupoldilt Heavy german #4 üldse leidnudki. Olin nii pettunud, et .... netis üleval olevatest piltidest nii Leupoldi kodulehel ega ka müügifirma lehelt (riflescopes.com) ei saa sellest ohust mingit pilti, kõik näib normaalne olevat. Nii et kes sellist asja endale osta plaanib, soovitan parem enne käes hoida kui raha välja käite. Sõber lubas proovida, kuidas on. Muidu on kõik viimase peal, aga väiksemat märki lasta ikkagi suts ebamugav. Hämaras siga passida suurepärane, 200m rebase jaoks aga... saab näha, ta lubas enne tiirus katsetada. Sihik on muidu suurepärane, aga kui peaksin uuesti valima, võtaks duplexi. Heavy duplex on eraldi variandina välja toodud, nii et jama ei peaks tekkima.

Toredad mõtted kõigil. Eriti meeldis mulle see jutt lehtede peatoimetajate harimisest ja ümarlaudadest.
Kuid telesaadetega on nii, et mida pikemalt plaanitakse, seda suuremaks eelarve kasvab ja seda vähem tõenäeoline asja tegelikkuseks sündimine on. Käesolevaga teatan alandlikult, et minul on vajalik tehnika (kaamerad ja muu varustus), millega saab eetrikõlblikku pilti teha, on ka prof. operaator, kes töötab ETVs. Sellise saate pikkus ei peaks olema üle poole tunni, parim oleks kuskil 20min. Pakun need võimalused omalt poolt tasuta välja. Olge kenad mehed ja aidake stsenaarium ja esinejad paika saada, ning katsume üheskoos selgusele jõuda, milliseid looduskaadreid selles saates peaks olema. Suures plaanis kaamerasse vaatav jutustav onuke pole kuigi hea, teksti saateks peaks enamasti vastavasisuline pilt olema, onukesi näitame nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Ajud tööle, ja teeme selle asja ilma suurema mölinata lihtsalt ära. Ma ei arva, et peaksime koheselt mingit superkvaliteeti taga ajama (siis pingutame vales mõttes üle), kuid mida teeme teeme hästi. Järgisel korral õpime esimese korra möödalaskmistest ja saab veelgi parem. Ehkki ma ei usu, et sinna mingeid erilisi prohmakaid satub. Nii et teeme midagi. Fred Jüssi on hea idee.

No ma võin kasvõi ise Võrnoga rääkida, ehk tuleb tal endal mõni hea idee. Kahvli saate formaadi sobimatuse asjus nõus. Ka Osoon on liiga kitsas. Vaja oleks midagi sellist, kus jahimehed saaksid ühiselt mingi asjaliku liigutuse teha kellegi-millegi toetuseks, ja et see saaks meedias tähelepanu. Millegi muuga seoses positiivses toonis ja õhkkonnas saab palju totraid valearusaamu ära klattida. Minu poolest kasvõi mõne SOS lasteküla kvaliteetse metsloomalihaga "õnnistamine" vms. Või nendele samadele SOS-küla lastele korraldatud talvine metsapäev, kus räägitakse loomade hooldusest ja metsas toimuvast vms. Oleks meedial kah midagi näidata. Mis te arvate?

Conquesti-seeria Zeissid on ikka väga mitmekesiste ristidega, vaadake kasvõi http://www.riflescopes.com saidilt. Lisaks, 1-tolliste ja 30mm-ste toruga optikate vahe pole tegelikkuses nii suur, kui kaupmehed väidavad. Ehkki, kui võimalus on, miks mitte 30mm. Probleemidest Conquesti-seeriaga pole eriti kuulnud.

Mul on mõlemad, nii Sako 75 kui Zoli 1900, ühtviisi väga rahul mõlemaga. Võta see, mis käes rohkem "oma" tundub. Ühe raua eelistest teise ees pole ehk palju mõtet rääkida, oluline on, et mõlemad on hästi tehtud.

Riistad ei näita veel midagi. Suhtumine loodusesse, kaasinimestesse näitab küll. Loomulikult ka see, mida nende riistadega teha osatakse. Mul on kaugusmäärajaga sihikud ja plaanin kindlalt ka laserkaugusmõõdiku otsmist. On ka GPS, tuulemõõtja, kuulamis/laskmisklapid, toed, kompassid, kaardid jms. Ei tee kogu see koluhunnik oma arust mind veel mitte kellekski, sest mu oma sektsioonis on paar minust mõnikümmend aastat vanemat härrasmeest, kes mulle mõneski asjas kättesaamatus kauguses on. Füüsiliselt vormilt näiteks, metsatundmiselt ja muude praktiliste tarkuste poolest. Riistad võivad elu oluliselt kergendada, nagu eelpool juba märgiti, kuid tööd nad sinu eest ei tee. Neid tuleb ka kasutada osata. Mingi laiamine, stiilis "mul on ja sul pole, ja kuna minu varustus koos jeebiga on nii ja nii kallis, siis mina olen mees ja sina mittekeegi" näitab ainult inimese matslust ja alaväärsuskompleksi. Selline tuleb kohe paika panna - ära ülbitse oma rahaga. Seegi võib tulla ja minna, ole õnnelik et täna on. Ole parem ise midagi. Pean nõustuma ka Kuldiga, et kolu olemasolu ei tee ka kedagi halvaks, ka halvaks jahimeheks mitte. Tean hästivarustatud matse ja hästivarustatud suurepäraseid inimesi. Määrav on ikka inimene. Minu jaoks on kõva sõna see, kui võimalikult vähesega suudetakse hakkama saada. Ise õpin alles, ja kohati olen vist kõva peaga, mõne tarkuse omandamine ei tule kergelt. Kolu on seljakotis kaasas selleks puhuks, kui hätta jään. Siis on, millele toetuda. Olen kord tuuletu pilves veebruari-ilmaga soo peal niimoodi ära eksinud, et asi pärsi tõsiseks kiskus. Kaasas oli vaid püss. Ei nuga, mobiili, tikke, kompassi, kaarti (rääkimata GPS-st või raadiosaatjast). Kui lõpuks pooleldi ime läbi välja sain tuldud, taipasin, et olin väga napilt päris ebameeldivast saatusest pääsenud. Sealtpeale ilma vältimatute tarveteta enam metsa ei lähe. Pidasin ennast kõvaks orienteerujaks, kuid see on reaalses elus müüdiks osutunud. Selgub, et mu meeli saab kergelt eksiteele viia. Päike ja tähed loomulikult aitavad hästi - kui neid on. Seega, vajan abivahendeid. Kaugusmõõtur on hea selleks, et oma meeli täpne harjutada olema. Kui distants pikaks kisub, ja laskevõimalus väga hea, on ikkagi üsna soodne looma kaugust täpselt teada, mitte umbes arvata. Kuskil 350meetrist edasi on 50m-ne eksitus lihtne tulema, eriti lauslageda peal. Kui uluk on väike, siis on väikegi viga kriitiline. Loom tuleb tappa, mitte vigastada. Pooldan ka lähemale hiilimist, see on üks jahi suuri võlusid. Seega, ma ei arva, et tehnika progress oleks halb. Aga ei arva ka, et keegi kel kolurida järel ei lohise pole mingi jahimees. Loomal on ikka oma shanss. Olen tähedanud, et neil on vaist, tunnetus, mis neile ütleb, kui miski on mäda. Mõned ignoreerivad seda, mõned mitte. Vana isahirv tihedas alusmetsas üles leida on tõeline ülesanne, siin ei aita palju mingid jubinad, vaid loomaradade ja kohalike loomade harjumuste tundmine. Ja kapaga õnne. Nii et päikest kõigile. Pangem matsid paika - nii rikkad kui vaesed - ja aidakem üksteist, kuidas saame.

aastaid tagasi juba ... Kena Saaremaa jaanuariõhtu, täiskuuaeg. Tiheda soometsa vahel lahmakas tükk puisniitu ja metsa ääres söödakoht. Söödakohast nii 35m eemal 2m kõrgune küngas sügava lombi ääres. Olin seal künka otsas -5-kraadise külmaga kõhuli juba kaks tundi olnud. Pilved varjasid tõusnud kuu täitsa ära, sead ei tahtnud tulla, valgus muutus peaaegu olematuks. Lõpuks metsas kaigaste raginal murdudes kari tuli, kuid valgust oli nii vähe, et enam ei eraldanud mustast massist ühtegi looma. Vaatasin ikka oma optikast nii ja naa ligi 20 min, kuid ei ühtki selget pead ega esiotsa. Otsustasin siis, et kui ei anta, siis vägisi kah ei võta, jätan paugu tegemata. Vaatasin edasi juba niisama, lõbu pärast, et kaua söövad. Ja äkki, kena suurem kesik astub kolm sammu grupist eemale ja joonistub reljeefselt välja - pea, selg, tagaots. Tegin oma arust kaelakondipaugu: 3-sekundine rögin ja vaikus, siga küliti maas. Aga oli hea meel... Pärast selgus, et kondist olin suure õnneuimaga mööda lasknud, ja tabanud kõri/veresooni.

Ma arvan, et võiks pöörduda näit. Hannes Võrno poole, et nad Kiur Aarmaga Kahvli saates teema üle võtaksid: "jahimees kui eraomandi õiguste rikkuja" , "jahimees kui verehimuline hoolimatu tapamasin", "jahimees kui "vaenlase sümbol eesti meedias". Võrno ise kah küllatki usin jahimees, teda peaks see kottima küll. Mingit EJS PR-toimkonda oodata oleks küll lollus. Sellega läheb ilmselt nii, et kui kaklus möödas ja sõda kaotatud, hakatakse nurga taga rusikatega vehkima... nagu meil välispoliitikaski: Jeltsini ajal, kui oli õige aeg rääkida okupatsiooni tunnistamisest ja kahjudest ja Vene oli nõrk, ei tehtud piiksugi; aga nüüd, Putini taasloodava tugevneva impeeriumiga on vaja tüli norida... (see mu isiklik nägemus, eip ole vaja nõustuda ). Kas foorumlaste esindajana näit. kakuke või BM või keegi võtaks Hannesega ühendust? Siis pole see ka pelgalt ühe jahiseltsi või eraisiku asi, foorumi liikmeid on ikka kenasti. Arvake midagi.

Täpselt õige jutt, kakuke. Lasen ise kopraid 22-250 vindist ja kuni 4-5m lähedalt, kuid enne on nii lähedasi distantse vaja siiski märklehe vms objekti peal proovida (kuuli kaal olgu soovitavalt sama, mis jahis kasutatav). Olen endale tabeli teinud, kus suuremad trajektoori muutused kirjas, kui mälu peaks petma. Ka 5m kõrgusest pukist otse nina ette (ca 3-5m)laskmine võib kenasti üllatada, seega tasub enne ära proovida, et millise sihikuristi osaga sihtida. Olen oma koprad lasknud kenasti esijala taha kuival maal, mõned siplevad, mõned mitte. Kord oli sihik püssi kukkumise tõttu natuke paigast ära, ja lask läks 25m otse minu peale ujuva kopra lagipea asemel nii 5cm ette vette. Loom sai pihta kindlalt, kuid kätte ma teda ei saanud. Tolles metsakraavis on sellest peale vaikus. Lõhkusin tammi, keegi ei puutu... Ju ta kuhugi urukäiku mineraale tootma jäi. Seni mul ainus "kadunuke".

Tõesti hea lugemine, vist juba 4-5 korda üle käidud pubekaeast alates. Müstilisena tundus see, et sajad jahimehed ei saanud aastate kaupa üht inimsööjat kätte, nii et valitsus pidi autasud välja opanema ja ka see ei aidanud pikka aega. Aga nii oli. Elu ei allu alati kontoriloogikale.