Jääger-online jahindus foorum

Leidsin selle lehe http://piterhunt.ru/content/autors/buturlin_s_a

Ma ei oska kemikaalide koguseid anda, sest mõnda pole enam saadagi ja need kogused olid kõik 1liitrile lahusele millega saab ca 40 püssi ära mustata.Kui see lahus kaua seisis, siis kaotas oma toime ja pidi jälle uusi kemikaale juurde lisama.Mina tegin väikese koguse vastavalt vajadusele.Pudelite põjas on veel midagi alles jäänud.Aga siin foorumis oli kusagile üles pandud väga hea lehekülg Buturlin S.A ohhota be3 graniz Piiterskii ohotnik ja raamat Drobovoe ruze.Seal sisukorra lõpus igasuguseid oksüdeerimiseks vajalikke retsepte ja väga lihtsaid.Kui keegi leiab siit foorumist selle üles, siis andke teada kus leheküljel see asub.

Minu omal on kaugusemõõte võrgustik ka peal,(kaldjooned, plussid, miinused,püstised kriipsud erinevate pikkustega) 1,4km max ja ma ei usu, et ükski infrapuna proze nii kaugele valgustab.Üle selle kauguse ei pidavat enam täpselt töötama.Selliste pimedate öödega kui maa must, näebki ainult nii kaugele.Kui lumekirmetis maas, siis näeb nagu päevasel ajal ja eks neid vaatlusseadmeid toodeti ka igasuguseid. Infrapuna näen enda omaga, aga kas mind nähakse ei tea, peab ükskord katsetama.Passi kahjuks üles ei leidnud, aga joonise peal oli minu mälu järgi blokk nr1, blokk nr2...jne, millistest detailidest koosnevad need blokid??? ei tea keegi ja valmistamisaasta vist 82.Ühe kaane keerasin lahti, kõik paksu läbipaistmatu epoksiidi alla peidetud.Lapsedki pole nii hoole ja armastusega tehtud kui see riistapuu.

Sellel vene sõjaväe omal ongi see valguse ülesvõimendamine ja mingit pirni sees ei käi.Esimene lääts 63mm. ja näeb sellega nagu palja silmaga videvikus.Kusagil 50cm pikk ja kaal ca1,5kg.

Jah teema OMA NUGA oleks kõige õigem.Mina kasutasin aastaid Zlatoust nuga.Paar seanahka saab võetud ilma teritamata ja liha lõikab ka hästi.Hiljuti aga avastasin AKM- i tääknoa head omadused, proovige ja pettumus ei olegi suur, aga tera tahab vesikäial vähe töötlemist. Kinnitusriivi kiilusoon kinni panna ja kinnitusrõngasse polt läbi ja ongi tsiviilkäibes lubatud. Robustne küll, aga iga asja ajab metsas ära.

Olen neid müüte kuulnud igasuguseid, aga enda omga vaadates pole ükski loom ära jooksnud.Vaadates kõik heleroheline ja 3,5 kordse suurendusega, toide 3volti vene toodang. Kui mõni jahimees 1,5km kaugusel pukis passides suitsu teeb, siis hõõguv koni nagu taskulambi pirn põleks.Päris pimedas keldris ei näe, peab kusagilt kas-või väike valguskiir kumama, siis võimendab valguse üles ja nähtavus taastub.Ei oska täpsemalt seda seletada kuna minu jaoks nagu võõras teema.Otse valgusesse ka vaadata ei tohi, siis peab infrapunase klaasi ette panema.Päevasel ajal käib diafragmaga (nagu vana vane fotoka lääts) katik ette.

Hrrr Jager tõesti ilusa kirjandi kirjutanud.

Minul kui ajumehel ka lahtise sihikuga vint ja vahel tihedas metsas hädas,et kirp ei olnud hästi näha, siis leidsin sellise lahenduse, et värvisin roosa küünelakiga kirbu üle.Katsetasin erinevaid värve, aga roosa sobis erinevates situatsioonides kõige paremini, ka kollane polnud paha.Nüüd kui valgus selja tagant ja vaja sügavale metsa alla lasta, siis kirp hästi sihikusälgust näha ja ka looma peal.Edu!

Rihveldusega jah tükk tööd ja mõnele laele ei saagi mustrit peale.Lihtsam on trepiteibiga laesäär ja püstoltüüpi käepide üle katta.Saad ju endale sobiva kuju välja lõigata, paika panna ja õrnalt fööni või kuumaõhupüstoliga soojaks lasta, et hästi kleepuks, paika veniks ja valmis ta ongi.Müügl ehituspoodides mitme jämedusega.(nagu liivapabergi)Mul juba mitu aastat kasutusel ja lisaks ka ilmastikukindel.

Palju viisakam on teha optika kronstein, see lukukoja vasakule küljele jäigalt kinni, siis jääb ka alt laskmise võimalus lahtise sihikuga.Luku käepide pikemaks ja õige nurga all külge keevitada, alt natuke tagasi väänata.(siis ei tule lukk lahti kui püss seljas) Sellisel moel jääb optika ja raua tsentr 45-55mm, olenevalt optika esimese läätse suurusest.Peale seda viimistlus, oksiid peale ja tehtud ta ongi.Edu!

Ärge moona küll kritiseerige, viga on ikka selles, kes seda laseb.Dioptersihikuga lastes 300m. märklehte liivakoti pealt on tihedus 7cm ring ja metsas teeb oma töö ka ära.See siis vene vindi moon. Edu!

Kust kohast Sa sooviku loed välja, et need neli alet ei taha? Kas naised saunas rääkisid või on see ainult Sinu arvamus?

Aga äkki on padrunipesa veninud ja metallkesta siis lööbki lõhki.Rauda jääb kuul siis kinni kui püssirohi ei plahvata, (märg) aga see juba jahimehe hooletus.

Olen oma Mossinist seda Barnauli moona läbi kihutanud ca120 pauku ia ühtegi tõrget pole olnud ja viljakoti pealt lastes 100meetrile mahuvad kuulid ka 5cm. ringi sisse ära.See tulelont, mis välja tuleb mind küll ei häiri.Ümberlaadimisega probleeme pole olnud, seda ka peale kolmekümnendat pauku, kui raud ikka päris kuum.Läbi õhukese papi lastes avaneb, aga mitte rauast väljudes.Metsas olen loomad kätte saanud enamus esimese pauguga, aga on olnud ka erandei, näiteks neljanda matsuga.Nii, et tehke omad kiidetud relvad korda ja veel parem, ärge laske Barnauli moonaga kui püss seda omaks ei võta.

Hiljuti Säästukates oli müügil. Endale ostsin möödunud kevadel ja siiani hästi vastu pidanud.Hind oli vist 129 krooni.