Jääger-online jahindus foorum

Kasvöi, aga sydamest loodan et mitte. Mulle sellest karust täitsa piisas et teada saada kui vapper mees ma tegelikult olen

Kui söimuks ei lähe siis räägin.

Olen lasknud vist .. köigist ekv ja kl käsitulirelvadest, va 12,7 browning, 338 snaiper, aga kaasa arvatud 12,7mm nsvt, 90mm ja 106 mm reaktiivsuurtykid, kerged tanikörje relvad. Lisaks veel eksootilisi m16a2, Fn Fal, ja vana hea Rk76 valmet, ja ka pisemaid asju piisavalt.
2 aastat lasin mitusada lasku kuus automaat ja vintrelva, iga jumalama kuu. Öhkrelva moona ei lugenud, sisetiir oli maja all öhtuti kasutada.
Elamused olid Mosin 1944 aasta soome toode ja M14 - 1968 aasta usa toode.
Korra olen pidand Valmeti (täpse valmistusega ak, lukukoda freesitud) lukku jalaga liikvele peksma. Jäässe läks. (Kylmaga, -28 vist, peab kord tunnis lukku lögistama, loobib jää välja).

Loomulikult ei ole ma käinud nendega jahil, vaid metsas söda "mängimas". Selle mängimise käigus käib vahest ajudest läbi möte, et mis siis kui see mäng peaks olema yhel hetkel tösi. Mis siis oleks oluline ja mida teeks teisiti ja mida teeks täpselt nii, kui "mängus"
Yks tore silmi avav elamusi oli ida viru suures soos, kus kevadise suurvee ajal oli vett oli pölvili ja jää selle all. 12 vaprat kaitseväelast segas 15 kilomeetrit jälgi ja tegi muid trikke, kuna oli teada et luureryhm oli meid otsimas. 6 kilomeetrit käisime lihtsalt pölvini vees ja öhtupoolikul leidsime kena nukikese, mis körgus suurveetasemest 70 cm körgemal. Sättisime end kenasti magama kui miskad, tunnimees valves. Keset ööd käivad tunnimehed äratamas. "Liikumine kella 12" "Vöimatu,magame edasi" Pool tundi edasi "liikumine kella 3-s, vist 2-3 meest" "V ö i m a t u !"
Olien kindel et need ei ole jälitajad. Jälgi ajada vöimatu ja 40 x40 kilomeetrit soost yks öige muhuke yles leida 12 tunniga, ei ole reaalne. Sidet ei peetud seega peilimist ei saand olla. Meie asukohta tedsime vaid meie ise. Lamad, kuulad mötled, kui on vastane - esi saa olla aga kui on, siis liikumise peale oled kohe vahel, vaikselt olles lähevad mööda, kui nad just seda saarekest ei tule tuhnima. Kellaaeg oli juba selline, et oli väga pime. Nii pime, et peab kellelegi otsa astuma, et yles leida. Ja kui on vastased, siis viimasel 5 meetril "vötab nad maha", enne kui nad jöuaks sidet vötta. Seega oleks vastasel teada vaid viimase side kontrolli punkt ja otsingu ring paari kilomeetri vörra suurem.
Järgmisena kostus suur plartsatus ja öite mehine mömisemine. Sellel hetkel oleks ma enda pyskid peaaegu täis lasknud.
Meie kylaline oli kevadine, unine, tige ja nyyd veel märg karu. Tuli löhna peale kohale (konservid, leib jms). Sel hetkel oli minul käe all valgustusrakett, signaalrakett, löhkepakett, Galil SAR jja Püstol PM. Minu ajudest käis läbi möte "Käige xz#¤&% SSE!" Kui loomake oleks meile kallale kippunud.. siis senikaua kui me teda ömblusmasinast Galil tikime ja hernepyssist PM plöksime, tömbanb elukas rahulikult paar kolm neli meest ribadeks.. kui mitte rohkem. Lisaks ryseluses.. vöid oma mehele kuuli jalga pähe istutada, ilma et arugi saaks. Selles seisus arvasin et köige targem oleks rakett meie ja looma vahele maasse lasta, ehk ehmatab looma minema.
Aga önneks läks karu ära. Et udujutuks ei peetaks seda lugu siis yks söna : puhatu : kes teab see teab.

Pärast seda elamust olen ma väga suur .308 fänn. Vajadusel kölbab nii loomale kui inimesele kui ka lasketiiru. Ja relv peab olema lolli- ja ilmastikukindel.

Ma ei arvesta sellega, et alati on mönus 4 -5 tunnine metsaskäik ja loomakesed heidavad maha koolevad sinnasamasse ja kohe. Vahest vöib asi jamaks kiskuda.
Slleks, et ma miskis ekstreemses olukorras lukku lögistaks piisavalt kiirelt, selle jaoks peaks seda iga öhtu enne und 100 korda tegema, et tekiks fyysiline harjumus ja öigel hetkel käsi ei väriseks. Ja mu naine on niigi juba kergelt pahane mu peale. Sama ka suurekaliibrilise paarispyssi suhtes, ei ole treeningut piisavat et elevandipyss instinktiivselt palge heita ja lasta instinktiivselt ja täpselt. Lihtsalt pole sellist treeningmahtu harrastajal. Ja kui asi hankida, selline, mis sind jäätumise ja muudes koledates tingimustes hätta ei jätaks.
Sel hetkel kui on vaja et pauk käiks, ta peab käimab.

Lisaks saab 1 saksa poolautomaadi eest 2 - 3 vene poolautomaati.

Ehk siis lollikindlus, konkurentsivöimeline hind ja kasutusiga, on asjad, mis selle pyssi poole kallutavad. Mulle ta meeldib, et ta näeb selline välja nagu näeb. Mulle meeldib ka see, et hädakaitse olukorras vöin vajadusel julgelt taga kellegile yle kyyru kupatada, ilma hirmuta et palju see kolks nyyd maksma läks. Mulle meeldib näiteks Saiga juures ka see, et kui metsaveotraktor tast yle söidab, siis on väga suur töenäolisus, et väljanägemine ei lähegi niiväga palju koledamaks. Tööriist on tööriist. KUnagi saan miljonäriks ostan sakslase ja panen tviidylikonna selga ja mu kaks phtatöuylist jahikoera hyppavad Jaguari uksest välja jne jne. Aga seniks, saiga ja vepr, misk mitte.

Ja köigepealt lähen relvaeksamit - teist korda tegema - Vöi öpin juristiks.

Kui nyyd puutini ihukaitse loovutab talle yhe....

Kysimus -
kas kellelgil on kunagi önnestunud Saiga vöi Vepr kokku jooksutada? On ta kunagigi törke andnud?

Tuli ka vastus tactical.ee-st.

Endal on tekkinud tunne, et lihtsam on vötta EU relvapass ja vii toru sommide kätte. Enne muidugi järgi uurida, mis paberid on vajalikud, et relv paariks päevaks, nädalaks sinna jätta. Otsinguga leiab Helsingist mitmeid relvakauplusi, kust saab töökodade kontakti.
Ja kui juba tegema hakata siis kompensaator ja summuti koos tellida. Summutit on eestis juba lubatud kasutada lasketiirus. Summuti tegemine maksvat 200 - 300 euro kanti, niipalju kui ise olen uurinud. Et tiirus saad lasta summutiga, lähed tiirust minema keerad kompensaatori otsa.

Vindisammust. SLB 2000+ X7?

Soovitaks vaadata tehase soovitatud moona ja siis osta prooviks 3 -4 raskema kuuliga padrunit ja 3 - 4 kergema kuuliga padrunit, eeldades, et pyssirohi on samast klassist.

Lased iga kuulityybiga märklehte ja möödad tabamuste hajuvuse. Saksa kvaliteetrelval peaks see olema umbes 25 mm 100 meetri peale toelt ja optikaga, augu keskpunktist augu keskpunkti (targemad täpsustavad ehk).

Igal juhul soovitan piinlikult jälgida tehase relva sisselaskmise protseduuri, kui sel relval see on. Osad tootjad soovitavad algul pea iga 10 ? lasu järel raud puhastada ja kasutada vase eemaldajaid, öigeid puhastusvahendeid. Statitsiliselt on relva raua kiire kulumine pöhjustatud peamiselt valede puhastusmeetodite kasutamisest, so terasest puhastusvarras ad 1898 ja hästi palju kuivalt höörumist = padruni pesa lopergune, relva raua suue pasunaks.

Osade relvade puhul tulevad relva parimad omadused välja 200 - 400 lasu järel, kuna köik liikuvad osad "leiavad oma parima" koha ja kuulid siluvad raua. Sakslase puhul eeldaks, et köik on juba tehasest ok, aga siis tekib kysimus et miks osad poolautomaadid maksavad 50 000 ilma optikata?
Seega esimesed 200 lasku rahulikult treeninguna ja moona jooksu katsetamisena. Köige nukram on see kui keegi laseb just ostetud tutikast relvast 40 lasku ja siis ona paha meel et "viltes pyss" ja "ei lase korralikult" ja myyb selle maha, odavalt. Järgmine mees nikerdab 2 - 3 kuud tiirus ja tal on asi elu löpuni.

Yks näide sellest oli yhe remingtoni mudeliga. Keegi oli lasknud 150 lasku, kaebas foorumis et "haavlipyss". Järgmisena vöttis söna yks taat. Alustas oma juttu nii "Ostsin pyssi 53 aastat tagasi..." ja tal oli täpsus väga hea.

Vindi samm on pikkus, mitme tolli peale teevad vintraua sooned täisringi. Olenevalt relva otstarbest - kaliibrist ja kasutatava kuuli raskusest on see vahemikus 1:7 kuni 1:11 ja vist rohkemgi, aga pole ette tulnud.
Tihedam samm paneb kuuli kiiremini pöörlema oma telje ymber ja siit algabki "shamanism".

Sama sama kuuli kaal, erineva pyssirohu laenguga, annavad erineva algkiiruse, erineva kuuli keerlemiskiiruse ymber oma telje ja ka erineva tabamistiheduse.
Erinev kuuli kaal sama pyssirohu määra ja tugevusega erineva tabamistiheduse.

Parim näide oli kunagi kaitseväes kui m16a2 moon aeti galilidest läbi. Tabamused msiki 70% ja nendest 30 - 40% - kuulid läbisid sihtmärgi KYLG ees. Pöhjus: M16a2 ja Galil on erineva vindisammuga.

Muidugi odavaim viis oma relvale parimat teada saada on panna Google ostingusse "HK SL8 load bullet weigt accuracy" ja vaadata mis leidub. Lisaks panna "pildid". Parimal juhul tulevad märklehtede pildid, millede servale on kirjuatud lasketingimused ja kasuatud moona speksid.

Nagu eelnevalt mainitud, need asjad varieeruvad relva kohaselt, aga miski pildi ikka saab.

Olen ise asja uurinud samu asju seoses oma harrastuse ja hankimistega.

Paistab nii et on olemas yhes kohas ja kuni enda oma käes olen päris vait:).

Aga relvade hinna osas on kyll asi huvitav. Olen käes hoidnud ja lasknud 1944 markeeringuga Mosin Naganti, Soome Suojelukunta variandis. Praeguseks on siis sel relval 65 aastat teenistust selataga. Ok, vähemalt osa ajast on ta seisnud kuskil laos, aga lasta oli temaga lust.
Juhul, kui tegemist nyyd ei ole tegemist AR15 tyypi militaarse ömblusmasinaga millel 100+2 imetillukest jubalakat, mis lasu toimusiseks peavad liikuma, siis tegelt on relva kasutuseiga ikka jube pikk.
Jagades relva ostu hinna kasutamise aja, aastatega peale tuleb välja et isegi kallis relv, hinnakalassis 2000 eurot, ehk 32 000 krooni, jagada 30 aastaga... ymmarguselt mis, 1000 krooni aastas?! Vörreldes nyyd näiteks autode liisingumaksetega ja kasutuse eaga siis tuleb välja et igal juhul enne kallis relv, kui kallis auto!

Segased ajad maailams relvade hindu ei langeta ja ei usu et siia jöuaks imeodavad romak svd vöi Norinco NMD -d. Arvatavasti on huviliste ring sedavörd väike et ei tasu ja jänkid on suures Obama hirmus lihtsalt köik juba ära ostnud.

Et kuigi vepril ja saigal on hinnavahe, siis käe tunde järgi ostaks kallima, raskema ja täpsema relva ja hinnasilti niiväga ei vaatakski. Puht isiklik arvamus.

Tervist!

Oma kogemus kaugest armeeteenistuse ajast oli see, et öisel ajal vösasse laskmisel täismantliga kuulidega sai näha väga imelisi pörkamisi. Niivörd imelisi, et lasksektori piirajad töusid väga ausse.
Summaarselt olid need nii, et tulesektorist mölemale poole 45 kraadi ja sihtmärk pidi olema tulejoonest 100 meetrit. Sihtmärkide taga oli vägev "browni liikumine" ja osa hakkas ka tagasi tulema, önneks suure kaarega ja aeglaselt.
Videolink vöimatust rikoshetist:

http://www.youtube.com/watch?v=0ABGIJwiGBc

Tervist!

Olen ka ise sealt ylemere imeasju laskespordi harrastuseks vaadanud. Aga viimasel ajal on nii eesti kui soome kaupmeeste käest kuulda olnud, et isegi optika kinnistuskruvide saamine läheb jamamiseks kätte.
Et köik mis vähegi mingigi otsaga söjalistes eesmärkides kasutatav, on muutumas väga raskelt vöi pea vöimatuks sealt kätte saada, kohale tirida. See siis puudutas AR, AK relvaplatvormide lisavarustust, salvetaskuid vestidele, kinnitusjalad, railid, köike...

Yhesönaga, tasuks enne kontrollida, kas ikka saadavad, kuigi tegu on jahioptikaga.

Jöudu

Tere!

Trapperis on vaid Tigr ja Saiga I myygis, nende kodulehe pöhjal. Saiga ja Vepri lukukoda ja rauad on erineva paksusega, mis täpsuses töötab Vepri kasuks. Vepri paksem lukukoda ja raud "söövad" vist paremini ära lasu hetkel tekkivad pinged.

Kuni 200m pidid olema mölemad arvestatavad suuruliki relvad.

SVD on tänapäeval kommerts Tigr. PSO sihiku jaotused vastavad 7,62 x 54R padrunite 7n1 ja 7n14 ballistikale. Nende saamine on kysitav. Kuna sama relv on vene söjaväe kasutuses, siis miskipärast ei usu et siiakanti satuks parimad eksemplarid.

.308 Super Vepr ei ole kuskil söjaväe kasutuses ja seega see mis liinilt tuleb see ka poodi jöuab. Pidi olema parim saadaolev Ak variant. Sellest ka minu huvi. Muidugi Eesti turul vöib täitsa olla, et ongi yks myyja.Turumaht vist lihtsalt selline.

Oma kogemustest "laskespordis" vöin julgelt öelda et jamaks läheb vösas. Kui sihtmörgi ees on pöösas vöi kui puhast sektorit ees ei ole, lähevad tabamused vösasse.
Padruni eelised on lame trajektoor, aga sellega asi piirdub. (mil surplus 300m langus 12 cm).

Lisaks "laskespordiks" tarnitava laskemoona kuuli kaal on kohati erinev. Eriti huvitavaks läks asi siis, kui m16a2 vindi sammule möeldud moona anti ette galillidele. Suur oli imestus kui kuskil 70 -80 % tabamusest oli sihtmärgis, aga 30 - 40 % kuulidest oli läbinud sihtmärgi.... kylg ees.

Kokkuvöte: tösisemaks laskmiseks ikkagi oma relv, meie maastikul 7,62 x39 minimaalslet, parem 7,62 x 51. Vene 7,62 x54R on kahh asi, aga sel juhul soovitaks vast ainult Lapua toodangut. Arvatavasti on ka muid häid tootjad, aga pole veel trehvanud. Lapuaga nagu ei eksi.

Tervist!

Oleks plaan Super Vepr soetada.
On kellelgil see kuskil eestimaa otsas vastu tulnud? Kes myyb?
Netis tuulates olen leidnud vaid tactical.ee -st, aga need mehed ei ole isegi meilile vastanud. Siin ringi vaadates mainiti Valgat, kas ka mujal on?