Jääger-online jahindus foorum

Mul teine hooaeg. Eelmisel kinnitasin raudu tuulemurrus ca. 45 kraadile langenud puudele ja katsin okstega. Tulemus 0. Sel hooajal puukastis ja kahe rauaga kummastki 1 käes.

Nüüd küsimus, kui lähestikku tasub rauaringil järjestikkused kastid panna?

Jäneste jälgi on nii vähe, et hirm kohe nende pärast. Kui noort koera õpetada poleks vaja, siis jätaks jänese sel talvel laskmata. Tuleb rebastele keskenduda. Ja kährikuid on muidugi metsaalune täis, neile tuleb tuul alla teha. Ei tea mis jäneste arvukusele põntsu on pannud, kas ongi rebaste ja kährikute rohkus põhiline põhjus?

Prantsuse vanade märgistuste kohta natuke spikreid siin: http://doublegunshop.com/darne.htm

Ma küll ei tea, kas Darne ja St. Etienne'i vahele alati võrdusmärgi võib tõmmata, aga äkki on abiks lubatud rohu ja rõhkude leidmisel.

Viheril on õigus. See kehtib eriti kokkujoodetud kombide ja drillingute kohta, kus raudu omavahel regullida ei saa. Kuulirauast lased sälk üleval, haavlirauast (raudadest) sälk all ja enamus kirbust jääb lati taha peitu (drillingute kirbud näiteks suht kõrged), ainult ots paistab. Siis peaks metsajahis kuni 20 meetrit, maksimaalselt 30 meetrit kõik toimima. Põlluservalt rebase jaoks haarad taskust, kotist, vutlarist kiirjalaga optika ja lased ainult kuulirauast. Mulle meeldib.

Endal pea 10 aastat olnud 412, muidu rahul, aga tahaks drillingule üle minna, siis hagija eest jänese, rebase jaoks üks haavlipauk varuks.

Otsin tõsist relvameistrit. Tegu eelmise sajandi alguse relvaga, nö. libisev lukk (sliding breech). Olen ise sellega paar parti lasknud ja vanem poiss laskis oma esimesed pardid sellega (nii 6-7 aastat tagasi juba). Tahaks temaga edasi jahil käia, aga ühe raua padrunipesa on kahtlaselt kare, tahaks turvalisuses 120% kindel olla, nipet-näpet veel lisaks. Relv on vanaonu pärandus, minu jaoks väga tähtis ja tahab tagasi jahile (pidupäevadel muidugi).

Tänud ette vihjete eest!

Vanale teemale lisaks ja 16 kaliibri kiituseks.

Oli minu esimene päris oma ja pea 10 aastat ainuke püss (iz 12 kui õigesti mäletan, vertikaalraudadega). Kõige rohkem tunnen puudust hanejahis, no ei saa enam 12ga hakkama. Mul oli tol ajal ka hagijas, oli hea püss metsas kaasas vedada ja rebast, jänest lasta. Ja nepijaht oli legaalne, sai neidki potti. Ka kuul jooksis hästi, lasin temaga kaks põtra ja mõned sead. Laadisin siis 100% oma moonast ise (ikka selle rohelise käsiraamatu järgi - tiba peenem haavel, tiba kergem laeng ja tiba rohkem püssirohtu). Ei saaks öelda, et ta kõige kergem oli, küll aga mäletan, et oli kõigist püssidest, millega võrreldud sai, oluliselt pikema rauaga (nii umbes 5 cm).

Olen juba paar aastat ringi vaadanud, et kui leiaks midagi samalaadset, ostaks uuesti. Või siis tõesti 20 kaliibri, mille kohta ei oska praegu midagi arvata.

Aga võibolla oli vanasti rohi rohelisem, jänesed suuremad ja hani lendas madalamalt...

Ehk aitas ka see, et oli ainuke püss ja sellisega kasvab ikka korralikult kokku. Või lihtsalt sobis ideaalselt.

Kõik õige, Kaupo. Ja ilmselt sportlaskmises ja pika maa peal ainuvõimalik praktika ka. Minu tagasihoidlik väide on siiski see, et looduses, jahil, ilma siin ühel pildil nähtud abivahendita (või isegi koos sellega, kui käe pealt püsti lasta) ei suuda keegi püssi täpselt loodi ajada ja sellest tulenev viga on enamikel jahidistantsidel marginaalne, selle süüks ühtegi halba lasku või möödalasku ilmselt ajada ei saa.

Aga kõik sellised "ebaolulised" vead võivad mingis olukorras ka kumuleeruda. Ja igal juhul on enda treenimine ja oma relva perfektsuse poole timmimine väärt tegevus.

Ma vist loodin täna õhtul oma optikad kõik igaks juhuks üle ja lähen homme tiiru, Reinuvaderi märklehe foto on igal juhul kõva inspiratsiooniallikas.

See, et rist ei ole püssi suhtes absoluutselt loodis, ei ole iseenesest halb. See, kuidas püss õlas on, erineb igal mehel, kellel tiba vasakule kaldu, kellel tiba paremale kaldu ja kellel tiba otse. Minu arust on olulised kaks asja:
1. Kui püssi silmad kinni õlga tõstad ja silmad lahti teed, peab rist otse olema nii, et ei häiri (me ei räägi siin ju 30st, 20st ega isegi 10 kraadist, paarist kolmest võibolla). Kui tahad, reguleeri optikat, kui tahad, siis harjuta ringi. Mugav peab olema.
2.Püss ja optika peavad olema täpselt samamoodi viltu, (või siis otse) iga jumala tõste ja lask, tiirus, metsas või kuiva trenni ajal, püsti, pikali või põlvelt. See nõuab harjutamist (ja künklikul maastikul petab nii ära, et igal juhul on viltu).

Absoluutse loodi tagaajamine muutub oluliseks sellistel kaugustel, kuhu me ilmselt kunagi ei lase või siis sellise ilu tegemiseks, nagu Reinuvaderi märklehe fotol. Sügav kummardus Reinuvaderile ja küsimus, et kuidas lastud, kotilt, pildil paistvatelt Harrise jalgadelt või mis?

Ma ei ole teadlane, ega ka snaiper, lihtsalt talupojamõistuse baasilt arutlen. Kokkuvõtteks siis, et kui püss harjumuspäraselt õlas ja rist enda arvates otse, siis ongi väga hea.