Jääger-online jahindus foorum

Pathfinder007 kirjutas:Hei! Honkomees seleta mulle oma teooriast lähtuvalt milline kuul ja laeng sobiksid ise laadimisel 6,5 x55 padrunile 200m distantsilt, lastes rebasest põdrani

häh, pole iselaadija ja ei tunne sellist riista ja tema padruneid, kuid pean seda kaliibrit kõige kavalamaks. Katsun ära kah seletada miks. Suur laeng annab väikesele kuulile suure algkiiruse ja see tagab täpse tabamuse erinevatel distantsidel.
Oletame, et rohtu paneme normi (vastavalt tabelitele, noh +- 3 gr) ja kuuli 8 gr, siis plussiks on väiksem tagasilöök, suurem kuuli algkiirus (ligi 900 m7s) ja selle tulemusena väga hea lennutrajektoor: 200 meetrile sisselastud püssil võtab üles 50 m 1 cm, 100 m 4 cm ja 150 m samuti 4 cm, 200 m loomulikult 0 ja 300 m langeb 20 cm. Energiat on alles 200 m ca 1800-1850 J, mis tähendab tapvat jõudu ca 180-230 kg looma jaoks. Noh põdra puhuks on vist natu vähe, aga mõtle ise.
Kui võtame kuskilt hea 12 gr kuuli, siis ega rohtu rohkem panna nagu ei tasu, võib-olla mõned eksperimenteerijad leiutavad midagi, aga kuhu toruotsa viskab tagsilöögist.... Aga arvestame selle 3 gr normiga, mis enamasti tehasepaukudes on. Sellise kuuliga on märgatavalt valusam tagasilöök kui kergega ja jääkenergias 200 m võidad ca 200 J ehk võid tappa ca 20-25 kg raskemat metsalist. Nagu erilist vahet pole, kui arvestada, et teistele peale põdra jätkub tapaenergiat niigi ja põdrale võib (aga ei pea, sõltub tabamusest) ka nendest närustest kilodest-džaulidest väheks jääda. Mida raske kuuliga kaotad on sihtimistäpsuses erinevatel vahemaadel. 200 m sisselastud püssil võtab üles järgnevalt: 50 m 5 cm, 100 m 9 cm, 150 m 8 cm, 200m on 0 ja 300m laseb alla 37 cm.
Mida järeldada:
1. 8-9 gr kuulil on tapajõudu küllaga ja poolmantel hea otsaga teeb oma töö nii-ehk-nii.
2. kerge kuuliga on tagasilöök mõistlik ja võimaldab vajadusel kiiresti sooritada järgmise lasu
3. kerge kuuliga on võimalik suhteliselt hea täpsusega (+4cm) lasta kõigil distantsidel kuni 200 m ja ...
4. raske nt 12gr kuuli ainus pluss on suurem energia, mis teeb laskmise suht ebamugavaks suure suudmeenergia tõttu, aga omab samavõrra rohkem tapajõudu kui kerge kuul (ca 10% vahe)
5. 12-gr kuuli miinus on kuuli lennutrajektoori muutumine (kuni 10 cm), mis teeb erinevatel distantsidel tulistamise väga raskeks. Erinevus võrreldes 8gr 50-60%. Seda saab parandada laengu suurendades, kui vt p.4. Pealegi on ikka relval ja hülsil oma piirid ja normid ka...
6. Võrreldes 10% erinevust raske kuuli kasuks tapajõus ja 60% erinevust kuuli trajektoori kõikumises, kaldun täpsema lasu kasuks otsustama. Ei saa ju metsas looma köide panna sisselastud maa peale. Aga 10 cm kõikumist moonast tingituna + oma adrenaliinivärin ja ongi piisav eksimus käes, et loom haavatuna metsa kõngema jääks.
Kuna seadus alla 9 gr kuuliga suuremaid metsalisi tappa ei luba, siis tuleks sinna piirile end oma moonaga kah sättida. Ja mitte oma püssi võimsa laenguga lõhki paugutada hääs usus, et suurem kuul ikka rohkem kurja teeb.[/b]

Täitsa Nivaomanikuga ühel meelel. Mul võtab enamasti ühe, tavaliselt kuldi või vana suure emise ette ja paneb sellega minema, ülejäänud pudinad kaovad vaikselt ära. Eriti narr on siis kui suure luba ka pole. Ei tea kas vanal kuldil ja emisel on koera jaoks ka tugevam lõhn või miks see nii on?

pistrik kirjutas:... Siiski juhtub seda harva, et sööt seisab kauem kui paar päeva....Varikatus tuleb vist siis kasuks kui sead käivad suht harva st. kui ei ole paiksed. Siis aitab alus ja vari sööta säilitada.

No saartel on neid sigu kordades rohkem kui meil, mis seal viga

minu soovitus oleks:kui varjualune siis ärge katust liiga madalale ehitage-hakkavad pelgama,eriti vanemad loomad.tuiavad ümber varjualust ringi aga sööma ei hakka.veidi parem lahendus ikka söödaautomaat.[/quote]

Meil pole varjualusega seda probleemi olnud, aga oleme teinud ühesuguse kõrgusega. Võib-olla see 15-20cm põrandakonstruktsiooni tegigi liiga madalaks? Liiga kõrge kah ei tohiks olla, siis sajab vihm ja lumi külgedelt peale, pole katusel mõtet. Kuusel all söövad küll meetri kõrguste okste alt

sass kirjutas:Soomlastest jahimehed kellega sai püsside optikat kontrollitud 100m pealt
lasid oma püssid sisse nii,et lasud jooksid 60mm lehe tsentrist ülesse Jutt oli umbes selline,et see parandab lasu täpsust kauguse valel hindamisel,kuna vintrelvakuuli liikumine kuni 100m on praktiliselt sirgjooneline

tänud infi eest!
Aga sommid lasid ju siis sisuliselt püssi sisse ca 150-175 m peale ja selge see, et 100 m peal on enam vähem paigas. 200 m pealt sisselastud püssi kohta on erinevate kuulide langemise-tõusmise kohta kirjanduses andmed olemas. Tegelt ongi nii, et selliselt sisselastuga saab enam-vähem iga maa peal lasta, vahemaa hindamise eksimisega ei pane lasketulemusele otsustavat põntsu. Ainult väga lähedase maa peal, kui kuul on oma lennutrajektoori tõusvas faasis, on nats mööda pauk.

sass kirjutas:Looma võtab maha ikkagi õigele kohale lastud lask.
Kuna on teada,et suurem algkiirus ja raskem kuul tekitab suuremad purustused ja tugevama shoki on jahi edukus tihti sellest sõltuv.
... 100 m. pealt märki lastes ei näinud erinevust lastes 9g täismantliga või 12g Alaska kuuliga,lasud olid 4sm. ringis. ... Konteineris kuulidest jooksid väga hästi Haapsalus tehtud kuulid,need stabilisaatoriga.

Nõus, et tabamus saba pihta looma maha ei võta.
Siiski on algkiirus ja kuuli raskus pöördvõrdelises seoses. St et raskemal kuulil on algkiirus väiksem ja seda on ka tehaseandmetest näha. Võib-olla iselaadijad teavad, kui palju peaks rohtu rohkem puistama, et sama algkiirust saavutada. Ja siis koormus püssile ja tagasilöök... Eri kaaluga tehasepaugud on erineva algkiirusega.
Kui püss on 100 m sisse lastud siis suurt erinevust ei tohiks sajal meetril tõesti olla. Probleem selles, et jahis on raske hinnata tegelikku kaugust (eriti seal 100 m juures ja kaugemal) ja mõnikümmend meetrit eksimust hinnangus toob raskemal kuulil kaasa möödalasu või kerge haavamise, aga suurema algkiirusega kergem kuul tabab täpsemini. On ju nii et kuni 100m hindame üsna täpselt, aga sel pole laskmise seisukohalt erilist tähtsust, kuid kas maa on 120 m (millisele maale võiks 100m sisselaskmisega võiks lasta) või 170 m on raske vahet teha.
Kahjuks pole siinkandis Haapsalu kuulidest kuulnud-näinud. Tahaks proovida küll. Äkki on võimalik anda kontakt, kust-kellelt neid saab!

Minu arusaamad kaliibri, moona ja kuuli valikust. Kui midagi väega mööda panen, andke teada.
Selleks, et looma tappa, tuleb teada kuuli energiat džaulides (J) laskekaugusel ja looma kaalu. Rusikareeglina peab energia tabamiskohal (J) olema 8-10x suuem looma kaalust kilodes. Seega 100 m peale tapab .308win või vene vint ca 250 kg looma, 7,62x39 (1943. a.) aga ca 150 kg looma. 200 m distantsil vastavalt ca 180 kg ja 110 kg. Järelikult pole suurtele padrunitele, nagu .30-06 ja enam, meil lihtsalt looma, mida mõistliku maa pealt lasta. Tapmiseks peab kuulil olema suur algkiirus ja suht väike mass, küll aga on lugu vastupidi looma momentaalse peatamisega. Siis peab olema kuulil suur mass ja energia. Selliselt töötab sileraudne püss. Suur vintrelva kuul omab tabamiskohal rohkem peatavat energiat kui väiksem kuul, kuid samas on täpsus enam sõltuv vahemaast. nt 8 ja 12 gr kuuli langemise vahe 200 m on 92 mm (8 gr- 85 mm ja 12 gr- 177 mm) , kui püss on sisse lastud sajale meetrile.
Seega minu arvates on optimaalne 9-10 gr kuuliga laskmine, kuna eksimus laskekauguse hindamisel ei too kaasa asjatuid haavamisi. Samas külgtuule mõju on enam vähem sarnane.

eeru kirjutas:[ Üldjuhul märgistatakse markeeringuga 7,62x51 venemaal toodetud LOS- le sobivat padrunit. Erinevad kaliibrid on nii .308 win. kui 7,62 nato. Padruniks ikka 7,62x51. Mõningatel allikatel sobib sellesse mõõtu ka .30-30 win. ...minul pidas "tšehh" vastu 100 lasku, aga moon oli kah pisut võimsam...hiinlaste toodetud

Tegelikult pole vahet, mis sa püssi topid. .308 win on algselt väljatöötatud jahipadrun, mille modifikatsioon T65 1949. a võitis konkursi NATO lahingpadruni .30-06 asendamiseks. Erinevus on ikka kuuli kaalus ja sisemus peidusolevas. Tegelikult ikka täiesti üks ja sama padrun, kui püssi seisukohalt vaadata. Vene jahipadrun 7,62x51 on sama padrun, kuid tal on tunduvalt väiksem surve rauaõõnele. Seega ei tohi vene karabiinides (LOS jt), mis on sellele padrunile arvestatud, kasutada .308win, kuid vastupidiselt lääne karabiinides võib vene pardunit kasutada, arvestades muidugi et energiat on vähem ja sihik tuleb ümber lasta. Vene jahipadruni näitajad on lähedased just NATO lahingpadrunile, .308win on mõnevõrra võimsam. Seega ei mitte aru, kuidas lahingpadrun sai su tšehhile saatuslikuks saada:?:Viga pidi küll mujal olema. Arvestatud oli NATO padrun ju auromaatrelvadele, seega oli vaja väiksemat tagasilööki.

Sorry, kirjutasin "poltlukuga", mõeldes et mitte poolautomaat. Tegelikult käis ju jutt štutserist e pooleksmurtavast vintpüssist. Ehkki energiakaost rääkides pole vahet

Need NATO, USA ja vene vindi (308WIN, 30-06, 7,62x54) on ikka suuruluki kaliibrid ja kallid kah, 222 Rem väikeulukile väga hea aga odavat moona pole. 7,62x39 on nö vahepealne kaliiber ja poltlukuga püssis jõudu üleliiagi, raskema kuuliga võib ka suurulukit lasta, kuid just väikeulukile hea odav moon (7-8 EEK) ja tiirus laskmiseks, püssist ka pole eriti kahju kui tiirus lahingmoonaga kõmmutada. Kuna venelane teeb sellele padrunile peamiselt poolautomaatjahikarabiine SKS ja Kalašnikovi baasil, siis on ka neil kohati keelatud sellistega jaht suurulukitele, kuna suur hulk energiat läheb laadimiseks. Vene kuulid on peaegu ühe kaaluga 7,9g lahingpadrun ja 8,1 poolmantel, kuid jahipadruni algkiirus ja suudmeenergia on ca 10% suuremad kui lahingpadrunil. Lahingpadrunil on isegi standardis ette nähtud üsna suur kõikumine nendes andmetes. Eks sellest ka parem täpsus.
Tõenäoliselt on sama ka tšehhi moonaga.
SKS on ebatäpne eelkõige liikuva raua tõttu.

Kas seda riistapuud on keegi näinud müügil ka vene 1943. a padrunile 7,62x39. Tehase andmetel tehakse või vähemalt tehti seda. See sihuke hea odav ja üsna võimas pauk, nii tshehhi jahi- kui vene lahingpadrunit liikvel. Odava püssiga just hea paugutada odava moonaga, pole vaja eriti muretseda. Kui see juba automaadil ümberlaadimiseks piisavalt energiat annab, siis jagub ka kuulile tapajõudu.

Kuidas mujal sead põrandaga söödakohtadesse suhtuvad. Meil pole sellistesse ninagi pistnud, keegi tark kinnitas et paremini söövad kui maa pealt ja sööta ei lähe raisku. Aga paistab et siga tahab ikka maad sonkida. Need varjualused mis ilma põrandata ja lihtsalt tiheda kuuse alla pandud sööt süüakse ära. Naabritel on lausa lagedal põllul ilma varjuta sööt väljas ja ka käivad. Kas kusagil põrandalt ka söövad?

serx kirjutas:huvitav on see et lasin lätlasega kobrast 6,2 oli ja ei tahtnud tõesti maha jääda.....samas sõber lasi mõni päev varem ja ilusti oli kohe maas (1 lasuga)

Jah, lätlasel on kahte sorti pauke, ühe kohta öeldakse et päris head, aga ise pole nendega lasknud. Pärast ühtede ostmist pole enam isu tekkinud lätlast proovida. Nende kohta, mis mul tookord olid on kõik meie mehed kah halvasti öelnud. Aga vaata neid nimesid küll ei mäleta, ainult kui padrunile peale vaatan, siis tunnen ära.

Pood enamasti võtab remonti vaid neilt ostetud püssi. Mulle on just poest soovitatud vana püssiga pöörduda otse meistri poole, kuna ka hind kasvab tänu bürokraatiale, mida pood isegi ei taha, mitme(kümne)kordseks.

7,62*39 padrun ilmus Venemaal 1943. aastal, pärast tutvumist esimeste saksa trofeeautomaatidega MKb42 (kalašnikovide eelkäija) ning nende laskemoonaga. Esialgu loodi Venemaal oma uuele padrunile vaid Simonovi laadurkarabiin SKS (samozarjadnõi karabin simonova) so 10-lasuline poolautomaat, millest saab laadimata teha üksiklaske ja valngut mitte. Pärast 1949. a relvastusse võetud samal padrunil töötava Kalašnikovi AK-47 vastu väljavahetamist u 1960. aastaks jäid sks-id kasutusse poolsõjaväelistes organisatsioonides ja ka jahirelvadena kutselistel jäägritel. Jahirelvana jätkus padrunil jõudu küll, minu eest ajust lasti SKS-ga põder tabamusega keset rinda ja kuul jõudis välja sabakondi alla. Noh, maa oli ka alla 100 m. Enamasti oli sellisel liikuvkonstruktsioonil probleemiks hoopis täpsus, mis on relva tehnoloogiast tingitud. Algselt ikkagi massiliseks jalaväerelvaks mõeldud (PPš püstolkuulipilduja asendajaks lähivõitluses) relvalt suurt täpsust ei nõutudki, sest täpsuslaskudeks kasutati vene väes edasi vana mosini kolmeliinist vintpüssi.
Milline see Hiina kloon on, ei tea öelda. Vaevalt et ta parem st täpsem on!