Jääger-online jahindus foorum

Ei saa aru ,mida sa täpselt mõõta plaanid? Püssi raud on silinder,ahenemine toimub ainult tšokis.Mõõdad lihtsalt tšoki mõlemast otsast ,iga 0,25mm ahenemist=1/4 tšokki.Ehk siis 0,00 silinder ,erinevus 0,25 mm=veerand-, 0,50mm pool-,0,75 mm kolmveerand tšokk,jne.Kui tahad teada püssiraua läbimõõtu ,siis see = tšoki padrunipesa poolse otsa läbimõõduga.Ja saabki tavalise nihikuga asjad aetud!
Mittevahetatavate tšokkidega uuri raua läbimõõtu passist v interneti avarustest.[/quote]

Kuidas sellest, siis nii raske on aru saada? Ma tahan (õigemini soovitasin) mõõta raua läbimõõtu. Miks, sellepärast, et vahetatavate tšokkidega püssil ei võrdu tšokki padrunipesa poolse otsa läbimõõt raua läbimõõduga, vähemalt minu Berettal on silmnähtav rant. samuti ei ole user manualis raua läbimõõtu kirjas ja pole leidnud ka kodulehelt. Samas 1 tark raamat väidab, et 12 kaliibri raua läbimõõt võib olla 18,2-18.93 mm olenevalt valmistaja riigist. Sinna juurde veel tšokivalmistajate vahemik, ei ole mina nii sinisilmne, et arvaksin, et kõik püssifirmad ise ka tšokke teevad.
Meenub 1 ammu loetud artikkel soome ajakirjast, kus soovitati, enne kui lähed poest tšokke ostma mõõda ära oma püssi raua läbimõõt ja poodi minnes supler kaasa. Alles siis saad väita, et pooltšokk on ikka pooltšokk ja täistšokk on täistšokk - parem on teada kui arvata

Ahto Kattai kirjutas:

Marekp kirjutas:Raua läbimõõdu mõõtmiseks on vaja spets pikkade mokkadega nihkatsid kui sel spetsialistil peaks ka selline tööriist leiduma, siis oleks endalgi huvi oma toru üle mõõta.

Kas kavatsed padrunipesa poolt mõõtma hakata või?

Ei, lihtsalt kui tšokk välja keerata, siis peab ju tšokipesast nihkats läbi ulatuma. Midagi sellist

Üllar Tamm kirjutas:Mõõdetud sai ainult tšokid kvaliteetse diginihkatsiga. Minu arust ei ole raua läbimõõt nii määrav, tähtis on just tšoki mõõt ehk kui tihedalt laeng raua suudmes kokku surutakse. Kindluse mõttes kasutan terashaavlitega ainut kahte alumist tšokki.

T

Just nimelt, et kui tihedalt laeng raua suudmes kokku surutakse, aga selle teada saamiseks ongi vaja teada raua läbimõõtu
Raua läbimõõdu mõõtmiseks on vaja spets pikkade mokkadega nihkatsid kui sel spetsialistil peaks ka selline tööriist leiduma, siis oleks endalgi huvi oma toru üle mõõta.

Üllar Tamm kirjutas:Tšokid tasuks korraliku digiriistaga üle mõõta üllatuste vältimiseks!
Minu Frankonia Gladiusel numbrid sellised:

tehas markeering tegelik
18,5 IIIII 18,35 - 1/4
18,25 IIII 17,95 - 1/2
18 III 17,65 - 3/4
17,75 II 17,50 - 1,0
17,5 I 17,15 - 1 1/4

Mõõdetud siis spetsialisti poolt korraliku digiriistaga.

Kas mõõtsite ära ka raualäbimõõdu? Ilma raualäbimõõtu teadmata ei ütle need numbrid ju mitte midagi.

Veix kirjutas:Kas keegi on midagi kasti kah saanud, mul endiselt ikaldus! Igat masti sööta proovinud, kohti vahetanud ja ei midagi.

Kas Sa mädamunaga oled proovinud?

Edastaks ka oma tänusõnad Ritale, hea lobitöö eest vibujahi legaliseerimisel väikeuluki jahiks. Aga siin on üks aga, nimelt Eestis on metskits suuruluk. Eesti tingimustes oleks just metskits kopra kõrval üks peamisi jahiulukeid, keda oleks vibuga edukas küttida arvestades vibu laskedistantsi. Vahest õnnestuks metskits ka nimekirja kaasata?

Minule meeldib see jahi- ja kokanduslõikude miksimine - hoiab saate "tempo" ühtlasena. Varem juhtus tihti, et vaatasin jahi lõigu (~10 min.) ära ja vahetasin kanalit. Minu pluss punktid lähevad ka uuele saatejuhile, 1. saade oli natuke "kange" - liiga tihti alustas lauseid sõnaga "noh", aga teine saade juba palju parem. Loodame, et lagi ei ole veel käes ja järjest paremaks läheb.
Minu poolt ainult edu ja jõudu uuele saatejuhile.

aadu kadakas kirjutas:Relvade osas on siin tase kõrge. Kuna ise selles osas nõrga, siis muust.
Kui diil tehtud, siis enam lepingust ei saa taganeda. Muidugi, kui pole miski selline vastav leping. Alles hiljaaegu kuulsin, et keegi soovis nädal hiljem oma maasturit müüjale tagasi tuua ja raha tagasi saada. Jurist arvas, et samahästi võiks ju viia ühel sobival hetkel raha ostja laua peale sooviga auto tagasi saada...

Päris nii see ikka ka ei ole, et ei saa taganeda. Üldjuhul 14 päeva on aega taganeda, eriti veel kui soetatud toode ei vastanud ootustele, siis on see piisav põhjus taganemiseks.

Ei leidnud sobivat teemat, seega lõin uue.
Nimelt juhtusin eelmine reede vaatama soome tv-st saadet "Erätulilla", kus muuhulgas näidati ka lõiku augustikuisest tuvijahist. Muidu igati OK saatelõik, aga lasti sõnaotsese mõttes 1 apsakas sisse - üks tegelane lasi poolautomaadiga 4-se seeria tuvi suunas. Minule kui "poolautomaadimehele" torkas see kohe valusalt silma-kõrva, samuti keerutas see mitu lehekülge tolmu üles kohalikus jahifoorumis.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid minu jaoks oli üllatav saatetoimetuse poolne kommentaar. Nimelt: mõningad poolautomaadid võimaldavad asetada 4. padruni padrunit tõstva keele peale, mille kohta ei ole seaduses mingit piirangut - padrun ei ole salves kuhu tohib mahtuda kuni 2 padrunit, ega ka mitte rauas, seega JOKK Väidetavalt oli tegelane pärast suhelnud ka kohaliku konstaabliga, kes samuti möönis, et seaduse rikkumist ei olnud kuna relvakonstruktsioon võimaldab kasutada üleliigset padrunit.
Nii palju kui ma märgata jõudsin oli sellel tegelasel kamovärvides Beretta poolautomaat, ilmselt siis Extrema. Tekkis ka huvi asja vastu ja võtsin oma Urika kapist välja ning hakkasin klikk-padrunitega proovima. Peab ütlema, et paras nikerdamine oli saada see padrun nii keele peale, et 1 padrun oleks rauas. Lõpuks see ka õnnestus, muidugi klikk-padrunid on ka tunduvald lühemad kui päris padrunid, aga peab ära mainima, et 1 lisa paugu pärast mina küll ei viitsiks jandama hakata.
Samas tekkis kahtlus, kas see ikka päriselt ka toimiks. Nimelt kui paned lisa padruni vägisi lukukotta ja pärast 1. lasku püss hakkab ümberlaadima, siis ta võtab ju salvest ka padruni ja nii satub lukukotta üheaegselt ju 2 padrunit ja süsteem kiilub kinni.
Mida targemad poolautomaadimehed arvavad, kas selline laadimine reaalselt ka toimib või ajas toimetus rahva rahustamiseks jama suust välja nagu mulle peale klikk-padrunite testi tunduma hakkas.

baddmann kirjutas:Üllari toodud info on Soome jahiajakirjast. Õuealal käinud hundi kohta anti välja luba, aga tabati 2 looma. Kuna üks oli kaelustatud (ma ei ole väga kursis, mis institutsioon Soomes suurkiskjate kaelustamisega tegeleb), siis mina kahtlustaksin rohemaffiat kogu järgneva puändi taga. Rohemaffial aga teadupoolest palju poolearulisi kaasajooksikuid.

Küll oleks aga taustana hoopis olulisem teada, mis õigusega kaelustati kaitstava liigi esindajana tegelikult hübriidne isend.

BM

Kaelustamisega tegeleb RKTL, aga huvitaks hoopis, millises jahiajakirjas see artikkel oli?

Karurünnaku vastu aitab PIPRAGAAS, põhja-aameerikas ilma pipragaasita metsa minek suht rumal tegu. Karu ja teiste ohtlike kiskjate vastu mõeldud pipragaas on suuremas pakendis ja väljapihustatav juga on võimsam ja pikem. Need pisikesed pipragaasid, mis meil müügis need jah rohkem koerte ja inimeste vastu.

See ongi see kurikuulus "sinise-esmaspäeva-padrun". Meenub üks paari aasta tagune soomlaste test, kus ka kolmest padrunist üks tegi tõrke. Päris puhas plastkraanul seal küll ei olnud, oli ikka natuke püssirohtu ka pandud, et kuul "põles" küll torust välja, aga märgini ei lennanud.

Päris vinge KANTSEL polüuretaanist. Kuus magnetiga avatavat akent, milledest näeb välja, aga sisse ei näe.Samuti väidavad, et on kõige soojem, vaiksem (loe: müra summutavam) ja lõhnasid ei lase välja.

sax kirjutas:Kas on tõesti raske kehtestada nõukaaegne normi süsteem. Määrata mehe kohta rebaste ja vareste norm mis iga aasta vaja ette näidata, lasku kuidas tahes, kes tahes. Kasvõi need mõned üksikud entusiastid jahtkonnas, aga norm olgu lastud.
Motivaatoriks suuruluki load, kui norm laskmata lähevad load oksjonile ja ostku siis sealt välja või tulevad lasevad teised mehed. Küll siis jalad istumise alt välja veetakse või pangu amet maha, jahimeheks olemine pole kellegile määratud kohustus. Kui ei viitsi, ärgu käigu.

Ehk et, siis koostame viisaastakuplaani ja täidame selle 3 aastaga