Jääger-online jahindus foorum

Palju tavalisem on variant, et üks omanik on oma maal jahipidamise keelanud ja seetõttu ei saa aju teha suurel alal, kuna tema suht väike maaomand läbib osaliselt mitme-mitme aju alasid ... Kõik teised omanikud tulevad aga jahimeestele harja, et põder, siga ja kobras on nende omandit kahjustanud. Ja neil on õigus ka, kuna selles piirkonnas ongi asustus üleval, aga ühe "oina" pärast kannatavad teised maaomanikud ja nende läbi ka jahimehed.

See on hea põhjendus, ise selle peale kohe ei tulnud. Aga mõnel juhul võib õige olla.

asja mõte on selline, et ulukite kahjustuste vastu tuleb hakata maaomanikul ennast kindlustama

Endal tuleb meelde väljend 'riskide hajutamine'. Keegi ei tohiks ise oma tööd tegemata jätta ja süüd teistele ajada. Nagu suhtekolmnurgas omanik-politsei-kindlustus. (varas on siis nagu neljas nurk). Metsaomanik peaks oma varandust kaitsma, jahimees arvukust ohjama ja kui ikka ei aita, tulgu riik või kindlustus appi. Riigi rolli näeks just looduskaitsealade puhveraladel tekkinud kahjustuste hüvitamisel, mis on arengukavas kah üks hea mõte.

Lugesin veelkord seda arengukava ja jäin mõtlema. Ulukikahjustuste hüvitist saab siis, kui ulukite arvukus on liiga suur ning vajalikud tööd on tegemata- tingimusel, et maaomanik ei ole jahipidamist keelanud. Umbes sama sõnastus on kehtiv ka praegu. Selline määrang annab ühe lauaga kõigile ulukitele ja nende kahjustustele. AGA... paar näidet:
1. Metskits. Arvukus on üle ja limiit on täitmata. Kahjustada saab metsakultuur 4 ha suurusel kinnistul, mille omanik on jahipidamise keelanud. Kahjutasu nõuda ei saa. Kits aga on nii liikuv loom, et kui ka kogu jahihooaeg kuulipritsidega see 4 ha läbi kammida, talvel tuleb kits ikka kõrvalt sisse ja teeb oma töö.
2. Kobras. Arvukus üle jne. Maaomanik nõuab hüvitist üleuputatud ja langetatud metsa eest. Jahimehed laiutavad käsi- ise sa oma maa peal neid püüda ei lase...
Teine variant. Kober teeb maaomaniku metsale liiga, omanik jahti keelanud ei ole, aga hüvitist ei saa, sest näe, kopra arvukus jahipiirkonnas on normi piires.

Ütlen kohe ära, et mind ei huvita niivõrd see, et keegi raha saab vaid see, et oleks reeglistik, mis reaalses elus toimiks. Raha minu arust ei olegi esmane, tähtsam on, et vajadusel kiiresti reageeritaks. Võib- olla sedapidi, et maaomanik teeb kahjustuse metsateatise, KKI ise või patoloog kontrollib üle ja annab jahipiirkonnale teada, vajadusel korraldab loenduse , lisalimiidi, jahi väljaspool hooaega vms. Kahjunõue võiks tulla siis, kui kahjustus sellegipoolest jätkub.
See omavastutuse asi on küll mingil määral vastu võetav, iseasi kuidas seda rehkendada.

Pika jutu lõpetuseks:
- ulukikahjustuste värk on segane, uus arengukava seda selgemaks eriti ei tee
-jahipidamise keelamisega tõmbab maaomanik endale peale hirmsa needuse. Kuna loom vabal maal käib (ja sööb) seal, kus talle meeldib, on tõenäoline, et teda kahjustuskohal ei lasta. Seega on mõttetu, et kahjutasu nõuda võib ainult siis, kui jahipidamist keelanud ei ole. (Erand võib olla suuremal kinnistul või paikse eluviisiga uluki korral)

Segane jutt sai. Vaielge! (Või kiitke)

Sõna sekka. Õigus seltsi liikmeks astuda ei ole tont. Igas seltsis ei olegi vabu kohti. Iga maaomanik ei ole jahimees. Seltsi liikmel on kontroll suurem, teda tuntakse paremini. Kui pahandust teeb, saab välja visata ja korras. Nagu relvaseaduse poliitika: mida rohkem registreeritud relvi, seda korralikumad relvaomanikud.
Sellegipoolest võiks p2 sõnastada umbes nii: Jahiseltsi liikmeks vastuvõtmisel eelistatakse isikut, kes omab jahipiirkonnas vähemalt X ha maad ning kellel on jahitunnistus. Peenemad tingimused võib ette näha jahiseltsi põhikiri.

See õigus väikeulukit jahtida praegu al. 20 ha peal... panna 5 ha peale? Ja mis siis? Väikemaaomanike hordid kihutavad püssid seljas mööda oma suvilakrunte ja veavad tonnide viisi põdraliha vabrikusse: 'ei näinud täpselt, vaatasin, et reps tuleb ja andsin tina...!'. Ei ole loogiline. Suureneb jah nende arv kes saavad oma maa peal relvaga jalutada ja ettekäändeid leida, aga ülevaade neist läheb ka paremaks. Seisus kohustab. Vana nali ju seegi, et kõige vähem roolijoodikuid on jahimeeste hulgas. Ei noh minu jaoks ei juhtu midagi, mul see 20 ha täis, aga tõesti, rebane ja kobras kiusavad ju 10 ha omanikke ka vahel...

Saan aru, nagu ennegi on öeldud, et uus eeskiri ei takista, aga ka ei kohusta ajujahti. Aga oma mõistust nõuab rohkem: kui kell hakkab kukkuma, aga lube veel mõni üle, on ikka parem aju teha, kui et limiit täis ei saa. Samas variant, et kõik limiit ajust tuleks, on igal juhul liiga jõhker.

Muide, kui uusimat redaktsiooni hoolega lugeda, võiks soku peibutusjahti ka aasta lõpuni teha. Peibutamisele reageerib muidugi ainult see sokk, kes ise säädust lugenud on...

Viimase lumeperioodi ajal paar nädalit tagasi oli teisi ikka hirmus palju näha. Hiirepiuks meeldis hirmsasti, jooksid sulle kohe otsa. Äge oli veel see, et künnitööd meeldisid ühele hirmsasti, iga õhtu käis vaatamas, kuda edeneb.

Peab, kui tahad relva jahipidamiseks kasutada.

Kallekke ja Feeni jutust sain veel ideesid:

Oskareid ehk jagama ei hakkaks, aga negatiivses mõttes auhind, mingi 'Karuteene' võiks küll olla, jahimeeste margi alla tõmbamise eest. Kategooriaid ka mitu: ajakirjanikule- pudrutavale ja asjast vähe jagavale leheafroameeriklasele, kes ka kõige paremini ette räägitud jutu oskab vigaselt kirja panna. Jahimehele- kes kaamera või diktofoni ees kohe hooplema ja nõmetsema kukub. Netikommijale- kõige asjatundmatumale ja tüütumale kommentaatorile. Elutöö preemia kah- üks nominent kohe kuristiku tänava kandist võtta.

Idee liigub, aitäh kes mõelda aitab.

BTW:

enamus jamadest olid sel ajal seotud külalisjahiliste liignärvilise sõrmega - e lastud oli vale loom või inimene.

Ei tea, Feen, kas ma sain viimastest sõnadest ikka õieti aru?

Sorri, ma irvitan tavaliselt enda apsakate üle veel rohkem.

Joosepist küll kurikameest ei saa. Ja tema idee tundus toores talle endale ka, kui teist korda läbi luges. Sellepärast see siia kribatud sai ka, muidu juba kaikaga külavahel kõnniks, kui arvaks, et ainult endal õigus on....
Foorum on jahimehe harimiseks juba palju ära teinud, ehk ei ole siia mingit täiendavat kaikaandmise asja vajagi. Teame, et õigel jahimehel ei ole kuulipritsi dziibikatusel, metsas käib ka täiskõhuga ning et ta mõnikord kitsetallel pead paitab ja notsule süüa viib. Veel on mõnel meist puudu oskusest rahvaga suhelda inimlikult, et ta ei oleks Kuri Jahimees, kes ainult oma õigust taga ajab vaid midagi sellist, nagu olid eestiaegsed metsavahid ja -ülemad. Ja et foorumis seda stiili propageerida, siis selleks, noh.... ideesid on võib-olla paljudel.

Käib siin üks teema, et kas pukk on majale liiga lähedal või ei. Olen ise nooremast peast kade maaomanik olnud ja saan nende loogikast hästi aru. Uskuge, see ei ole nii paheline midagi. Igaüks ju soovib, et temaga arvestatakse.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Võtaks viimase paari aasta ajalehed ette ja vaataks mis teemasid ajakirjanik-maaomanik-mürkroheline on üles võtnud. Vaataks ka, mis jahimehed vastanud on. Mõni kohe oskab jahirahva marki täis teha, teine jälle au tuua. Näiteid ei hakka tooma, neid teavad kõik isegi.
Ja tuli mõte. Foorumil on mõjujõud suur ja me kõik tublid kohtumehed. Annaks ehk teha mingi autahvli ja häbiposti moodi asja, kus seada mingi asjamees hindamiseks üles, kiidaks ja laidaks teda, hääletaks ja lõpuks annaks auhinna, mida ta väärib. Valitakse ju mujalgi pressisõpru, maksumaksja sõpru ja muid UP ning DOWN sündmusi. Kuidas seda kõike tehniliselt ja muudmoodi teha, ma nii hästi ei jaga. Aga vat mõte selline.

Kõigepealt aga ootaks, millega mind selle jutu peale visatakse. Tänud läbi lugemise eest.

Võrumaal on liikumine harv. No ega koorikut ka ei ole suurt, lumi ise õhuke, ju pole repsil erilist vahet, kus ringi kolada. Ja siiani ainult üksik loom. Aga piuksu peale tuli ligi küll ja enam ära ei läinud...

Aitäh põhjaliku reportaazi eest.

Kui nüüd kuskil protokolli ka näeks...

Kas teid, hea rahvas häirib, kui uutel asjadel (kummikud, vihmariided jne) on jube keemiahais uuelt küljes? No ära ta ei tapa, aga kui mina, tömbi ninaga inemine tunnen ennast varitsuse ajal haisevat, mis see loom siis peab tegema? Alati ei satu ju allatuult ka olema.
Rääkige kogemusi, kuidas loomad tunduvad sellele reageerivat ja kuidas ning kui kaua uusi asju keedate-tuulutate-hõõrute-või mis veel kõik teete?

Minu kandis enamasti autot ei karda kui just lumi väga ei krõbise. Vahib pealt, kui autost välja ronid ja pistab punuma alles siis, kui leiab, et sa oled tast kuidagi huvitatud. Aga ühes kohas on küll nii, et kui autot näeb poole kildi pealt siis aidaa. Nojah, hõreda asustusega küla, sirge korralik tee põldude vahel, eks neil ole kurbi kogemusi vist ka.
Jooks on muidu täies hoos küll. Eile lõi paarike maja taga põllu peal tantsu. Läksin neile järgi aga olid juba kadunud. Jäin vähe passima. Äkki pistis sokk põõsast pea välja ja vaatasime paar minutit 10m pealt tõtt. Siis põrutas üks reps soku selja tagant läbi, nii 50m pealt. Vandusin ja tahtsin ära tulla (sokk jalutas ka juba minema), kui paarike tantsis kraavist välja ja jooksis minu poole. Nojah, mõtlesin et pihta ei saand, aga üks hakkas saja meetri pärast koperdama ja oligi varsti oma. Esimene reps, loodetavasti mitte viimane...