Jääger-online jahindus foorum

jolki-matalki, teemaarendus kipub jälle algküsimusest üsna kõrvale.
Mille eest mind nuheldud on.
Tulgem siis jälle tagasi Sergo jutu juurde varestest (seda siis toona küll linnasituatsioonis Meriväljal). Võtke ajaloost välja, jutt oli rööövlindudest ja nendega EV seadusandluse piires toimetamisest. Võib ju olla, et juriidiliselt määratletud situatsioon ei puuduta antud juhul nn. asustatud punkti kuid probleem kui niisugune on, on olemas.

Kuidas siis edsi?

selle maade värgiga on niisugune lugu, et väikeuluki loa saab taotleda ainult neile tükkidele mis ühes ringpiiris on 20 ha või enam. Nii, et seda pauku igal pool jahimeheks olemata maaomanik mitte teha ei tohi olgu sul lahustükkidena või üle 5000 ha mis pidavat ühes piiris andma õiguse oma jahipiirkonda taotleda. Ega siin muud mõistlikku lahendust vist pole kui motiveeri mõnd jahimeest mihklipäeva paiku kokkukorjatud vareste-ronkade jalgade arvu pealt korraliku söögikõlbliku noore oinapässiga ja kohe näed, et olud hakkavad paranema. Üks oinas miinuses, kümned talled kasvamas-puhas turumajandus. )))

v kazjonnoi tsasti s verhu peakski tähendama- ülal pärapoolsel osal, mitte all. See peaks siis tähendama, et kuskil nähtaval kohas raudade peal on tehasetähis ja selle all kaks numbrit mis siis väljalaskeaastat näitavad.

kui ma nüüd ka tekstist lugesin siis täpsustuseks panen Sulle slaavi jutu ladina tähtedega: god izgotovlenija ukazõvaetsa na kazjonnoi tsasti stvola sverhu, pod zavodskoi markoi.
Et siis tehasetähise all aga sõna sverhu peaks tähendama ülal?
Ma saaksin aru nõnda sellest jutust, et raudade pärapoolses otsas kohe nähtavalt peaks olema tehasetähis ja selle all kahekohaline nr. mis näitab väljalaskeaastat. Ise antud relvadega kokkupuudet pole omanud, puhtalt kirjandusest tarkus.

Jõudu!

Mul on ees praegast 1995 a. välja antud raamat "Ohotnik", vene keeles muidugi kuid soovitaksin kõigile asjasthuvitatuile. Välja antud siis kirjastus"Leila" poolt Sankt-Peterburgis ehk siis Piiteris, sarjas "Kniga v podarok"(Raamat kingituseks). Lehekülg 141 algab enamlevinud vene relvade kleimide tabel ja seal esimesena mudel IZ-5 koos kõigi järgnevate täpsustustega. Sinu variandi puhul siis peaks olema loetelu järjekorras vasakult paremale:

1. antud mudeli esimese väljalaske aasta
2.tehase kleim või tähistus vmt.( zavodskaja marka)
3.valmistamise aasta
4.relva nr. ja nii edasi, kokku viisteist alajaotust.

Need aastanumbrid peaksid olema eelmise sajandi kahekohalised lõpud.
Rohkemaga ei oska aidata. Peaks kehtima kõigi IZ-5 ga algavate mudelite puhul.

hea oleks näha saada ka kuigi niigi usun ja tunnen, et püssile uue hingamise saab. Kui vähedegi võimalik palun võtaks jupi kaasa. Olen analoogset asja näinud vindi peale lihtsalt kompensaatorina aretatuna meie meeste poolt tehtuna ja töötas OK, sile on midagi muud arvestades ka mu soovi taastada tsoki variant. Küsimusi hooldamise-teenindamise suhtes muidugi tekib kasvõi sellest algatuseks, et raud on kroomitud, sealt edasi puhas metall aga ma usun, et minu eluaja peab rõõsalt ja rahulikult vastu.

ei ole julgenud veel registreeruda aga kõik märgid näitavad seda, et ehk lõpuks ka kohtume. Ja tõesti, tutvuda härrasmeestega kellega virtuaalteel palju piike murtud, proovida oma laskeoskust, tutvuda teiste härraste kasutuselolevate relvadega -midas veel? Kui tõesti kellelgi on kaasa võtta 22-250 ja lubab konsensuse alusel sellest ka mõne paugu teha ja siis see MZ-i otsa käiv jubin. Nagu näha-hullult palju häid asju ühe Tallinnast Tartusse sõidu eest ! Kaart ja legend on välja prinditud.

unustasin kirjutada, et seda kaliibrit püssi soovitasid vennad Nurgad mulle juba tüki aega tagasi kui kurtsin omavahelises vestluses, et suur jama võsa täiskasvanud lankide ja sihtidega kus tavavindiga rikoseti kartuses pauk tegemata jäänud. Jutt oli siis küll vahetatavate raudadega pukkvariandist. Tänu sellele vestlusele hakkasin tõsisemalt uurima ka Blondo kuuli ja tema kasutusvõimalusi(ei anna rikosetti) aga see selleks.

Tegelikult, ega ma teagi kui palju Marlin tavalisest 12 kal püssist lühem on. Ja ilmselt mingil määral mängib selle vibuluku värgi juures rolli ka see pähe sisse kulunud kultuuriruumi värk, et ainult poltlukk ja poolautomaat.

Et siis: enne ostu tiiru, katsed ära ja kui istub kätte ning meeldib siis koju selle sahtli kallale kus kullakese kutsumiseks mündid kõlisevad.

Need siis minu mõtted mis ei pruugi sugugi haakuda Sinu mõtete ja soovidega.

Priit kirjutas:Hommikust härrased
Lepiks kokku, et püssi kommenteerivad need kellel see on ja kes seda kasutavad (võsas müttajad). Sõrme võib ka auto ukse vahele jätta. Keegi ei käsi sõrme päästikul hoida kui ümber laed. Sõbrapoisil oli antud margil ka optika peal (Aimpoint). Võttis selle maha kuna optika tikkus lund täis minema ja lahtise sihikuga oli nagu parem. Ise lasen ka ilma optikata. Tean, et ta on varitsusest täiesti edukalt ka notsusid lasknud.

tea kas nüüd nii raskeid piiranguid kommentaaride jaoks vaja kehtestada? Tuleb tunnistada, et mul selle püssiga ainult kaks korda kokkupuudet olnud, esimene kord üle kümne aasta tagasi mõned paugud tuttava püssist märki lasta ja teine kord 13 aprill sel aastal Valdu poes pikemalt näkitsedes. Kirjasin ainult oma isiklikke muljeid, minu suht jämedate näppude ja keskmisest suuremate käte jaoks tundus ta ebamugav olevat. See vibu loksumine... ilmselt peabki see nii olema ja on taotluslik kuna püssi nii kaua juba toodetud ja oma funktsiooni täidab. HM, kes ei mäletaks meievanustest meestest SDV-Jugoslaavia kuulsaid Winnetou filme? Lihtsalt, minu kätte ta ei sobinud, ilmselt vajaks pikka aega harjutamist. Kõigepealt pära kuju, raske uskuda, et pinges randmega saab kiiresti täpset tuld anda eriti kui sa veel mingi loksuga raua all logistad. Ja siis veel see mõte ka, et palju jahte suure külmaga kus kindad käes, ole sa nii lehul kui tahes aga kogu siseaju ikka ilma kindata ei ole, kunagi ei tea millal asi püssiks läheb. Seepärast ma arvasingi, et kombi ajus võiks ka sama asja ära ajada ja sõltuvalt kombi valikust ka nt. kitsejahis kasulik olla. Mäletad, ma kirjasin universaalsusest. Niipalju siis sellest.

see vibulukk on suht loksuv element, teinekord võib ümberlaadimisel või ka lihtsalt vinnastamisel sõrm vahele jääda. Tegelikult vibulukust ja selle päritolust räägiks ilmselt Indian palju rohkem. Seda süsteemi püss tehti üleelmisel sajandil ja mitte võsas laskmiseks. Võsas müttamiseks oleks minu arvates ideaalne pukk kombirauaga mida saaks vajadusel kasutada ka varitsus - või hiilimisjahil optika pealepanekuga. Kui muidugi mõelda universaalsuse peale.

Margo kirjutas:Niisis sooviks vahetada oma poolautomaadi (MC-21-12*12) Mingi kaheraudse vastu. (12 kaliiber)

Kas on mingeid poode, kus ostetakse kasutatud relva tagasi, või kui eraldi müüa, siis millist hinda küsida?

Relvaga tiirus jubehea käiia aga jahil olles pidevalt tühjaks laadimine tüütas ära ja kuna salve läheb 4 padrunit, siis närvilisus veelgi suurem ja segab rahus küttimist

Mõtlesin sügiseseks linnujahiks kaheraudse soetada.

minu isiklik arvamus on see, et viga pole mitte püssis ja see vähemate-suuremate padrunite olemasolu magasinis vaid Sinu mõttelaadis. Mul endal sama relv, ei ole mina siiani viitsinud sinna mingit juppi piirajaks vahele panna. Laen 3 padrunit ja kogu moos. Ja kätte saab need kümne sekundiga kui vaja. Ma olen kordi kirjutanud, MZ on hea ja täpne kaugele tapva tulejõuga püss, ta on Browningu kloon töötamaks ekstremaalsetes vene tingimustes. Selle raha eest Sa paremat ei saa muidu kui keegi Sulle ei päranda midagi ekstraordinaarset.

Eks Sa mõtle edasi.

tänud asjaliste vastuste eest.

Mõõtsi aparaadi otsaläbimõõdu är: om jäänu 21,2/18,3.

Ja mingit nõrka tsokki seal minu silma järgi ka pole vastu valget vaadates, ikka puhas silinder.

Kallekke, ehk saaksid eesti keeles nõksa lisainfi panna n.ö. mõtlemiseks, misasi see Sinu poolt soovitatud variant ka on? Mul nimelt suur viga külges- inglise keelega jama. Proovisin lasta tõlkida aga sellest tuli välja vähemalt minu jaoks niisugune asi, et "tule eile meile võta homne ajaleht kaasa". Ju seal siis mingid spetsiifilised keelendid on. Kindlasti ka privas kõllan Sulle ja lepiksin kohtumisegi ehk kokku kui Sulle sobib, mõte lihtsalt selles praegu, et siin natukegi laiemalt asja selgitamine ehk teistelegi lugejatele kübe tarkust juurde annab, esmajoones muidugi mulle endale kui kõige suuremale hädalisele.

Kui ma nüüd neist joonistest õigesti aru sain ja muidugi sinna juurde kuuluvast kirjast siis oleks tegu nagu raua peale statsionaarselt keeratava-joodetava kompensaatoriga mille otsa saab rakendada(vabandust, see kalameeste väljend) erinevaid tsokke.

Mul enam-vähem pilt selge, et soome meestega rääkida vaja, ehk oskaksid ka ligikaudse paketi hinna visandada, s.t siis et see kompensaator, pool-ja täistsokk, seda siis teoreetiliselt. Saaksin mingid lähtandmed edasiseks.


Samas, lugesin kasutaja Margo tiraadi oma püssidest, kuulide vajadusest, jmt. - aru ma ei saa: see mees sarnaneb mõttelaadilt paljuski mõnele lehtsabale: kust tuul sealt meel.

Seekord siis - SEDAPSI (Sorry, Valdu!)

suur koer kirjutas:Vabandage väga ,aga jään ikka liha juurde ja s....a ma ei söö.Arvan ,et teised jahimehed on minuga ühel nõul.

kõlbas ja kõlbab siiani süüa nii aadliverd fruktidel kui ka matsiperest pärit poistel-tüdrukutel. Aga see oma maitse on igale vennale igiomane. Sa kõiksepealt saa nepp kätte, siis proovi huvi pärast ja sealtpääle räägi edasi.

võib-olla, ma ei saa kõigele pihta, aga Mart, Sinu poolt toodud kommentaari punkt kolmes oli jutt kergesti lülitatavatest elik nähtavatest kaitseriividest.

Kuidas siis suhtuda kukkedega püssi kus kaitseriivi haisugi pole? Kui see asi on kuskil mujal ära õiendatud siis OK, lihtsalt mõte niisugune oli.

jah, miks otse minna kui ka ringi saab. Kõik geniaalne pidavat lihtne olema, seda siis ka BM õpetus. Sellest võib midagi asjalist välja kooruda, tänud!
Ja miks ma ise selle peale ei tulnud? Tõesõna, nagu voorimehe hobune, silmaklapid peas, suht niru tunne on. Lähen seda keerme keerutamise värki uurima aga iga asjassepuutuv info oleks jätkuvalt teretulnud.