Jääger-online jahindus foorum

vabandust, pean vist oma küsimuse tagamaad lahti seletama:
jutt ikka ühest torust, MZ 21-12 mis muidu hästi laseb ka praegu peale kastreerimist aga haavli jaoks oleks hea ka korralik tsokk. Nimelt teatud rumala ülehooldamise ja asjaoludest sõltuva hajameelsuse tõttu pidin tsoki osa maha saagida laskma. Nüüdseks järgi väga nõrk tsokk, seda siis rauast läbi vaadates vastu valget. Püss ise viimase peal hea, palju emotsioone ja mitte ei tahaks teda pensionile jätta. Kuuliga toimetab siiani noh, öelgem briljantselt.

mõte niisugune: kas on meistreid kes lõikaksid olemasolevale torule keerme sisse ja valmistaksid ka vajaminevad tsokid? Kui mitte meil, ehk siis naabrite juures?

Vaevanägemise eest ette tänades....

soolte sisu kui otsast nõksa ära pigistada on parim otse võisaiale. Ülejäänud mudru kõlbab viimase peal häste täpselt nii nagu kirjasid, ise olen lisanud kröömikese hästi peenet sibulat ja natuke kuuseriisikat omas mahlas aga tõesti, ainult sümboolselt. Ja ei miskit paneerimist, ka see värk käis puhtale taluvõiga määritud saiale.

Oh aegu ammuseid!

Tere!

Oli meil jahiseltsis siis esmakordselt niisugune üritus, et lasime taldrikuid, seda siis nädal aega tagasi. Improviseeritud poolik kaarrada. Siiani mõtlesin ja nüüd otsustasin, et miks mitte ka küsida, tahvli peale panna mõtlemiseks.

Niisugust üritust meie seltsi siseselt varemalt pole olnud, seega esmased muljed ja ainult minupoolsed.

Tuleb tunnistada, et jäin suht äpuks, viimasel aastakümnel linnujahis käinud pole, tiirus trenni teinud vastavat ka mitte. Lasin oma praeguseks sileraudsest MZ poolautomaadist. Tabasin väga halvasti, ligi veerandi, kui arvestada ka sõbra püssiga lastut.
Miks ma seda kirjutan? Iseenda analüüsi tulemusena tunnen seda, et psüühika oli paigast ära selles mõttes, et käitusin ja lasin nagu nn. kuulipüssimees, s.t. aega on küll, las ma sihin korralikult ja sellega hilinesingi.

Mina arvan teadvat, nüüdseks, millised vead ma tegin(nt. ära sihi 60 meetrini) ja kuidas edasi käituda aga mind huvitaks kas ka teistel,enamasti vintrelva kasutavatel meestel on ette tulnud sileraudsest sihtimiseksimusi?

Tegelikult oleks mind ettevaatlikumaks tegema pidanud juba eelmise aasta viimane kitsejaht, seal kaks kitse lasin siledast, seekord küll kukkedega BM-st ka suht kaugelt kartetsidega, mehed veel naersid, et ega sa karabiiniiga ole.

Et siit siis minu mure: mu meelest oleks ikkagi vajalik igaastane laskekatse nii ühest kui teisest torust.

Seda, et vaja tiirus käia jne. ma tean. Lihtsalt see mõtte ümberlülitamise küsimus?

Tänud kõigile vastanuile!

Igastahes sai mu mõte vintside-plokkide kasutusvõimalusest kinnitust.
See pildipealne kantsel sisuliselt minu mõtete peegeldus, erinevust ehk nõndapalju, et kavatsus oli "toa" välisseinad mingi 15-kraadise väljaspoolse kalde alla panna, sissepääs tagant teha, seal siis lükandprintsiibil uksekilp. Akendeks oleks kasutanud vanu lammutatud reisibusside lükandaknaid, sõber mul endale tegi ja väga viis. Aga see on muidugi nn. maksimumprogramm, läksin oma konstrueerimistuhinas isegi nii kaugele, et mõtlesin valada hoolikalt mõõdetud kaugustele betoonpostid (õõnsad seinaplokid, armatuur sisse, kahele lipuvarda ankrud, kahele niisama ankrud ja teha karkass poltidega kokku tõmmatud 8x15 või mingist sarnasest asjandusest. Aga kui nii jämmet palki annab ka käsitsi üles tõmmata siis on kõik OK! Igastahes, valmis ma ta teen võtku aega palju võtab ja tulgu ta välja nagu tuleb. Elu kuldreegel tihtipeale ütleb, et esimene vasikas läheb ikka aia taha. Niisugust soovitustepagasit omades oleks see küll juba patt.

kui see kliimasoojenemisejutt ikka paika peab ja nii tundub see olevat siis on ülimalt tõenäoline kuskil ca 10 aasta pärast juba nende looduslikku päritolu asurkond. Elavad ju nende sugulased ka üsna karmides oludes Himaalaja mäenõlvadel ja vist kuskil Soomemaalgi (siin võin ka eksida aga mingist soomlaste loodussaatest oleks justkui meelde jäänud). Nad pidavat üsnagi kohanemisvõimelised olema. Toituvad küll vist ainult maapinnal sestap tuleks esmalt vaadata kellele meie kanalistest ta toidukonkurendiks saaks. Ehk ei olekski asi nii hull kui kähriku-mingiga? Lihtsalt uitmõttena.

kraavik kirjutas:Huvitav on Sergo eeldus, et mees, kes on natuke eraklik oma tegemistes, on erak seetõttu, et peab ennast teistest paremaks ja kõrgemalseisvamaks olevat. Tõesti väga eripärane seisukoht.

Aga võib vist teema lukku lüüa tõdemusega, et nn maata jahimehel on võimalik väikeulukit küttida kas ainult RMK maadel, osta omale 20+ ha maad või siis ikkagi astuda kuhugi seltsi.

on olemas sõnad "eeldus" ja "järeldus". Kumb antud kontekstis õigem oleks... ?

ma ennegi hullude mõtete väljakäija olnud, üks sähendsetest:
kui maa-ja metsaomanikud tahavad seda jahipidamisõigust, las nad siis saavad selle! Sinna otsa kogu seadusandluses ette nähtud paberimajandus ja lollist lootusest loobumine, et miski raha Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest kahjude kompensatsiooniks nende kaukasse kukuks, siis on ju kahjude eest vastutajad nad ise! Mõningas mõttes pseudoprobleem.

Palju õnne!

mitte ma ei saa aru mis pruunikas asi sääl metsaservas koera passib? Võiks ju olla mingi seatõugu aparaat aga siis lähevad pilt ja jutt lahku, sest öeldud oli, et kui koer nina metsa pistis läks..... lahti?]

Walker metsas!

Mõtlesin tüki, üsna kõva tüki aega mida sellise probleemipüstitusega mees ka tegelikult elust tahab? Kas ma saan Sinu küsimusest õigesti aru kui eeldan, et oledki üksinokitseja mees? Sel juhul paraku küll pole Sinu koht jahimeeste hulgas sest jahimeheks olemine eeldab klubilise toimetamise ja ühisvastutuse võtmise võimalikkust, nii kurb kui see Sinu jaoks ka ei ole. Inime, juba see, et Sa siia oma nn. "häda" postitasid näitab ju seda, et üksi Sa hakkama ei saa. Oled noor, roheline, kirjasid õige teema alla ja me üritame Sulle kasulikud olla. Mõtle nüüd ise: jahiseltsinguga koos käies omandad Sa ju elementaarsed jahimehetarkused oluliselt kiiremini ja laiahaardelisemalt. Arusaadav on ka see, et mõni mees ongi eraklikuma eluviisiga, sellest pole miskit hullu. Aga soovitus Sulle oleks säärane: katsu ehitada "kirik keset küla", s.t. ära pea ennast paremaks või äravalitumaks kui statistiliselt keskmine jahimees kodupinnal.

Jõudu!

peeter kirjutas:Kas tohib huvi tunda mis puud kasutasid ? Kui see on nii ôelda esimene kaba ûldse mida teinud oled , siis vaieldamatult au ja kiitus sulle . Eks saad seal ajaviiteks veel siit ja sealt maha lôikuda . Kuidas relva raskuskeskmega lood on , kas jâi ilusti tasakaalu ! Vâga vâhesed tehase kabad on hâsti tehtud . Eksisteerib suur nôudlus sarnase teenuse jârele . Ega keegi pole kursis , kas kuskil ka môni kopeerpink on ûleval . See peaks vist umbes selline olema : http://www.terrco.com/index.php?page_name=kstar

kopeerpink on hr. Ivo Sotteril täiest olemas, kasutab praegast küll rohkem muu ja tasuvama otstarbe, loe "raha määrab kõik" täitmiseks. Ja õigesti toimetab.

Te siin kangesti raha kokku lugemas, mis arvate, palju maksab üks korralik kopeerfrees, lisaks erikujulised lõikleterad?

Et siis pakkumised oleks oodatud, seda siis tasuvusarvutuse põhiselt.

Pildilt nähtud kaba on minu hinnangul max. hinnet väärt. Ja kui püssi
peremees asjaga rahul on siis supermax.

Herr Lillemäe, tervist ja jaksu!

Ütlen Sina kuna ennegi kohtunud.

"Tule taevas appi!" on siiski esmaselt President Meri lausung. Ja see viide Piiblile võiks kõlada ka nii, et "Issand, anna neile andeks sest nad ei tea mida nad teevad".
Muidu Sinuga igatpidi nõus, aja ikka meie jahimeeste värki nn. lolli järjekindlusega edasi. Edu edaspidiseks!

otsisin teema üles puhtpraktlisel eesmärgil: kas keegi oskaks õpetada, kuidas kantslit ehitada kohta kuhu kraanaga juurde ei pääse. Joonised, tehnoloogia jmt. oleks nagu olemas, tahtmine ka aga mõistust jääb väheks selle koha pealt, et kui sõrestiku maa peal kokku monteerin kuidas seda püsti saada? Asjad peaks tulema üks metsa sisse, teine serva, kõrguseks põrandal olen mõelnud 6 m.. Oletame, et oleme kahe-kolmekesti. Igasugused mõtted köitest, plokkidest, puuokstest jmt. on mõtetest läbi käinud. Ikkagi midagi jääks nagu vajaka. Oma kogemustele toetudes, andke palun juhiseid. Viimane variant on muidugi see, et ei tee kantsleid sinna kus nad tegelikult peaksid olema vaid nõksa teise kohta. Et kuidas öeldigi, parem pool muna kui tühi koor.
Ja Mardile-päälikule kes kõrgistmetega kaupleb ka küssa: kas see 135 kg-d on viimane piir või kannatab koos varustusega nõksa jämmemat meest ka? Ehk on keegi elus juba ära proovinud ja pole mitte hukka saanud? Ma ei pea silmas mitte seda iseronijat vaid triviaalsemat varianti.

Ja nüüd panen vaimu vuti jaoks valmis, annaks, et ajalugu korduks!!!!!

ja veel üks väike märkus: võib ju olla, et edastan Sulle täiesti ebapädevat infi kuna minu teada oli ja on nimetet markeeringuga püss POOLAUTOMAAT. Kui Sa oled avastanud analoogse markeeringuga automaadi siis paluks lähemat tehnilist kirjeldust, kunagi ei tea ju millise uudisega vene relvameistrid jälle üllatada võivad.

ole nüüd rahulik, milleks Sulle veel magnumpauku vaja? Selle püssi hingeelu nõuab just tasakaalustatud moona, s.t. et püss jõuaks alati probleemideta ümber laadida ja ei lööks Sind lasketrajektoorist või sihtimisliinist liig kaugele välja. Olen küll suur ja paks mees aga isegi nn. poolmagnumid mida omal ajal pardijahiks ostsin annavad sihukese litaka, et vähemalt sekund-poolteist sihid järgmist lasku. Ma olen mitu korda kirjutanud, et poolautomaat ei ole imerelv, kui suudad sihtides sellest teha järjest kolm pauku oled ülikõva mees, olgu siis püssiks sile või karabiin. Seda siis tavajahimehe puhul, usun et Sa tehaselaskuriks esialgu ei püüdle. Muidugi, kui arvad, et umbes summides pardi- või haneparve sisse midagigi kätte saab siis uha aga edasi aga see ei tohiks olla õige jahimehe stiil..