Jääger-online jahindus foorum

Käpardid suudavad ka kõike puhtama lasuga/haisuta looma liha ära rikkuda. Jahihooajal on ikka tsehhides loterii, et kelle lihast vorsti/konservi sa tagasi saad. Eks on nii korralike tegijaid kui ka lihtsalt tellimuse valmistajaid, kes tootmisel käigus masinaid ei puhasta ja vahetavad vastavalt vajadusele vorstikilesi...
Aroomidest ei kannata ise jooksuaja sokkuliha, vähemalt mitte hakklihana ja kopras ilma eelneva töötlemiseta (mõtlen leotamist erinevates vedelikes).

Igale jahimehele on tema relv "kallis". Aga öeldakse, et räägi jutt, mis on jutt ja si..u si.., mis on si.. aga ära pasanda.

Lugesin neid postitusi ja tekkis samuti oma arvamus.
Jahinduses on minu arust kaks eetikat. Esimesena mainiks seda laskmise eetikat: Linnud lennult, mitte magavat looma jne. Selle eetika täitmine nõuab jahimehelt head laskeoskust ja samas tekitab tugevat konkurentsi. Halvimad laskjad saaki ei saa, kuid tekitavad vigaseid ja haavatuid loomi. Tähendab, et teatud klass jahimehi tõusevad parimatest parimate seisusesse ja nagu ikka, on neile ka rohkem lubatud.
Teine eetika on siis jätkueetika- laskmisele järgnevad protseduurid. Uluki mälestamine, transportimine, nahastamine jne. See tuleneb paljustki seltskonna suhtumisest ja koostööst, üksteise lugupidamisest ja kogukonnast, kus tegeletakse. Paljuski määratleb selle ära jahipidamise eesmärk. Kas selleks on ajaviitmine ja hobi, kas on tegemist äriprojektiga või ulukite arvukuse reguleerimisega seoses suurte kahjustustega. Kui tegemist on hobiga, siis on jaht seltskonna jaoks nauding. Kui tegemist on äriga, siis suhutmine, et kogu tegevus peab tooma kasumit ja rakenduvad ärilised tõekspidamised(suurel loomal rohkem liha, suurem trofee toob rohkme sisse jne) ehk lastakse populatsiooni suuremaid ja võimsamaid loomi. Kui läheb arvukuse reguleerimiseks, rakendub lihtne reegel, kes tuleb ,see su...b.
Põhiline on see, mida me ise teeme selleks, et olukord paraneks ja kas me oma käitumisega jahil viime sisse mingeid muudatusi.
Eetika on iga mehe käitumiste peegelduste kirju maailm, kus me matkime teiste käitumiste neid osi, mis meile sobivad.

Treeningud on vilja kandnud ja enamus laske saab teha ka metsas silmad lahti, kuid ainult optikaga. Siledaga see veel ei õnnestu.

Laskekartusega on minu arust nii, nagu iga asjaga. Kui ei lase siis kartusest lahti ei saa ja kui laskmises tuleb vahe sisse, tulevad vead ja kartused tagasi. Harjutamine teeb meistriks:)

http://www.valgamaalane.ee/?id=398078
Vot sellised lood siis.

Silo minu arust määrab ka selle kuse värvi. Kus silo, seal punasem, kus hein ja vihad, seal kollane.

Eetika on igal mehel jahil kaasa ja eks jahil elu võtta on alati kergem, kui elu säilitada.
Mis aga puudutab ulukite arvukuse regulatsiooni, siis seda tuleb teha nii, et jahimees rahul, ulikele kiire surm ja muud asjasepuutuvad isikud ka näevad, et asjad on kontrolli all.

Eile jahil olles, märkasin rebuskit 500 meetri kaugusel minu asukohast. Hakkasin siis taskust vilet otsima, mida polnud, seda polnud. Mõtlesin ja üritasin suuga mingit piiksu välja ajada ja mingi hääl sealt ka tuli. Ootasin ja vaatasin- jah oh imet, rebu hakkas minu poole liikuma. Jäin põnevusega ootama, ise vaikselt häält edasi tehes. Järsku märkasin paremalt silma nurgast teist rebast. See tuli jooksuga ja pidama jäi enne mind 25 meetri peal. Kotis ta oli. Aga paistab, et rebasel samuti rsaked ajad, et nii kui midagi sellist kuulevad, millest jõud üle käib, kohe jooksujalul sööma. Jaht oli põnev ja täna kolme tunni pärast metsa minek. Vaatame , mida täna siis Diana pakkub.

Mina kasutan samuti poolmantelkuuli vältimkas rikošette ja vähemalt on uluk käes, kui tabamuse saab (ei lase ainult pähe).

Mulle meeldivad mehed, kes oma laskmises kindlad on ja siis "kogemata" pähe, silma lasevad. Ma ise olen 308 omanik aga kaalun tõsiselt 30-06 peale minekut, kui see kaliiber kogemata pähe hakkab laskma. Minu relv laseb vahest "kogemata" mööda, imelik lisa, mida ma tellind küll ei ole.

Eile siis lastud üks ja üleile kaks. Raskemaks teeb jahi see, et lumi on külmast nii lärmakas, et liikumine raskendatud. Kui aga söödal natuke passida, läheb põnevaks, eriti olen märkand, et kuskil kella 16-17 vahel õhtuti. Aga jah, päike on keskpäeval nii soojendav, et mõned isendid magavad magusat und päikese käes.

Praktika, kogemused(tunned oma relva ja moona omadusi), mõtlemisvõime ja treeningud tagavad eduka laskmis tulemuse. On selleks vahemaaks siis 15m või 300m. Kogu kunst....

Püssi ju polnud, oleks võinud proovida ikka

Järsku keegi juba on teinud aga ma arvan, et tasub proovida:
http://www.youtube.com/watch?v=3RSIzMTfX7A

Nädalavahetusel kandis koorik kitsesi peal senikaua kui rahulikult kõndisid, nii kui liikumine läks hüpetele, vajusid läbi. Eks raskemaks neil aina läheb. Söödakohtatesse lükatuid teid pidi naudivad kerget liikumist nii kitsed kui sead ja pehme pinnase pöörasid sead kohe teistpidi, nüüd sõida kui mööda küntud põldu. Sigadel söögikohast lähevad nn magistraalid magamiskohtadeni ja tagasi, ega uusi radu teha ei taheta.