Otsing leidis 130 vastet

Postitas Oxoma
L Jaan 21, 2006 12:30 pm
Foorum: 2006
Teema: deerhunteri seakell Greiner
Vastuseid: 30
Vaatamisi: 17832

kult kirjutas:aga mina oma võhiklikusega olen mõelnud,et näiteks kaamerad hakkavad liikumis sensori abil tööle,kas mõnda odavat "seebikarpi"pole olemas ,mis pildi klõps ära teeb ja pärast ilusti pildilt vaatad ,mis loom ,mis kell jne.Oleks ju vahva :D

Olen näinud hinnavaatluse foorumis ja ostas müügis mingeid juhtmeta valvekaameraid. Maksid suht vähe. Endalgi mõte midagi sarnast ehitada oma maja ligidal oleva rebaseuru ja seasöögikoha jälgimiseks. Salvestada võiks otse arvutisse. Hommikul oleks hää vaadata :)
Postitas Oxoma
L Jaan 14, 2006 12:42 pm
Foorum: Ulukid
Teema: Kuidas ja kuhu lased kobrast?
Vastuseid: 78
Vaatamisi: 36671

Olen elus lasknud ühte kobrast ja seda sileraudsega. Sihtisin pähe aga kuul läks kaela sealt edasi pikku selgroogu ja tuli päraku kõrvalt välja. Peale pauku oli kobras nagu kork veepeal.
Postitas Oxoma
R Jaan 13, 2006 4:10 pm
Foorum: 2006
Teema: Vanem Belgia 12cal kaheraudne, mida arvate?
Vastuseid: 7
Vaatamisi: 4550

gloss kirjutas:...mõlema kohta olla öeldud et niiskust kardavad ja soovitati niiske ilmaga vahepeal lapiga üle käia....

Kusjuures minu uuena ostetud IZ-18M-M võttis ka rauale laigud peale ühe vihmase jahipäevaga.
kajahimees kirjutas:...kui rauad OK ning hind sobilik-tuld.

Oli võimalus kõrvuti võrrelda 4 sileraudsega ja sellel jooksid nö "rõngad" kõige ideaalsemalt. Paaril vene püssil oli üks raud ikka päris hull. Ka minu üheraudsel jookseb vastu valgust vaadates tsenter kiiva.
Postitas Oxoma
N Jaan 12, 2006 7:51 pm
Foorum: 2006
Teema: Vanem Belgia 12cal kaheraudne, mida arvate?
Vastuseid: 7
Vaatamisi: 4550

Vanem Belgia 12cal kaheraudne, mida arvate?

Kuna jõudsin otsusele, et oma üheraudse IZ-18M-Mi vahetan välja kaheraudse vastu, siis juhuslikult pakuti ühte vanemat Belgia horisontaalraudadega 12kaliiber kaheraudset. Täpset marki ja mudelit ei mäleta ja ei taibanud ülesse kirjutada. Samuti pole teada valmistamise aasta. Aga relv ise väga heas korras, võiks öelda, et lausa uue välimusega. Tundub, et polekski nagu metsas käidud. Koostekvaliteet vene püssidest silmnähtavalt üle. Sain kõrvuti võrrelda IZ-54ga. Kõnealusel Belglasel rauad IZist umbes 7-8cm lühemad ja püss ise ka tunduvalt kergem. Püss on sisekukkedega ja mittepüstoltüüpi käepidemega. Esilaad käib ära eriliselt- selle tipus on ümar nupuke, mis tuleb sisse vajutada. Tshokid olid märgitud nii: parem 18,3 ja vasak 18,4.
Kas sellist relva tasuks omale muretseda? Siin annab otsing sõnale "belgia" vaid sellise tulemuse (teemas "lühemaks tehtud raud"):

jorr kirjutas:Tean üht vana jahimeest, kellel oli kallis Belgia firma kaharaudne püss(marki kahjuks ei mäleta).See kartis hirmsasti niiskust ja kui vihma sadama hakkas, võttis mees püssi lahti ning hoidis põues riiete all nagu salakütt.Ise rääkis, et igat looma tapab aga kassi maha ei võta. Muide, enne sõda oli meie meestel põhilised Prantsuse, Saksa ja Belgia püssid,Vene torusid oli väga vähe.

Viimane hirmutab veidi ära küll, aga ootan teie arvamusi!
Postitas Oxoma
E Jaan 09, 2006 4:00 pm
Foorum: Hea retsept ei seisa vaka all.
Teema: rästas
Vastuseid: 30
Vaatamisi: 23469

Minu taksikoer ja kassid põlgavad hallrästa ära! Huvitav miks? Isegi maasikavõrgus siplevat lindu kassid ei taha.
Postitas Oxoma
E Jaan 09, 2006 10:52 am
Foorum: Hea retsept ei seisa vaka all.
Teema: rõhk autoklaavis?
Vastuseid: 24
Vaatamisi: 21562

honkomees kirjutas:Kas te krt mehed pole konservitehases käind, mina küll olen sheff olnud. Autklaavi juhitakse lihtsalt kuum aur ja kogu moos, kodus teed potile tule alla ja vesi aurustub- ongi sama käes :D
Ei tea, minu mitmed tuttavad teevad ikka auruga :)


honkomees kirjutas:
trucker kirjutas:
honkomees kirjutas: Mina panen põhja niipalju vett, et purkideni ei ulatu ja ainult aur tekiks, kergem pliidile tõsta ka


Krt nii ka saama või :shock: ,mina ikka klaav vett täis ja ikka nii,et ülemine rida ka kergelt kaetud .

Ikka nii ja ainult nii, eluaeg nii teind :!: Ainult purk ei tohi osaliselt vette ulatuda, vesi alumise resti all, sõltuvalt autoklaavi suurusest , mul läheb liiter või paar.
Sa mõtle palju energiat sa kulutad selle veekoguse kuumaks ajamiseks. Kuulsin alles mõned aastad tagasi, et mõni teeb vett täis autoklaavis.


Mina keedan kiirkeetjas purkides prügikala, et luud pehmeks saada. Peab keetma pool tundi, siis luud täiesti pehmed. Nüüd lugesin siin, et nagu ei peakski purgid kaelani vees olema. Mõtlesin ka, et mis ma ikka seda suurt kogust vett kuumutan ja tegingi viimase satsi vähese veega. Aga võta näpust! Luud jäid kõvaks! Edaspidi ikka purgi kaelteni vett panen.
Postitas Oxoma
P Jaan 01, 2006 10:38 pm
Foorum: Ulukid
Teema: rebasejaht
Vastuseid: 98
Vaatamisi: 48665

mustlesk kirjutas:...Samas mul tuttav jahimees laseb siledaga küll,aga tal maja metsa servas ja põld kõrval...

Mul sama lugu- maja metsa servas ja põld kõrval vahe ainult selles, et veidike üle 50m kaugusel mu majast (mu enda maapeal) ka asustatud rebaseurg :D
Elavad siin kõik ilusti kõrvuti: rebane, jänes, kitsed, sead.
Postitas Oxoma
P Jaan 01, 2006 1:24 pm
Foorum: Üldfoorum
Teema: Kuule,Mart!Mis värk on?
Vastuseid: 9
Vaatamisi: 6531

Juhtumisi on "Õ" sõnas lõks ja "Ü" sõnas püss!
Postitas Oxoma
P Jaan 01, 2006 12:27 pm
Foorum: Üldfoorum
Teema: Kuule,Mart!Mis värk on?
Vastuseid: 9
Vaatamisi: 6531

Otsing siin tõesti ei tööta. Vähe parema tulemuse saab kui googlisse panna doomeniks marandi.fie.ee/foorum (google home page>täpsem otsing>doomen>marandi.fie.ee/foorum).
Postitas Oxoma
R Dets 30, 2005 9:18 pm
Foorum: 2004
Teema: IZH-18M-M
Vastuseid: 3
Vaatamisi: 5712

Re: IZH-18M-M

serx kirjutas:aga ehk mõni arvamus IZH-18M-M kohta........on ehk kellelgi.....või oskab kommenteerida.....


Selline riistapuu täiesti olemas. Ostsin kunagi uuena poest esimeseks jahirelvaks, maksin 1200.- krooni. Kaliiber 12X76 M(0,50) toru pikkus 72,5mm
Mis seal ikka kommenteerida, kohe kui olin ära ostnud, siis oma sektsiooni mees pakkus 12 kaliiber pukki 900.- krooniga :oops: . Mu kibestumus oli suur.
Ega eriti sellega loomi lasknud polegi - ühe kitse ja hulga parte ning ühe kopra.
Kirp on juba tehase poolt veidi toru keskelt nihkes, seda peab sihtimisel arvestama. Tõrkeid on ka päris palju olnud. Peale tõrget on tongil vaid kerge löögi jälg. Läheb lahti kui ühe korra veel vinnastada.