Jääger-online jahindus foorum

väga vanu rasvaseid ja mustusest läbiimbunud kolpasid leotatakse bensiini sees ( nädal või poolteist) ja siis keedad kergelt puhtas vees ning seejärel vesinikuga üle võõbata, veega ära loputada ja kuivama. Ideaalvariant on kui saad teha seda suvel ja jätad kuivama päikese kätte.

IZ-25 ju rohkem sportrelv ja vaevalt neid palju ära tuuakse. Võimalik, et sobib üks kahest pärast IZ-27 või IZ-12 oma. Ei ole ühtegi käepärast ja pole milleski kindel aga kontrolli igaks-juhuks enne mõne tuttava juures kellel eelnimetatud mudel kodus olemas. Kui peaks sobima siis neid mudeleid liigub palju. Sportrelvad tihti venelasel jahirelvast "edasi"arendusena tehtud ja paljud jupid sobivad omavahel.

Kui jahitunnistusi pikendamas käisime siis loeti ka nati teadusejuttu ja sellest jäi kõrvu tõsiasi, et kui kitsed hakkavad seasöödal viljast toituma on see ohumärk. Kitse seedeelundites elutseb bakter kes kitse seedimist korras hoiab ja mingilmoel seedimisele seal kaasa aitab kuid selleks on tarvis kitsel süüa oksi ja pungi. Kui kits toitub viljast ilma oksi ja pungi saamata siis bakter hävineb ja näiliselt täiesti terved kitsed surevad kevadel lihtsalt maha kui hakkavad jälle oma normaalset toiti tarbima. Et seda ei juhtuks soovitati selliste söödakohtade juurde kuhu kitsed kogunevad tuua värskelt raiutud oksi ja langetade puid.
Kahjuks pean tõdema, et jutus oli iva sees ja kõrvaljahtkonnas kus kitsed rõõmsalt talv otsa vilja nosisid olid metsaalused laipu täis aga meil veeti raiesmike juurde silopalle ja asi palju ilusam. Eelkõneleja tõi just selle välja mis vaja, et looduslik võsa ka käepärast ja just see oli ilmselt eduvõti.

Selg pöörati asulasse sisse sõites vastutulijate poole kui keegi retkele läinutest oli hukkunud.

mosse kirjutas:Ise subsonicut ei kasuta ja lähemal ajal ei plaani ka kasutama hakata (ilma summutita on see nagunii mõtetu), aga väga konkreetset funktsiooni näen sellel tiirus. Kokku hoiab selle "pornoga" omajagu tervist ja saavutab seda, et on võimalik rohkem lasta - olematu pauk ja tagasilöök, ei häiri ei ennast ega lasketiiru naabreid. Aivari märkus 22LR-i kohta on kahtlemata õige, aga siiski on sellel ka omad miinused - esiteks maksab uus püss ju rohkem raha kui summuti ja subsonicu laadimine ja teiseks on oma eelis ka selles kui tiirus harjutatakse rama relvaga, millega ka jahis käiakse.
Aga jah, kuna tegu on suht ohtliku asjaga, siis katsetada tuleb väga ettevaatlikult. 9 korrast mõõtmiseks jääb väheks ma arvan.

Kõik öeldu oleks nagu õige aga lisaks veel, et alati tuleb relv(sihik) ümber sättida kui lased subsonicuga ja summutiga ning hiljem jahileminekuks sama häälestus enamasti ei sobi.

ei ole

Vaatasin igaks juhuks üle ja täpsustan, et selg hoiti külasse sisse sõites vastutulijate poole nii anti midagi teada.

Millist sõnumit edastasid eskimod jahiretkelt tagasitulles külarahvale sellega, et istuti koerarakenditel seljaga sõidu suunas?

Täitsa huvitav kuidas sama teema järjest uuesti üles kerkib ja kust nurgast seda närima hakatakse. Aastal 2004 olid arvamused samas küsimuses siis sellised nagu all pool lingile klõpsates lugeda võib

viewtopic.php?f=17&t=368&st=0&sk=t&sd=a&hilit=k%C3%B5rrekesed+liblekesed

Siili kirjutas:Siberis lepp ei kasva,kala ja liha suitsutamine toimub haavaga.

Jutt jumala õige ja pean pattu tunnistama, et ka ise küpsetanud nii mõnelgi korral liha lõpuni valmis just haavaga seda küll siis BBQ ahjus, sealgi läbib kolde suits küpsetusruumi aga ei julgenud selle jutuga kohe esimese hooga välja tulla. (Kes on haavapuuga köetud suitsusaunas käinud teab mis mõnus lõhn see on) Kes esimest korda üldse liha suitsutama hakkab saab korraga liiga suure infomüra ja ei oska sellega lõpuks midagi peale hakata. Veel niipalju, et kui tahetakse suitsu või BBQ liha kohe soojalt süüa (BBQ liha süüaksegi soojalt) siis tasuks liha peale valmimist kohe ahjust eemaldada ja keerata fooliumisse ning jätta ta sinna järelküpsema ca 20 minutiks. Peale seda lahti lõigates ei hakka mööda lõikelauda lihamahlad jooksma ja tulemus eriti mahlane ja pehme. Muudel juhtudel jätan liha koos ahjuga jahtuma.
Seda järelküpsemise teemat oskab ilmselt Feen lähemalt tutvustada ja täpsustada.
Head isu

kui hoiad kõva vunki sees pead ju tõmbe tekitama ja saad pigikäkid. Enne küta kivid kuumaks ja pärast hoia temperatuuri mõõduka söe ja seal peal tossava haluga. Minu ahi võtab küllaltki palju puud, nii iga tunni tagant panen haklu peale tavaliselt. Halg 45 cm pikk ja ca 8-10 cm paks. Kui teen pika päeva kella 07.00-21.00 siis läheb ikka korvitäis ära aga mul suht suur ahi ka.
Jonnakamate ahjude puhul soovitaks eelkütmise teha ülikuiva kooritud ilma mädanikuta haavapuuga ning ka esimene halg võiks olla haab mille lisad kui liha ahju oled pannud. Tunnikesega on juba liha niipalju tahenenud, et ei püüa suitsus leiduvaid tahmaosakesi eriti aktiivselt ja siis edasi võib lepaga toimetada. Niipalju veel, et suits on valge aga kõik muud värvid mis korstnast tulevad, eriti must on toss

miks minna otse kui saab ringiga. Kõige lihtsam mine Tartus Jahiklubi all olevasse poodi Trapper ja küsi Arno Kulli ja edasi juba lihtne, tere, minul selline mure....
Küll juba Kullionu teab kuhu asi edasi toimetada.

Kristjannn kirjutas:Kui ma oieti nuud aru sain ,mis internetiavarustes kirjas,siis subsonic padruni rohuks sobib 30 06 hasti VIHTAVUORI N310 ja N312.

mina oleks ettevaatlik sellise info põhjal koduseid katseid tehes aga kuna oled minust piisavalt kaugel ja jään ehk terveks siis anna hiljem tulemustest teada. Tegemist siiski sileraudse rohuga mis sobib küll püstoli ja revolvripadrunile aga pikale vindile ei paneks ma seda küll. Tegelikult katsetajaid on olnud ning väikeste kogustega suurt midagi ei juhtu, ainult sütikud lendavad lasu järel pesast minema. Aga jõudu

Tuleb välja, et ma polegi ainuke võhik liha suitsutamise alal, leidsin ühest kokkamsisfoorumist samasuguse lõpptulemuse nagu olen harjunud oma ahjust saama. Kellel süda pahaks ei lähe võib vaadata panen selle leitud pildi siia juurde, vaadake, et teil nii ei juhtu.

Ei oska öelda mida valesti teen aga minu ahjus liha ei lähe mustaks kala samuti, võibolla peaks kummikut või tõrvapappi lisama. Targemad andke nõu. Minu ahjust tulnud liha on samasuguse kuldpruuni tooniga pealt nagu oleme harjunud poelettidel nägema.

Hr sohver, tänan tähelepanu juhtimast mu võhiklusele aga kas ise oled seda relva käes hoidnud? Lahti võtnud? aga Mauser 98-t oled näinud, juppideks kiskunud? tean vastust ette, ei ole. Niipalju teadmiseks veel spetsialistidele, et enamus poltlukke on just mauseri süsteemist välja kasvanud. Ja kui tootja ka mu arvamust kinnitab oma reklaamis siis on lihtsalt kaks võhikut kokkusattunud? Veel niipalju ärimeeste tagasihoidlikust pole näinud, et töötavad välja oma lukusüsteemi ja siis omistavad selle au ammu surnud relvameistrile aga noh Jaapanlaste puhul on ju kõik võimalik.
Kui vaadata ainult lõppviimistlust siis tunduvad kõik lukud erinevad aga kui vaataks ajaviiteks lukukoja ehitust, lukustustappide asetust. Kaitseriivi ja tõmmitsa ehitusi on palju erinevaid aga see ei muuda lukusüsteemi.
Panen juurde kaks lukukoda neile kes veel ei tea miiline on Mauseri süsteemi oma.








ülemised kaks siis mauser ja alumised kaks howa