Jääger-online jahindus foorum

Nii head foorumlased. Muidugi on tore kõik asjad poolt õuna näinuna paika panna aga sellisel juhul ei ole tegemist päris tõega. Praegu olen ise seisukohal, et Indrek tegi ajakirja jaoks palju head ning kindlasti on tema arvamus õige.
Samas on õige ka EJS-i arvamus ja otsus.
Võib-olla oleksin Indreku toolil ise istudes sarnaselt käitunud ja võib-olla seltsi juhtides nende moodi. Kogu pilti ju ei ole. Sestap ei teeks ma siinkohal kumbagi poolt maha ja arvaks, et siinkohal ühekülgne kriitika ja naised-saunas-rääkisid jutt ei ole päris kena.

Eks kirjutama praegu ajendas ka siin kõlanud üleskutse - teeme ühe suure organisatsiooni asemel mitu väikest .. nujah, on ka lihtsamaid viise endi nõrgestamiseks. Kui kellelegi ei meeldi tema klubi esindajate otsused, siis mille pagana pärast ta selle sinna ette siis valis?

Mina ei peagi nende 60 kõrval olema, õnneks.
Paugukartus on eraldi teema aga seisva märgiga tehtavatest vigadest kavatsen järgmises "Jahimehes" kirjutada.

Mida te arvate seltskonna oma hääletamise tulemustest, kus 60-st mehest katse esimesel korral läbivad 4 ..
Ja ma ei tea, kuhu kadus selle mehe südametunnistus, kes neile ülejäänutele eelmisel aastal tunnistuse välja kirjutas. Sõnaga, seaduse jõudu on minu arvates kahjuks inimese lolluse vastu vaja ja korda vast karmimaks ka. Ehk siinkohal on mu üsna vabadust eelistav mõttemaailm sunduse poole kõver. Umbes nagu joobes juhtimisegi puhul..

Kangipüssid - Ei, tipus enam ei kasutata - lihtsalt ballooni mugavus on nii suur ja kogu arendus läinud ballooni teed - see käsitsi laadimine ikka väsitab sportlast päris palju ja kui keskmine treeningpäev tähendab üle 1000 lasu, siis see kangiga võimlemine ..
Eelmisel aastal oma 10 m relvale võimalusel asendust vaadates avastasin, et minu vana kasutatud FWB tükkis oma kangi-kolviga on järelturul ikka samas hinnas tehase uute ballonimasinatega. Sama oli ka lastele trennipüsse otsides. Ise oletan, et see kang-kolb=1 lask annab reeglina kergemini laske alati sama rõhuga teele panna.
See auk-koonus teooria oli siis omal ajal jutuna kaasas Sellise kuulivalmistaja nagu Sierra kuulidega. Reaalselt vahe täismantlitega on selline, et külgtuulega või vihmaga on mõju võrreldes täismantliga ca 50% väiksem, reaalne hajuvus tuulevaikse ilmaga väiksem. Samas 1000 yardi laskmiseks pole ise märganud hollow pointi, küll aga väga pikka teravikku. Jälle, ei mingit muna seal otsas. Ümara otsaga kuule kasutatakse jahinduses näiteks võsas laskmiseks ja paksunahaliste elukate laskmisel.

Selle paberi mulgustamise kohta veel - täiskaliibri kuulidel on peenike lõikeserv, et mitte rikkuda ülejäänud kuju.

Tagasi õhuka kuulide juurde tulles. R10 seeria ja JSB. Selle teooria järgi peaks RWS supermag olema R10-ga samas täpsuses. Tegelikult on tegemist lihtsalt erineva otstarbega kuulidega. Ma tahaks näha, kas JSB ükskõik millise laskmise esikümnes sellel võistlusel http://www.ampumaurheiluliitto.fi/europ ... hips-10-m/ on kellegi rauas? Võib vast kergemat sorti panuseid teha . Ahjaa, nägin ka 9€ klassis Umarexi .. päris palju troppe kulus pärast raua puhtaks saamiseks...

Hollow point kuulid ainult haavakanali jaoks ..
Kasutan võistluskuulidena selliseid 222-l, looma jaoks väga viletsad ja märki laskmiseks head. Testitud, katsetatud ja hinnatud paljude laskjate poolt. On ka sarnase otsaga jahikuule ja disaini eripäraks kuuli otsa lõhenemine ning siis alles haavakanal. Sama tulemus sama kuuli plastikotsaga variandil. Jahikuulidest ja nende kujudest võib Kaupo päris pikalt kirjutada.

Ahjaa, kaks kohatut kommentaari veel
- JSB ja R10 võrdlemine ei ole päris võrdsete asjade võrdlemine
- müstilisel kombel on ballooniga moodsamad õhkrelvad nii tehasetellimusena kui järelturul odavamad. Seda muidugi 10 m maailmas. Mitte, et tänapäeval toodetud tipprelv vähem täpne oleks... see oleks rumal väide.

Ehk siis kokkuvõtteks, ärme aja segi Field Targetit, kus kaugused ja kiirused teised ning 10 m laskmist. Mina jään siiralt uskuma, et tänapäevasel täppismõõtmise ajastul oleks ammu üle mindud ümaratele otstele ka 10 m ilmas, kui need grammivõrdki täpsemad oleks. Umbes nii, nagu lisatakse relvale veel üks varras ja 20 g pagan teab kuhu. Ei loe ju seal mitte see 2mm - maksimaalne lasu tulemus on ju finaalis 10,9, mitte 10 ...

Päikest!

Arles
ei ole 10 m laskmise ekspert. 100 m peal saan vahel veidi pihta.

Võistlustasudest,
teate, laskmisvõistluse osalustasu on madal ikka küll. Ei saa me sellega kaetud pooligi asju. Käisime just Silmal välja päris paraja portsu uue põdraraja eest näiteks. Aga kunagi oleks vaja korralikke kaameraid ja ekraane ja valvesüsteemi ja uut hoonet jne. Kes seda siis otse kuluna näitab. Ega haavlitiirus asjad teisiti ei käi. Ei tea mina, et kuskil osalustasud kellegi taskusse jookseks - kui jääbki midagi üle, kulub tiiru ära.
Teesoo, **** Mart sa siis ei saanud omast taskust uusi ajamite kilpe kinni makstud

Taas tõsisemalt - 60 euri lapse rulluisuvõistluse eest maksta - normaalne, 50 eur tennisevõistlus ok. Võtke mis ala iganes, kus teil lapsed käivad ja KOV veel toetust annab, ikka on kallis. Sõnaga, ei ole see nii odav kusagil.

Kes kalliks ei pea aga, tulge palun pühapäeval jooksvat siga laskma - ikkagi meistrikad: http://www.ejsl.ee

Tänud Baikal,

püüan siis meistri poole areneda ...

Aga teadmiseks, et olen ise saavutanud üsna hea tiheduse ühe kuuliga, katsetades kümneid erinevaid.
Välekule andsin oma rumala aruga lihtsalt nõu, et mis relvaga tegu, kuna väljas olid ka 10mkaugemad tulemused. Tõesti on isiklik huvi, et 10m relvasid liigselt ei tuunitaks ning esimesest postitusest kumas vastav risk välja. Neid vanu häid 10 m relvi on lihtsalt nii paganama keeruline hankida.

Ahjaa, mul on seni olnud õnne kokku puutuda meistritega, kes oma nõu ikka jagavad, mis siis, et konkurent.

Nojah, Olympose meelepaha

Nii palju aega, kui mina seda mäletan, on õhupüssi märklehti kontrollitud kaliibriga. Ja silmaga mõõtjad (nn jäme esialgne hinnang) vaatavad hoopis augu kaugust väiksema ringi servast ... Sel juhul annaks väiksem auk ju eelise lausa. Pealegi kehtib laskmises lihtne põhimõte - kui tulemuses kaheldakse, loetakse tulemus laskuri kasuks.

Aga kui mingi teise kuulitüübi aerodünaamika on oluliselt parem, siis mille pärast toota teistsuguseid kuule? Tootmishind? Huvitaval kombel ei ole näinud kalleid, küll aga odavaid ümaraotsalisi. Kuule disainitakse ja optimeeritakse arvutis ning see peaks ju näitama, kui miski tüüp on täpsem. Ja täpsema kuuli saab alati kallimalt maha müüa, seega ei usu hästi hinnakomponenti.

Lähenedes asjale füüsikalisest küljest, julgen oletada (sest tõesti ei tea) praeguse kuju põhjused:
* pea peab olema veidi raskem, saba kergem- seega saba tühi
* saba peab puutuma rauaga kokku, et oleks juhitavus ja pöörlemine, samas tühimik kuuli keskosas vähendab hõõrdepinda
* lapik esiots toimib samamoodi nagu auguga kuul vintrelvast - kuuli ette moodustub õhust teravik, mis on oluliselt ühtlasema kujuga kui ümardused või teravikud

Ise katsetades ei ole veel täpset erikujulist näinud.

Lisaks, koolitarkusest oleme ju kuulnud kõige väiksema takistusega "asjast" nimega vihmapiisk. paraku on piisa suurimaks puuduseks juhitamatus ja mõjud külgsuundadest ... seega ei näe me ka tulevikus päris piisakujulisi autosid ja kuule.

jah muidugi, kõik ISSF laskurid valivad pigem ilusama auguga, kui täpsema kuuli ...

Kuuli kujule ei ole ISSF reeglites nõudeid ning juba ammu loevad suurematel võistlustel punkte masinad, kel üsna kama kuuli kujust. Täpne tekst: "lubatud on igasuguse kujuga seatinast või muust sarnasest materjalist valmistatud viskekeha".

Ma ei saa aru, miks peab mõtlema mingit pagana jama välja ja siis tarka mängima? ilus auk...nõue no maeivõi. Ahjaa, reeglid on kättesaadavad maakeelsetena laskurliit.ee lehel.

Kuulide testimisega näevad laskurid aga päris hullu vaeva. Ostavad relva, lasevad veidi, testivad, läheb aega mööda, testivad jälle. Muutuda võib nii tehase toodangus pisiasju kui relval kuluda imevähe mõni tihend. Minu väljend ühes augus tähendabki seda, et 10 lasku jätavad ühe lasu jälje, mitte 1,3 või 1,5 kuuliaugu suuruse mulgu.

pildil ju ei olnud ühes augus

No kui juba naistega võrdluseks läks, siis FWB 300 pole ka oma noorusaegadel just missivõistluse kandidaatki olnud .. . Muidugi on tore, kui raud must ja puit sile aga viimase peale vaeva näha .. vaba maa ja vaba valik. Ikka saab silmal kenam vaadata ja kui see omaniku eesmärk siis ju tore kui üks kena püss juures.
Remondivihjeks - minu mälu järgi peaks netiavarustest saada olema ka täielik hoolduskomplekt (küll ilma vedruta) - st hunnik erinevaid tihendeid, mis seal kulumas on. Kasutan üht sarnast isendit ka laste õpetamiseks ning julgen arvata, et hoolduseta relval see 170 kiirus vähe optimistlik hinnang võib olla.

Su püss on mõeldud 10 m kaugusel olevat märki augustama. Relva täpsus hea kuuliga - kõik kuulid ühes augus. Aga pildil olev kuulivalik ... veider. 10 m kuul on lameda esiotsaga ja sileda sabaga, ilma igasuguste veidrusteta. Katsetamiseks vihjeid - iga tootja täpseimal kuulivalikul on tähiseks match, relva tüüp (rifle/pistol), kuuli läbimõõt (4,48, 4,49, 4,50, 4,51 või 4,52) ning kuuli kaal. Enamuse nende relvadega, mis siin õhuka teema all, pole mõtet FWB 300-t võrrelda - nii teistlaadi ja teise eesmärgiga relv on see. Kui teha relvale täishooldus, peaksid saama kuuli algkiiruseks 170-175 m/s ning väärtus ei seisne mitte triipudes puidul või raua värvitoonil vaid tema täpsuses 10 m peal. 25 m jaoks on teised asjad. Ja kui tahad uue vedruga asja kiireks saada .. parem vali välja teine riist ja küsi selle eest mõistlik hind. Vbl olen ise huvitatud.

eip, lihtsalt esiviiekümnes on varmint ja selle modifikatsioonid (pro varmint jne) reeglid ning õhukesed rauad erandid. Aga lubatud on alla 5 kg kõik rauad.

Täismantel - Vähemasti mina Eestis ei keela. St, meil seda reeglina ei vaadata. Nõue tuleneb osade maade ohutusnõuetest ja tihti seda mujal riikides "teoorias" jälgitakse.

Ohh jah, badmann, ehk hakkad meile tõlkijaks? Ausõna, omal aega napib. Ja reeglites toimuvad aeg ajalt muutused, mida me ise ei põhjusta.
Ingliskeelsed reeglid teeb FITASC ning sinna komisjoni ei kuulu ühtegi Eesti esindajat. Erinevates riikides on erinevad nõuded relvadele, erinevad arusaamad ohutusest ning erinevad teadmised vintrelvadega ümberkäimisest. Ja reeglid on üks soust kõigest sellest, millele pole meie jaoks tihti ka ratsionaalset põhjendust. Aeg-ajalt vaatame siin need reeglid üle ja parendame. Hädaldamise asemel võib positiivselt kaasa lüüa.

Tiit - keerme katmine tobeda nõudega on parem variant kui keerme keelamine, mida osad riigid taotlesid. Vähemasti lubati nüüd (aga kes teab, kas ka kunagi FITASCI ametlikes reeglites kajastub) see, et paljud nõmedad mõõdunõuded on maas. Ja lastakse varmint raudadega .

Aga eks ta nii ongi, et iga asja korraldamisega kaasnevad kulud ja kui tasuta tööjõudu ei leidu, tuleb kellegi aeg kinni maksta. Vähemasti pole sel aastal pidanud võistlustele peale maksma.
Kahjuks samas kuulivõistlused tiirule ka eriti sisse ei too, kuigi need võiks olla ühed sisendid tiirude arendamisse - lõputult fondide najal ka ju elada ei saa.