Jääger-online jahindus foorum

Sigade puhul piisab veidikesest liig paljust soolast söödas. Kas on keegi analüüsinud soola hulka?
Kas on keegi teinud lahangu? Kas on keegi võtnud preparaadi vet. labori jaoks? Kas keegi on kirjutanud saatekirja, mida täpsemalt soovitakse uurida?

Eks suutsin jälle end segaselt väljendada. Vabandust. Mina ei tea tõesti kas jahiseltsid on õiged või pole seda mitte, sest ma ei kuulu ühtegi. Eesti Jahimeeste seltsi olen näinud (seestpoolt) ja see ei ole tõesti kodanikuühiskonna vabaühenduse musternäide. Enamgi veel: organisatsiooni, millesse on niivõrd tugevalt konflikti programmeeritud, polegi justkui mu vanad silmad varem näinud.

sooviku kirjutas:

puugi kirjutas:Jahikoer tuleb kinni püüda ja peremeest teavitada .Meil ju kõik koerad kiibitud ja puha.Aga ega koer mitu päeva jahti ei pea järjest.Äraväsinuna tolgendab niisama koduotsides ringi.Meil kohe helistatakse kui koeri leitakse isegi naabermaakondadest.Koeramehed hoiavad ju kokku.Ja inspektorid peavadki rohkem mittejahikoertega tegelema ei ole neil tihti kiipegi ja hoolitsevat , muretsevat peremeest.

Ei anna see võõras jahikoer ennast nii kergelt kätte midagi.Ja,et kiipi lugeda pead selle koera omale auto peale saama ja linna "kiibilugeja" juurde viima.Kui on kaelarihmal telefoni number ,siis lihtsam.Seda inspektori juttu ei tasu rääkidagi .Olen asjaga tegelenud ja sellest on siin ka juttu olnud.Nähti koeri kitse murdmas,olid olemas pildid(koertest,kitsest)ja tunnistajad,vennad KKI-d(üks oli õde )käisid kohal ja ka pildistasid,mõõtsid ja vestlesid omanikuga.Mõni aeg hiljem võeti minuga ühendust ja anti teada,et Eestis pole sellist seadust,mis võimaldaks koeraomanikku uluki murdmise eest karistada.Viibutati näppu ja asi lõpetati.

kaaad saik, muidugi on mitu sellist seadust. Esimene on see et kui uluk on surmatud, siis muutub ta kellegi omaks!!!!

baddmann kirjutas:EJS on jahipiirkondade kasutajate esindusorganisatsioon, mida nad ise küll võrdsustavad jahimeeste esindusorganisatsiooniga, aga et see päris 100 % sama on, mina küll väita ei julgeks. Mõnes mõttes on VR väljaöeldul oma sügavam mõte sees - huviliste olemasolu korral võiks ju uue jahimeeste esindusorganisatsiooni teha, jättes loomulikult välja kommertsi ja postsoveti arusaamad MTÜ-ndusest. Küllap leidub hakkajaid huvilisi jahimeeste hulgas, kes ei taha maaomanikele vastanduda, ja hakkajaid huvilisi maaomanike hulgas, kes ei taha omakorda vastanduda jahimeestele.

BM

Ole hea ja ütle kas kas postsovetlikku arusaama saab üldse olla kodanikeühendustest? Täna just kukkus mu postkasti värske Hea Kodanik. Soovitan kõigile

VR. Vaata hasartmänguseadust.

Isand kadakas andis ilmselt õige diagnoosi. Ka minu meelest pole MTÜ EJS ENSV aegsest klubist tänasesse päeva potsatanud sellisena, nagu vabaturumajandusliku ühiskonna III sektori organisatsioon võiks olla.

Seda jagamist jahiseaduse ümber on nüüd olnud võimalus kõrvalolijana imetleda vaat, et juba kolm aastat. Pisitasa hakkab see lausa mingi äraspidise "õnne 13" mõõtmeid võtma. Kuna etendus on nii kuradima pikk olnud, siis on kogunenud ka tähelepanekuid mõlema osapoole kohta. Need tähelepanekud selgitavad üsna kiretult, miks asjad on nii aga mitte teisti.
Esiteks: vähemalt praegu on tegemist teineteist väärivate vastastega - arrogantsust, ignoratntsust ja etableerumist leiab mõlemalt poolelt just ühepalju. Mõtlemise soovi ja empaatiat aga täpselt sama palju nagu hauakaevaja labidast.
Nüüd läbisegi ja nagu kombeks Holliwoody filmides "not in alphabetic order"

1. EJS ei paista taipavat, et ta ise on Kodnike Ühendus. EJS kohvinurka ei potsata kord kuus ajakiri "Hea kodanik" (Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu väljaanne), vaid mingi juhatuse kummalise tuju tõttu hoopis paar korda nädalas "äripäev"? EJS käitub nagu äriühing ja on end eemaldanud kodanikuliikumise võimalustest. Need võimalused aga, uskuge, on päris ja päris võimas.

2. Alates aastast 2006 pole olnud ühtegi minutit, mil keegi Keskkonnaministeeriumi ametnikest ei oleks kriminaaluurimise all.

3. EJS tunneb veidrat kiindumust siduda end isikutega, kes tunnistatakse kriminaalkurjategijateks (Villu Reiljan ja veel mõned), või kelle tegude järgi määratletakse isik maakeeli "pätiks" (eks me teame kõik kes need on).

4. Samal ajal, kui Eesti täitevvõimu asutised - ministeeriumid - näitavad siiski üles lugupidamist kogu ühiskonna suhtes ja oma seadusloomes järgivad vähemalt kõige elementaarseimaid kombeid, lubab Keskkonaministeerium endale vabadust väljastada seaduseelnõu, mis kubiseb õigekirjavigadest ja rämpskeelest. Loomulikult puudub K.ministeeriumil ka (erinevalt teistest ministeeriumidest) avalikustatud nimedega töörühm, kes eelnõuga tegeleb. Seadus sünnib nagu regivärss, umbes.

5. EJS saab kasutada 10000 tiraažiga väljaannet Eesti Jahimees, kuid lõikab jalad alt dialoogil, mis võiks sellise tiraažiga väljaande toel sündida. Ilmub reastikku artikleid, mis räägivad 90% teise poole rumalusest ja 10% sellest, kuidas asjad peaksid olema ja kokkuvõtvalt 100% EJS seisukohast. Seisukohast võib muidugi rääkida. Kuni pikali kukutakse. Asjad hakkava arenema sealt, kus räägitakse ausalt Isiklikest Huvidest, eks ole!

6.Eelnõu heaks tehtavast [ [/i]lobby-tööst räägitakse otse ja ümbernurga ja kogu aeg. Kes aga keelab seda EJS poolt (ja Intelligentselt!!!) teha?
Alustasin aastal 2007 märtsis ühe seaduseelnõu muutmiseks isiklikku lobby-tööd. Mul ei olnud 10000 tiraažiga häälekandjat ja 10000 toetajaliiget. Agu Sihvka kombel ausaks jäädes: polnud mul isegi ühte ainumat toetajaliiget. Puudusid ka tuttavad riigikogus ja ministeeriumides. Mul oli vaid peas Vabariig Konstitutsioon ning arusaam kodanikuühiskonna toimisest. Seadus, mille muutmiseks tegutsesin, võeti 2009a 1. jaanuaril vastu muudatustega kõigis nendes paragrahvides, milles ma muutusi taotlesin.
Seega, kui nii suure liikmeskonnaga kodanikeühendus ei saavuta oma viimaste aastate peaeesmärki on põhjuseks:
a) ebaintelligentne juhtkond
b) juhtkonna iga (või mitme) liikme huvid on vastuolus seltsi peaeesmärgiga
c) palgaline tegevjuhtkond ei ole saanud selgeid tegevusjuhiseid (vt punkt a.) või on seotud punktiga b.
d) juhtkonna liikmed on seotud mingite protsessidega - kriminaaljuurdlus jne, mis ei lase kõiki võimalusi kasutada.

aadu kadakas kirjutas:Tegelikult peaks eristama: "tava" ning "hea tava." "Tava" puhul võime rahumeeli lasta asjadel omasoodu areneda, kuid "hea tava" eeldaks sootuks kõrgemat eesmärki või taset. Kahe mõiste samastumisel heaks tavaks oleksid asjad ideaalsed, kuid seda ei juhtu ju kunagi. Seega ei saa ma nõustuda, et "hea tava" formuleerimisel kirjasõnasse oleks tegemist automaatselt selle surmaga. Elu näitab, et kui pole formuleeritud, ei kiputa asjade üle sisuliselt mõtlema ning ei jõua ka "sooja õhku" tegudesse. Ehk teisisõnu on oluline, et kirjutamata seadused lõpuks mingil moel kirjutamata kujul jõuaksidki inimese reaalsetesse toimetamistesse.
Mis puutub juurasse, siis eks see ole jah üks domineerivaim kõnepruuk tänapäeva demokraatlikus maailmas, kuid iga juuramõtlejagi saab aru, et tegemist on kohati väga eluvõõra ning ebainimliku sooviga maailm ära seletada. Pigem saab teha juriidilise maailmanägemuse kohalt järelduse:

baddmann kirjutas:Tava saab küll kirja panna (nt raamatusse), aga siis on ta n.ö paigas ja ei arene, muutu ega kohandu aja kuluga kaasa. Õigemini - arenemiseks on vaja teha uus raamat jne jne jne. Eks elame näeme.
BM

TAVA on see, mis võetakse aluseks, kui kellelgi tekib hull mõte hakata seadust tegema. Tava on seaduse ürgjuur. Mis see ürgjuur siis on? Kokkulepe. Piisava hulga inimeste vahel. Ei Enamat.

vallo kirjutas:Eks see niinimetatud narkoos ole elu ja surma piiril virelemine. Anesteesia ongi minu arvates kõige raskem asi sellise töö juures. Kui ikka koer on juba sõltlane, siis on tulemused ettearvamatud. Magama saab iga looma, aga olla kindel , et loom ka ärkab ei saa keegi.

Üdiselt on see nagu lennukijuhtimine. Startida on tülikas, õhus oskab hoida iga loll, aga ühes tükis maha tuua - vaid tõeline proff.

Steyr kirjutas:Hagija omanikuna on jäänud mulje, et laikad ühisjahis distsiplineeritumad.Liiguvad omanikuga kaasa, kui jahiks sobivat ulukit ette pole võtta. Kütiliinist ka palju üle ei jookse.
Hagijas kipub mul ikka seda ajama, kelle jälg enne ette satub.Kui satub kits olema, jookseb sellega näiteks tagasi või aju külje pealt välja.Aju peab aga edasi liikuma kütiliinini kindla suuna järgi.Nii kaob minu ja koera vahel kontakt, et teda jäljelt maha võtta. Nooremana oli koer veel püsivam ka. On olnud nii, et mitme aju järel jahi alguskohta naastes on ikka kuulda, kuidas koer oma päeva esimese ulukiga tegeleb. Kui ajab jahiks sobivat ulukit ja see veel tabatakse ka, on muidugi lihtsam. Hagija vananedes kitse ajamislust küll väheneb.
Tundub, et Eesti hagijas polegi kõige sobivam selliseks ajujahiks, kus mets läbitakse ajajate rivi poolt kvartal kvartali järel. Mis puutub põtrade/sigade ajamisse, siis minu koerad küll
niipalju kirjasõna ei tunne, et neist hoiduda.

On lihtsaid ja lollikindlaid võtteid koera tähelepanu köitmiseks. Jaluta koeraga rihmal, igal korral, kui koer sinu meelest kontakti kaotab, pööra täpselt vastassuunda jne jne,

jyri kirjutas:

kult kirjutas:Vat ,vat,kus nüüd ned tublid jahimehed ja supperkoerad on ? Näiteks Jyri ae(ja mitte üksi Jyri),me kõik tahaks telekast teie tublisid koeri ja ilusat jahti näha! Patu asi ,kui keegi nüüd abi ei paku!

Jyri ju (pea)linna vurle,oma jahimaid pole,ise kutsuda ei saa.Koerte paaril praeguses koosseisus viimane hooaeg.Ei jaksa enam penskar loomaga võidu jooksta-Astrol ilusti näha,kuidas koertevaheline vahe aina suureneb iga uue signaaliga,kui mõlemad alustasid sama uluki jälitamist.Ja ka 10km on temale nüüd jahipäeva piiriks.Aga sead leiab metsast ülesse küll ja kütiliinile ajab kah,ainult et peatada enam ei suuda ja suuremaid isegi ei ürita,sest eelmine aasta sai Saaremaal lüüa!Esmakordselt oma elus.Ehk nagu niimõnestki jahimehest,on temast saanud "ühe aju koer".Paraku.Tegelt avastasin ka endal samad sümptomid-kui käidud 3 aju ja 10 km-hakkan väsima millegipärast

Tead Jyri, olen isegi märganud, et täitsa jabur on see kuidas viimastel aastatel on hakatud sügavaid kraave kaevama ja kõrgeid kände metsa sokutama. Vähe sellest - ka kõik asjad on metsas tehtud väiksemaks ja isegi täitsa suur kirjurähn on hoopis tillukeseks kuivanud. Pane aga binokkel silma ette, alles siis saad aru on`s see rähn või lihtsalt käbi.

/Suur osa Eesti rebaseid kannab ohtlikke haigusetekitajaid ehk pisikesi paelusse, mis võivad koduloomade kaudu inimorganismi sattudes osutuda eluohtlikeks. Probleem on tõsine, sest rebaste arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ja nad on asunud hõivama ka linnaterritooriume./
Kuule, mine metsa, tõepoolest.
Pisikesi paelusse, (omalt pool ütlen, et päris tillu-nunnu-kuku-kallisid) kannavad enamasti kõik soojaverelised selgroogsed.

Kuna saatejuht vastab siin kommenteerijatele päris sageli, viitab see veelkord saate sihtgrupi osas segadusele ja saate eesmärkide osas täpselt sellele samale (kui nüüd mitte arvestada reklaamikliente).
Mina soovitan saate tootjatele küll seda produckt placemant`i julgelt kastutada. Niikuitnii keegi seda selle pilguga ei vaata, aga kontaktide hulka on teil ju vaja tõsta?
Ja kuigi siin on soovitatud rõhutada seda või teist momenti sisus, soovitan teha kõigepealt story, mis räägib, kuidas ja miks see areneb nii või teistmoodi.

Tegelikult polegi nii väga miskit viriseda.
Uurisin saate lõputiitreid - ning tõesti - pole ei lavastajat ega ka skripti kirjutajat. Seega on tulemus päris ootuspärane. Eks ole?! Ehk siis teisisõnu ja ajakirjandiuslikult kräpp, mis kräpp.

Eks aeg, aga küllap raha esmajoones (arvan tagasihoidlikult), ei lase asjale seda tihedust ja liikuvust anda, mis võiks, ning igat stseeni nii läbimõelda, et oleks ka mingi algus ja lõpp. Küllap ongi see nii vähese vaatajaskonnaga riigis paratamatu. "Kokakooli" vaikset pinget või "Avaja" hoogu saab ikka suurte ressurssidega.
Võib olla saab eraldi palgatud stsenarist juba eos karvased kohad ja need kohad kust praegu traagelniidid läbi paistavad, ära siluda. Ma pole muidugi tiitritesse väga süvenenud - võib olla keegi sääl ongi stsenaristiks tehtud. Aga noh saatest seda (praegu) veel kuigivõrd välja ei paista.