Jääger-online jahindus foorum

On sihukesed sätted jahiseaduses

§ 24. Jahipidamisvahendid ja -viisid
(4) Keelatud on jahipidamine:
11) tulirelvaga, mis ei ole jahitulirelv;

ja veel

§ 26. Jahitulirelva ja laskemoona kasutamine
(1) Jahitulirelv on tulirelv, mis on omandatud relvaseaduse alusel jahipidamise otstarbel.

Noh, neid konsulente ikka on ka http://www.pikk.ee/nouandeteenistus/kon ... -konsulent

Aga . . . ma leian, et kuna tegemist tsiviilvaidlusega ja kui kuidagi kokkuleppele ei saa ei jahimaa kasutajaga (noh, et on ette teatatud mõistliku aja piires, aga ikka kahjustuste hindamiseks kohale ei ilmu) ega ka konsulentidega (noh, lihtsalt ütleb, et ei tule ja ei viitsi, mida ma hästi ei usu) siis piisab ka iseenda poolt tehtud mõõtmistest, juures paar tunnistajat (naabri Juula ja ülenaabri Ats), fotodest, mõnest visandatud skeemist ja arvutustest. Pole ju tegu süüteomenetlusega, kus menetleja peab tõendama ja süüdistatav võib vaikida. Tsiviilmenetluses peab minu teada suutma oma poolt esitatud nõuet kohtule piisavalt tõendada ja vastaspool siis vastavalt vajadusele, kas tunnistab seda või vaidleb vastu. Kui vaidleb vastu, siis peab ka tema oma vastuväiteid suutma tõendada. Kui seda ei suuda (kui ta pole suvatsenudki kokkulepet saavutada ja kahjustuskohale vaatama tulla), siis on ju kohtul otsuse langetamine suht lihtne. Või pole mul õigus?

weltmaster kirjutas::VS et jahiselt teeks lepingu, et põllumees saaks kahjustuste eest kompensatsiooni nõuda. Mul küll ei tõuse püss suvel- sügiseni emist koos põrsastega lasta. Põdra kahjustuste eest juba makstakse, kui nüüd peaks iga sea songimise eest ka maksma, siis tuleks küll püss nurka visata ja kalameheks hakata. Minu meelest peaks see olema põllumehe oma risk. Ma arvan, et Jahiseltsiga tuleb lihtsalt hästi läbi saada, küll, siis valvatakse ka, aga kohuśtusest seda teha, siis ma pigem lähen tööle perele kohustusi täitma.

Palun vaata jahiseaduse § 44. Kui maaomanik on esitanud õigeaegselt teatise kahjustuspiirkondade kohta ja pole omal maal jahipidamist keelanud, siis teatud tingimuste täitumisel maksab jahipiirkonna kasutaja nii ehk naa mingi kompensatsiooni maaomanikule. Seega on jahimehe enda valida, kas kohustub valvama või siis kui ei kohustu, siis kohustab seadus teda maksma.
Siit tulenevalt veelkord - hea läbisaamine maaomanikuga, kas siis lepinguga või lepinguta, on väga oluline. Hea läbisaamise tulem on inimlikkus ja teineteise mõistmine. Põllukahjud tekivad praeguse sigade arvukuse juures igal juhul. Võib-olla küll mitte enam neis piirkondades, kus SAK on oma laastamistööd põhjalikult teinud.

ninja kirjutas:Minu seisukoht selline...kui mina oleks olnud selles autos ja oleks märganud et minu taga olevat ulukit tulistati ja sellega minu elu ja vara ohtu seati, oleks ma koheselt tagasi läinud ja politsei ja keskkonna kohale kutsunud!!! Ükski kuradi lihatükk ja katkune loom ei ole väärt inimeludega riskimist!

OK. Oleksid tagasi läinud ja . . . mida saavutanud? Ennast välja elanud?! Mismoodi see Sinu elu seal siis ohus oli? Nägin ka seda klippi ja aru ma ei saa, mismoodi see auto seal ohus oleks olnud. Mees ju kommenteeris videos, et "auto tuleb", lasi auto ilusasti mööda, siga lasi täiesti piisava nurga all auto suhtes ja veel ülevalt pisut allapoole suunatud lasuga ka. Loomulikult teeb igaüks omad valikud, millal ja kuidas pauk teha, aga viriseda ei ole siin küll millegi kallal.
Kirjutad, et oleksid politsei ja keskkonna kohale kutsunud?! OK. Nad oleksid tulnud. Ja mille üle siis oleksid kaevanud? Et, näe, peavad siin teeääres jahti ja ma nägin, et tehti minu seljataga isegi üks pauk. Ja siis?! Jahil tehaksegi pauku. Mis oleks olnud nüüd selleks teoks, mida politsei või keskkond oleks lahendama hakanud? Jahi ohutu korraldamine? Aga see ju oligi ohutult korraldatud. Vähemalt see episood, mis kaadris oli.
Jah, ma olen sellega nõus, et lihatükk või katkune siga ei ole väärt seda, et inimeluga riskida, aga ma ei näinud ega ka kuulnud seda, et keegi oleks lihatüki pärast seda teinud. Mida polnud, seda polnud. Lihtsalt emotsioon käis ülesse sest kaadris oli korraga siga, püssitoru ots ja ka eemalduv auto. Kaadris, mitte sihikus!

Jah, metsavahid teadsid, aga metsavahid koondati ära Ega vist teisi andmeid, peale kütitud ulukite arvu, eriti ei ole. Mõtlen siinkohal, et enamvähem usaldatavaid arve teisi ei ole. Vähemalt sigade puhul. Ja needki, tundub siis, pole sellel hooajal enam usaldatavad.
Ma ikka mõtlen, et misuke valevorst see jahimees siis ikka olema peab. Et kas nii suurt valevorsti üldse olla saab? Kui loendamistingimusi ei ole, siis valeta mingid andmed kokku, et ankeet ära anda ja et sinuga rahul oldaks. Siis pannakse sulle mingid suured (või hoopis väikesed?!) normid - valeta jälle, et seltsist ja endast hea mulje jätta. Krt, kas ikka jahimees viitsib niipalju valetada? Äkki saaks nende ära kütitud sigade arvu pealt mingi metoodika käima panna?! Noh, midagi ju me metssigadest ikka teame ka ja kui sellel aastal kütitakse nii palju ja vanuseline struktuur on sealjuures selline ja emiste/kultide proportsioon on selline, siis midagi peaks nagu kokku saama küll. Igaljuhul tundub mulle, et see arv peaks tuleme natukene täpsem kui kolm kuni viis korda erinev tegelikkusest. Või mis?
1,5 siga 1000 ha kohta? Jah, jahimees, kellel nimeks Sigade Aafrika Katk, võib-olla saabki sellega hakkama. Ei teised!

Aga miks Sa arvad, et seal on relvameistri nimi? Mulle pigem tundub, et tegemist on nn "nimelise relvaga", st, et seal on hoopis kunagise relvaomaniku nimi. Aga kui püss lahti võtta, siis peaks ju seal olema veel märkmeid - millised rauad, valmistusaasta jne jne. Võimalik, et ka tehase nimi Või pole midagi?

CaveMan`i küsimuse püstitus ei olegi nii "noor ja roheline"! Aga kõik vastajad ei ole küsimuse püstitusest päris hästi aru saanud ja vastavad kõike muud kui küsimusele endale. Kuigi teema on juba 4 lehekülge pikk, on siin minu arvates üks analüüsiv ja selge arutlus-vastus - linnuküti oma.
Toon siin aastatetaguse näite ühe jahindusliku krim asja menetlusest. Siis KKI ise veel krim asju ei menetlenud ja seda tegi politsei. Ühes menetluses püstitus küsimus, kas jahirelv oli ikka laadimata, kuna selle relva kabale oli paigutatud nahkkate, millel olid küljel viie padruni jaoks taskud. Küsimus püstitus just tulenevalt samast jahiseaduse sõnastusest, millest eelpool juttu olnud. Noor uurija, kes ei olnud kunagi kokku puutunud jahindusega, küsis minult, et mis see "relvale kinnitatud salv" siis olema peab? Et on ju relvale kinnitatud ja padrunid ka sees. Selgitasin kuis oskasin ja uurija võttis mind kuulda, et selline padrunite tagavara hoidmine kaba küljes ei ole veel relvale kinnitatud salv. Aga oleks nüüd olnud nii, et selle nahkkatte küljel oleks olnud tasku, kuhu oleks olnud pistetud padrunitega salv (mitte üksikud padrunid pesades ) . . . siis oleks mul selgitamisega vist päris raskeks läinud. Siis oleks ju olnud padrunid "relvale kinnitatud salves"!
Issanda teed ja juristide tõlgendused on äraarvamata

Tanel. kirjutas:Paistab, et selle emise pearahaga taheti parimat, aga välja kukkus nagu ikka. 100 eurot + km makstakse katkus emise laskmise ja matmise eest. Mis selle mõte on, kui katkus siga peaks nagunii ära surema? Kui nad tahaksid arvukust alla tuua, siis peaks ju tervete sigade küttimist propageerima?

Ole hea ja viita, kust Sa seda võtsid? Ma nagu ei oska kusagilt vaadata, et midagi sellist plaanis oleks

puugi kirjutas:Kas nüüd on kõik kanged mehed vait?
Kas keegi ei julge isegi teisi avalikult hoiatada?
Kas koerad on kõigil vaktsineeritud?(leptospiroos 4- ga)
Pool Eestit teab,aga kõik on vait?
Vaktsiinid millega koeri süstitakse on tegelikult pask?
Maaletoojad ajavad ainult raha taga?
Kolm päeva on asjast möödas ja keegi teisi koeramehi ei hoiata???
Mul on täitsa suva,sest luba teema siia panemiseks tuli kõrgemalt!

Tsiteerin „. . . tuli kõrgemalt!“ Mis see tähendab? Kas Sul kedagist peas koputab ja käsib sedasi klähvida? Või vastab tõele selline tähelepanek, et peremehed pikapeale muutuvad oma kasvandikega sarnaseks? Sa Puugi ju viimasel ajal ainult klähvid? Miks?
http://www.toometikliinik.ee/Leptospiroos/

Oh Jyri-Jyri! Vahepeal loed ja vaatad, et Jyri räägib päris mõistlikku juttu. Sealsamas jälle kõik segi nagu pudru ja kapsad

Ok, ok! Teeme siis puust ja punaseks
Olen maaomanik ja ühtlasi ka jahiseltsi liige ja minu maa asub selle samase jahiseltsi maal. Meie jahiseltsis väljastatakse põrsaload nagunii tasuta. Nüüd ütleb seadus, et mulle kui maaomanikule tulebki minu nõudmisel väljastada tasuta jahiluba metssea küttimiseks. Ütleme siis nii, et nüüd on mul kaks põrsaluba
1. see, mis väljastati mulle lihtsalt tasuta, sest see oli tasuta
2. see mis väljastatakse pärast seaduse muudatuste jõustumist ja on siis ka tasuta ja väljastatakse mulle kui maaomanikule
Nüüd - esimese sealoa alusel võin ma pidada koos teiste jahimeestega ajujahti (lubatud jahipidamise viis ja eeldab ühisjahina pidamist!);
aga teise sealoa alusel nagu enam ei tohi pidada ühisjahti, vaid võin vaid ise küttida.
Nüüd küsimused:
1. Kuidas nendel lubadel vahet teha?
2. Mille alusel ja kuidas koostatakse õigusrikkumise protokoll kui kõik jahiseaduse nõuded minu kui jahimehe poolt on täidetud
a) mul on olemas jahipidamist õigustavad dokumendid
b) ma kasutan seadusega lubatud jahipidamisviisi
c) mul on olemas jahinimekiri
Kui nüüd keegi tahab väita, et selline märkus, et ma tohin selle nn "maaomaniku tasuta loaga" vaid individuaalselt küttida, siis kuidas see märkus sinna tehakse, sest § 40 ütleb konkreetselt, mida jahiloale kantakse. Ülejäänud kanded oleksid nagu väljaspool seadust juba.
(8) Jahiloale kantakse:
1) jahiloa number;
2) loa andja nimi ja asukoht;
3) loa saaja ees- ja perekonnanimi;
4) loa andmise aeg ning loa kehtivusaeg;
5) ala, kus jahipidamine on lubatud;
6) küttida lubatud uluki liik, suuruluki jahiloale vajaduse korral uluki vanus ja sugu;
7) loa andnud isiku allkiri.
Kui keegi nüüd mulle vastu väidab, siis ma tõesti paluksin, et pööratakse ümber minu väited.
Ei piisa kui korrutada kogu aeg muudatuse sõnastust (Prohvet Maltsvet: "Veelkord, mis maaomaniku poolsest jahi korraldamisest jutt käib, kirjas on ju, et jahti pidavale maaomanikule"). Egas siis ülejäänud seaduse sõnastus ja nõuded sellest automaatselt ei muutunud. Tegemist ongi ju jahti pidava maaomanikuga kes teeb seda seadusega lubatud viisil (ajujaht) ja seadusega lubatud korras.

greenhorn kirjutas:Tulenevalt seadusest võib ta korraldada ainult väikeulukijahti
Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras:
1) korraldada oma maal väikeulukijahti;

No vot! Ütle nüüd, mis see "korraldamine" jahiseaduse mõistes peaks tähendama ? Mina ei tea, Sina ei tea ja seadus ei täpsusta ka Seadus ütleb ühisjahi kohta nii:

§ 31. Ühisjaht
(1) Ühisjaht on suurulukitele peetav mitme isiku osavõtul toimuv jaht, mida korraldatakse vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud jahiloa alusel.
Luba on ju maaomanikust jahimehele väljastatud. Järelikult järgneva korraldamine toimub selle jahiloa alusel.
Jah, väikeuluki puhul me võime rääkida nii, et see ongi maaomaniku korraldada täies ulatuses. Ma senini ei mõista, miks jahiseadus seda veel läbi jahiseltside poolse lubade väljastamise reguleerib? Võib-olla statistika pärast?! Aga võib-olla ei ole need seaduse koostajad ikka ja jälle aru saanud sellest, mida nad tegelikult korraldada tahavad

greenhorn kirjutas:Kas ma saan õigesti aru, et punkti 5 rakendudes piisab maaomaniku puhul metssea küttimiseks ainult kehtivast jahitunnistusest, tal ei pea olema sooritatud suuruluki laskekatse?

Jahiseadus ju ei nõua jahiloa väljastamisel laskekatse tunnistuse olemasolu, nõuab vaid jahitunnistuse olemasolu.
§ 40. Jahiluba
(1) Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule.

Seega - maaomanik peab saama metssea küttimiseks loa, aga, tulenevalt seadusest, võib ta ikkagi omal maal korraldada ühisjahti, kus ta ise ei saa siis kütina osaleda.

§ 42. Suuruluki laskekatse tunnistus ja vibujahi laskekatse tunnistus
(1) Suuruluki laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav dokument, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit.

Seega jah, ainuke nõue on , et ta peab ise olema maaomanik (juriidilise omaniku puhul füüsiline volitusega isik) ja ta peab olema jahimees. Nii saan mina praegu sellest aru.

aivar00 kirjutas:Et kuumaks teemaks praegu seakatk, siis vaja igalt poolt leida õigustusi populatsiooni hävitamisele . Marutaudiga oli ju sama värk - et aga kärntõbi peale "marutaudi likvideerimist" vohama hakkab ei mainitud kuskil. Marutaudi vastane süst ja asi kompu. Kärntõve ravi kordades kallim .

Väga huvitav lähenemisnurk Mäletan, et kui arutati seda, kuidas ja kui palju marutaudi vaktsiini külvata, siis oli üsna kuum arutelu teemal - kährikute ja rebaste arvukus tõuseb! Teadjam pool väitis ka sellel ajal, et küllap mõni teine tõbi astub asemele. Mainiti üsna palju ka kärntõbe. Peaaegu nii juhtuski. Ja üllatus-üllatus - kährikute/rebaste arvukus küll korraks tõusis, aga seejärel hakkas hoopis langema (võrreldes vaktsineerimise eelse ajaga). Kärntõbi (ilmselt?!) oli nii tõhus tõrjevahend. Eriti mõnedel karmimatel talvedel. Vähemalt Lääne-Eestis on see nii.
Metssigadega ja nende lisasöötmisega on sama lugu. Ainult vastupidine. Lisasöötmisega hakkas arvukus väga järsult tõusma. Ja mida rohkem arvukus tõusis, seda rohkem sööta hakati viima. Ei pretendeeri jällegi absoluutsele tõele kõikide piirkondade kohta, aga Läänemaa kohta küll. Ja jälle tuli tõbi - SAK! Pidigi tulema, sest vaadake probleeme metssigade arvukusega kogu Euroopas, eriti lõunapoolsemates maades.
Seega - kui üks noorteadlane on võtnud endale eesmärgiks sellese teemasse oma uurimistööga väheke selgust tuua ja suutnud oma tegemistele ka mingi finantsilise aluse luua, siis peaks see olema igati tervitatav, mitte ettematerdatav.

Kuulu järgi lasti nädalavahetusel kusagil Märjamaa kandis põdrapull kelle sarvelaius 168 cm. Nägin Facebookis ka pilti ja sarv on tõesti vägev. Kuna ise Facebooki kasutaja pole, siis lihtsalt küsin - kas jutul on tõepõhi all? Äkki keegi teab ja kommenteerib?! Senini Eesti rekord vist kusagil 140 cm tuuris.