Jääger-online jahindus foorum

Oot-oot, sellist äriühingu juhtimisstruktuuri ma pole veel näinud, et on nõukogu ja siis tegevjuht. On ikka nõukogu, juhatus ja siis tegevjuht. Olenevalt asjaoludest võib esimest ja viimast institutsiooni mitte olla. Kõige A ja O on ikkagi juhatus, kelle on vastutus ja sellest tulenevalt ka sõnaõigus. Tegevjuht ongi vaid administratiivsete ülesannetega tavaline töötaja.
EJS-is nagu igas teiseski MTÜ-s nõukogu puudub, seda asendab üldkoosolek. Puust, Piilmann ja teised sõbrad on juhatuse liikmed ja sellega on kõik öeldud. Ootate tegevjuhilt liiga palju ja tahate talle vägisi juhatuse volitusi anda. Seda aga ei saa olla. Või te usute tõemeeli, et EJS-ile tuleb uus tegevjuht, kes hakkab juhatuses olevaid suurte egodega isiksusi paika panema? Sellisel juhul lendab ta oma kohalt enne, kui sinna veel istuda on saanud. Ma arvan, et tänase tegevjuhi lahkumine ongi seotud sellega, et hakkas juhatusele liigselt hambaid näitama.

Seega ärgem pange tegevjuhile liiga suuri lootusi. E-äriregistrist leiate kõik need nimed, keda kummardama peate ja kelle vastutulelikkusele ning mõistmisele lootma. Vaid kahel härral on seal EJS-i üksinda esindamise õigus, teistel on ühisesindus. See näitab ära, kes sellest seltskonnast on veel eriti võrdne võrdsete seas

Ega see jahituristide arv ei olegi nii vähetähtis argument. See peaks ära näitama neile maaomanikele, kes loodavad tulevikus selle tegevusega mille kokku ajada, et ega neid kliente ei pruugu sugugi kõigile ja piisaval määral jaguda. Isegi siis, kui pakkumist suurendatakse - selle eelduseks peab olema ikka nõudluse kasv. Ainus, mis saab nõudlust suurendada, on soodsam hind sama või parema kvaliteedi juures.

Aga minu jaoks on täna ikkagi ebaselge, mida siis EEML, kes on võtnud omavoliliselt õiguse rääkida KÕIGI maaomanike eest, täna ikkagi nõuab? Saan aru, et neid ei rahulda ka see seaduse variant, kus 2/3 maaomanike häältega saab piirkonna kasutaja välja vahetada ja ulukikahjud tuleb kompenseerida jahimeestel. Mulle on jäänud mulje, et nende nõudmiseks on täielik seniste jahiseltside kapituleerumine ja kogu jahinduse korraldamise õiguse andmine EEML-i kui kõikide maaomanike kaitseingli, kätte.
Infot ju tegelikest nõudmistest väga avalikkusele ei leki. Rääkitakse vaid abstraktselt maaomanike õigustest, mida on vaja kaitsta.

Zakslane, sinu viide on täna kehtivale jahiseadusele. Uues jahiseaduses neid klausleid enam ei ole.

zakslane kirjutas:Nats OT aga jahiseadusest tsitaat: Jahiluba antakse AINULT jahitunnistust omavale isikule ja kui jahipidamisviis eeldab jahirelva kasutamist, ei tohi selleks jahiluba anda isikule, kes relvaluba ei oma.

Ehk siis ei saa iga maa-ja metsaomanik jahilube.

Zakslane, ma küll kusagilt seaduseelnõust seda välja ei lugenud, kustkui seotaks jahiloa andmine kuidagi jahirelvaloaga. Äkki viitad sellele paragrahvile?

Maaomanik saab loa võtta endale, kui tal on jahitunnistus. Kui ta võtab loa aga oma nö "kliendile", ei küsi maaomaniku käest keegi jahitunnistust, vaid ikka selle mehe käest, kelle nimele luba vormistatakse. Seega - luba kui selline on võimalik võtta igal maaomanikul. Kui tal endal jahipidamisõigust pole, saab ta loa võtta ainult kellegi teise nimele, kellel on jahitunnistus olemas.
Nii saan mina eelnõu vastavast sättest aru.

aivar00 kirjutas:tsiteerin:
Ega´s jahimehed võivad samuti püssid varna riputada ja las need metsaomanikud käivad siis ise talgute korras teineteise metsades korda loomas. Saavad omal nahal tunda, millist meeletut tulu see jahipidamine neile toodab,

Selline mõte on kena küll aga isiklikult seda ma ei usu. Alati leidub inimesi( loe jahimehi) kes on nõus metsa minema-ehk siis "streigimurdjaid". Sellises situatsioonis siis tõenäoliselt mingi tasu eest või lubatakse miskit muud( kasvõi 10 looma mulle ja 1 sulle). Kui meenutada kasvõi nõuka aega, kus kõigepealt tuli täis lasta nn. riiginorm ja siis alles said mehed ka endale paar põdra või sea luba. Nuriseti ka, kuid jahile tuldi ikkagi. Nüüdseks ju jaht tüki lihtsam - vintrelvad, optikad mobiilne liikumine jne.

Mind isiklikult aga huvitaks väga nende isikute nimekiri ning maaüksuste suurus ha kes ennast Varblase juures protestiks on kirja pannud. Siis oleks vähemalt enda jahipiirkonnas selge kust poolt tuuled puhuvad ning kes jahimehi ei salli. Kasvõi edasiste konfliktide vältimiseks
Isiklikult usun, et seda avalikustamist ei toimu kuna ministeeriumil paistab seadusega äge tuli ahjus olema.

Ma ei mõlnudki otsesõnu üleüldist streiki, vaid pidasin tegelikult silmas seda situatsiooni, kus liigkalli jahimaarendi või kalliste ulukilubade tõttu ei leidu nende ostjaid ja populatsiooni ohjamiseks vajalik minimaalne limiit jääb laskmata. Selle RMK toimunud oksjoni valguses on kindlasti jäänud paljudele maaomanikele väär mulje, justkui hakatakski edaspidi lube selliste hindadega ostma. Ei arvestata sellega, et kui terve eesti läheb taolisele süsteemile üle, siis lihtsalt igale poole ei jätku turismijahifirmasid ega jõukaid jahimehi.
Ma arvan, et enamusel meist poleks midagi selle vastu, kui liha- või vorstijagamisel läheks üks ports ka selle maatüki omanikule, kelle metsast loom lasti vms mõistlik "tasu".

Teine küsimus, millega maaomanikud peavad arvestama, on ka maksudega seotud teemad. Kui nüüd maaomanik tahab hakata lube müüma või oma jahimaad välja rentima tasu eest, siis tuleb hakata nendelt summadelt ka tulumaksu tasuma. Maksuamet võib hakata ka nõudma maaomaniku regamist FIE-ks, kui maaomanik tegeleb maa väljarentimise või lubade müügiga regulaarselt ja see on tal üheks püsivaks sissetulekuallikaks elik ta tegeleb puhtakujulise ettevõtlusega. Siis lisandub sellele veel sotsmaks. Tõsine oht varimajanduse tekkeks, kas pole?

Pentus tõi raadiointervjuus vähemalt välja selle, mida EEML targu oma kodulehel olevas teates ei puuduta - ilma jahimeesteta ei saa ka metsaomanikud hakkama. Ja see peakski olema minuarvates üks baasargumente nendel läbirääkimistel. Täna on ikkagi vähemalt suurulukite ohjamine enam-vähem ühtlaselt üle eesti garanteeritud. Kui aga tekib selline killustatus, mille puhul jäävad teatud piirkonnad nö "jahiteenusega" piisavalt katmata, siis on metsaomanikel ja põllumeestel varsti jama majas. Ega´s jahimehed võivad samuti püssid varna riputada ja las need metsaomanikud käivad siis ise talgute korras teineteise metsades korda loomas. Saavad omal nahal tunda, millist meeletut tulu see jahipidamine neile toodab.

Väikelukuloale ja ka suurulukiloale tohib eelnõu kohaselt kanda kuni kolm kasutajat. Igal juhul on selge see, et maaomanikule antav väikelukuluba pole kuidagi seotud maaomaniku jahipidamisõigusega ja nende lubadega võib iga maaomanik hakata vabalt kauplema. Ainus, mida saab jahipiirkonna kasutaja luba maaomanikule väljastades teha, on piirata selle loa kehtivusaega (juhul kui loa saaja pole maaomanik ise), mis peab aga olema minimaalselt 10 päeva pikk. Saab see kümme päeva läbi, taotleb maaomanik uuesti samale isikule luba ja jahiseltsil pole õigust loa andmisest keelduda.
Ma ennist eksisin, kui arvasin, et eelnõu kohaselt saabki väikeulukijaht olema vaid maaomaniku õigus. Päris nii see pole. Väikeulukijahti tohivad pidada ka teised jahipiirkonna kasutaja poolt loa saanud isikud, kui maaomanik ei ole seadnud mingeid lisatingimusi. Omal kinnistul määrab kütitavate väikeulukite arvu maaomanik. Et siis võib tekkida olukord, kus väikeuluki lubadega äritsev maaomanik on huvitatud, et tema maal jookseks ringi ja lendaks võimalikult palju rebaiseid, kähre, kopraid, kajakaid ja jänkusid

Kas keegi targem inimene seletaks mulle lahti eelnõus sisalduva jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmise paragarahvi? Eriti esimese punkti, mis toimib koosmõjus paragrahv 15-nega?

§ 19. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmine
Jahipiirkonna kasutusõiguse luba muudetakse, kui:
1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on muutunud ja avalik huvi jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse;
2) jahipiirkonna kasutusõiguse loa nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud;
3) loa omaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse

§ 15. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemine
(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitatakse loa andjale kirjalik taotlus, mis peab sisaldama:
1) taotleja nime, registri- või isikukoodi, asu- või elukoha- ja kontaktandmeid

Mind häirib asjaolu, et väikeulukijaht muudetakse ainult maaomaniku õiguseks. See võiks olla nii jahipiirkonna kasutaja kui ka maaomaniku õigus paralleelselt.

Ühe sõnaga kokku võttes tahavad maaomanikud (või EEML?) astuda tänaste jahiseltside asemele. Tahavad moodustada ise jahipiirkonnad ja siis toimetada vastavalt oma äranägemisele - kas pidada seal ise jahti või müüa ulukiload kellelegi, kes nende eest piisavalt maksta jõuavad.

Kas EEML on selle oma visiooni ikka lõpuni läbi mõelnud? Mismoodi hakkavad suhted toimima nende maaomanike ühenduste sees? Kui häälteenamus (loe suurmaaomanik) otsustab ulukiload kõik maha müüa, kas siis omal maal jahti pidada soovivad mehed peavad püssi põõsasse viskama (kui nad juhtumisi ei taha või ei suuda oma seltsi käest luba osta)? Kes korraldab ulukiloendust ja ulukihoolet? Kalli raha eest loa soetanud klient? Metslooma ainult loomaaias näinud linnamehest maaomanik? Kui suur peab olema maaomanike poolt loodava jahipiirkonna minimaalne suurus? Kas üldse? Mis saab nendest maadest, kus maaomanikud ei suuda mingil põhjusel koopereeruda ja jahipiirkond jääb moodustamata?

Mis saab EJS-st? Üritab maaomanike ühenduste katusorganisatsiooniks ümber kujunduda?

Miljon küsimust...

Tõsi ta on, et erametsaliit või kes iganes on väga jõulist lobby teinud maaomanike hulgas ja EJS peaks vähemalt samajõulist vastulobby tegema. Või mis lobby - lihtsalt selgitustööd oleks vaja teha. Nagu sealt delfi kommentaariumistki välja võib lugeda, on maaomanikel ikka pea korralikult sassi aetud. Üks osa kujutab endale ette, et uue seaduse jõustumisega võib maaomanik enda kinnistul valimatult jahti hakata pidama. Teine osa loodab saada endale neid õigusi, mis neil on olemas ka kehtiva jahiseaduse alusel. See kõik näitab, et maaomanikud ei ole kursis kehtiva seadusandlusega ega jahinduse põhialustega ja nad elavad vaid selles infoväljas, mida söödab neile ette erametsaliit. Siinkohal oleks hädavajalik, et EJS korraldaks maaomanikele infopäevi või seminare, kus tutvustatakse ka medali teist külge ehk jahindust, et inimestel tekiks adekvaatne arusaam sellest, mis on täna ja mis saab olema tulevikus.
Niiet see on päris tõsine küsimus - quo vadis, EJS?

Motorist kirjutas:Politsei on üks paganama kindel hoiustaja

Jahitunnistuse pikendamise koolituselt tuli info, et politsei ei taha enam relvade hoiustamisega tegeleda teenuse osutamise mõttes. Olevat esinenud probleeme ja vaidlusi omanikega ning see tegevus ei kuulu ka nende funktsioonide hulka.

Kui siin jutt juba metsa harimisele läks, siis asjast huvitatutele teadmiseks, et Prantsusmaalt on maarjamaale tagasi saabunud või saabumas nii kännupurustajaid kui giljotiine. Ma ise ei tea metsamajandamisest mütsigi, aga sealsamas konnasööjate maal kasutati igatahes viimanegi kui puit raielangilt võimalikult kasulikult ära ja selles vallas tundub mulle, et eestlastel on veel arenguruumi.
Võin kontaktidega aidata, huvi korral PS.

Uugamets, jutt kõik jumala õige, eriti Raidi oma, aga mis nüüd Ummelase juttu puudutab, siis Tallinna TV pole küll see sõltumatu meedikanal, mis peaks informatsooniga manipuleerimist takistama või pakkuma ausat infot toimuvast. Samasugune või isegi hullem manipulaator kui parempoolne meedia ja loodud ainult seetõttu, et savisaart hakatakse "klubist" välja trügima ning tal on vaja oma positsiooni eest võidelda.

Aadu, mis on meie riigi jaoks kõige tähtsam? Selle asja nimi on riigieelarve! Numbrid! Mõtle ise - mõnele metsatukale müüakse jahilube 200 000 eur ulatuses, ehk õnnestub need omanikuta jäänud metsad kah lõpuks miljonite eurode eest mõnele välismaalasele pähe tõmmata. See kõik ju täidab riigikassat, iga välismaine kopikas tähendab ju välisinvesteeringut, mida saab statistikas kajastada ja mille abil valimistel lihtrahvast hullutada ning euroopa instantside ees eputada. Maksuamet kägistab ettevõtjaid, kuidas aga jõuab. Politsei ainus eesmärk on trahvida. Riigilõivud tõusevad ja nendest vabastamise võimalused tühistatakse. Aktsiisid tõusevad, maksusoodustused kaovad jne. See kõik räägib ainult ühte keelt - ennekõike peab eestis riigi rahakott pungil olema ja nomenklatuuril tulevik kindlustatud. Kui keskastme ametnik teenib rohkem kui erasektoris tippjuht, vot alles siis võib lasta ka teistel natuke hingata. See mentaliteet ei kuhugi kadunud, et kodanik on riigi jaoks, mitte vastupidi. Kunagi loodeti, et kui kasvab peale uus põlvkond inimesi, siis asi muutub. Aga ei muutu ta kuhugi, sest uus põlvkond saab koolituse ju nende vanade kommude käest. Mine või soomlaste kombel endale rootsist kuningat otsima...