Jääger-online jahindus foorum

Kuna aega ja vahendeid oli napilt, siis tegin kanadest suht lihtsa roa. Puhastatud linnud panin paariks tunniks keefirimarinaadi, kuhu oli lisatud ka Santa Maria broilerimaitseainet. Ühe linnu määrisin sinepiga ja siis soola- pipra seguga kokku. Küpsetasin ahjus tunnikese 200 voldi juures, korra marinaadiga neid kastes. Tulemus minu maitsemeele jaoks piisavalt hea. Natuke pikem oleks võinud olla marinaadis oleku aeg. Heledamad linnud pildil olid keefirimarinaadis.
http://foto.k-arvutisalong.ee/index.php?valik=galerii&valitudgalerii=108785&p=3819526

robi1 kirjutas: Meil kuu aega tagasi lasti pukist hommikul kuldipoissi ca 50 meetri pealt,kuul oli Norma(täpset kaalu ei tea)cal 30-06.Siga oli kukkund nagu niidetud maha ja rabelend ca 5 min ühe koha peal,mees tegi aga rahulikult suitsu.Järsku tõusis siga püsti komberdas metsa jA kadund ta on siiani.

Eelmisel talvel lasksin 150m pealt jooksva kuldihakatise. Peale lasku kukkus siga kokku ja u minut aega lebas liikumatult, siis hakkas üksikuid liigutusi tegema kuni rabelemine tipnes sellega, et saigi jalad alla ning tormas metsa tagasi... kätte saime kahe tunni pärast. Tabamus oli käpa tagant ülesse selgroo all, puudutades kergelt seda. Moonaks 308Win 11,7 g Vulkan, kuul jooksis läbi, alguses oli väike verejälg, kuid üsna varsti see kadus.

shikaree kirjutas:Nüüd tuleb tervel perel läbi käia kerge süstikuur- kuu aja jooksul viis süsti. Mis vahedega ja kuhu, see selgub varsti. Süstimine on tasuta, sest perel oli kontakt marutaudis loomaga(küll läbi koera, aga ikkagi).

Süstidest nüüdseks pooled kätte saadud. Süstitakse õlga ja vahedega 0+3+7+14+28. Kui soovid veel, siis aasta pärast saad uue süsti ning seekord on immuunsus tagatud viieks aastaks. Profülaktiline vaktsineermine käib kolme süsti abil (0+7+28, vist oli nii) ja on tasuline (hind u 160 või 170 krooni, sõltub sellest, mis hinnaga vaktsiin on sisse ostetud). Info on pärit TÜ Kllinikumi vaktsineerimiskabinetist.

tiiru küll ei soovitaks koera viia. koera kuulmine kordi teravam inimese omast, see rohkem piinapingi moodi mu arust

ja kergelt teemast välja:

ubin kirjutas:Isegi kui viskan tühja plastpudeli lõkkesse

ja kui pudeli vastu kivi puruks löön, isegi siis paneb jooksu...

Pajataks nüüd teile oma kogemusest marutaudis kährikuga. Eile hommikul helistas mulle(olin tööl) kaunikesti ähmi täis naine ja teatas, et koera juures istub mingi elukas ja sööb koera kausist. Kirjelduste järgi sai selgeks, et kährik. Nii kährik kui ka koer olid olnud rahulikud. Et kährik mööda õue ringi uitas, sai naine koera ketist lahti lasta ja õuest välja viia. Peale pikemat pusserdamist leidis kährik oma lõpu. Päeva lõpuks sain laborist vastuse- kährik oli marutaudis (kusjuures see analüüs iseenesest võtab alla tunni aega). Võttis õrnalt jahedaks, sest koer(10kuune segaverd hunt) mul vaktsineerimata(vabandusi üks kuni mitu: pole jõudnud, elukoht suht asula sees jne jne).
Nüüd tuleb tervel perel läbi käia kerge süstikuur- kuu aja jooksul viis süsti. Mis vahedega ja kuhu, see selgub varsti. Süstimine on tasuta, sest perel oli kontakt marutaudis loomaga(küll läbi koera, aga ikkagi).
Eeskirja järgi kui koer on vaktsineerimata tuleb ta eutaneerida või kuueks kuuks karantiini jätta. Viiendal kuul vaktsineeritakse ja kui kuu ajaga midagi ei muutu, siis on karantiin läbi. Eelnevalt vaktsineeritud koera vaktsineeritakse peale Jama uuesti.
Tänu sellele Jamale sai täna oma tutvusringkonnas peale enda koera veel 7 looma vaktsineeritud.
Nüüd mõned nõuanded: palun tehke oma pereliikmetele selgeks, mida teha kui on tegemist marutaudi kahtlusega loomaga. Kuidas see taud levib jne. Et ei tohiks peale sellist asja terve perega koera kallistama-musitama joosta ja patsutama ja parem on kui koeraga tegeleb edasi üks pereliige jne.
Tehke kindlaks kes on teie piirkonna volitatud loomaarst, sest kahtlase looma toimetab laborisse tema ja edasise infi saate ka temalt. Kui kahtlase looma hukkate, siis tuleb pea terveks jätta- proov võetakse ajudest. Veterinaar- ja Toiduamet poolt on välja lastud brošüür marutaudi kohta, lugege see ka läbi. Asjalikku infot sain EMÜ loomakliinikust ja Tartu vet- ja toidulabori viroloogia osakonna(selles osakonnas kahtlast looma uuritaksegi) tel nr on 7386111.

indian kirjutas:LIHTSALT EI NÄE ETTEPOOLE.

Minu info pärineb ajakirjast "Loodus" aprill 2002: Kuna jänese silmad asetsevad nii pea külgedel, on vaateväli ta ümber 360 kraadi. Artikli juures on ka joonis, millel on näidatud jänese, kiskja ja inimese vaateväljad. Jänese vaateväli on nii ees kui taga u 30 kraadi ulatuses binokulaarne...

heinast niipalju, et päris hobuse heina ei maksa viia. hein peaks olema ikka selline lambaheina moodu
ja pistavad nii vaarikat, paju kui ka angervaksa

bighornet kirjutas:Põsk on vastu laadi ja normaalselt on sõõrmed allapoole, ka hingeldades, no 20 sm kusagil vähemalt tagumisest läätsest!?

räägi lähemalt, mis optikat kasutad, et 20 cm pealt sinna sisse jõllitad?

08.09.2005 varastati Omedust ATV Arctic Cat, mudel 500 4X4 AUTO TRV, VIN kood: 4UF05ATV05T245877 (Postimehe artiklis oli U asemel eksitavalt Q) ja mootori nr M410-1362440. VIN kood asub raami tagaosas paremal küljel ja mootori nr on sellel mudelil karteri alaosas vasakul pool.
Siiani pole nimetatud riistast ei kippu ega kõppu. Kui siinviibijatel on asjalikku infot, mis aitaks selle ATV leida, siis paluks anda see edasi telefonile 5052318 (Mati Sinilaht, ööpäevaringselt) või 110 või kui helistada ei taha, siis kasvõi mulle privasse.
Konkreetset mudelit on müüdud minu teada ainult piirivalvele. Esiraamile oli kinnitatud raadiojaam Yaesu. Paigaldatud olid ka Eesti edsimüüja poolt suunatuled.
Pilti saab näha siit: http://www.postimees.ee/090905/esileht/siseuudised/176434_foto.php#33

jorr kirjutas:Ka kumab paljudest sõnavõttudest läbi rohelist tooni ja algul arvasingi, et see ju looduskaitjate klubi, kuid on ka siin tõsiseid jahimehi

oot-oot? äkki seletad lahti, mis on sinu jaoks roheline toon? et jahimehed polegi nagu looduskaitsjad siis?

trucker kirjutas:Kahju et ta just istutatud puu valis,aga ju siis see puuke tema vaatevinklist kõige sobivam tundus olema.

kunagi EPAs üks õppejõud rääkis, et olla Järvselga ka miskid Põhja- Ameerika tammed istutatud. sokud räsisid need viimse kui üheni ära, ju olid eriti atraktiivsed

ei hakka kedagi kividega loopima, ise samasugune patune- olen ka nülitud keresid prügikasti kilekotiga visanud ja põllule jätnud. aga kes talvel augu kaevamisega hakkama ei saa/ei viitsi jännata, sellele võiks abiks olla sügisel valmis kaevatud sügav auk kas enda aiamaale või sõbra juurde, kate peale ja kevadel kinni. ja tuuleheite kuused on ka täitsa abiks, nii mitmedki augud on kaevamata jäänud.

eeru kirjutas:Olen kuulnud(lugenud) külmvalts tetra või heksa...vintharjast millel püssirohugaasid nii kergelt läbi ei murra. Ehk keegi seletaks lähemalt millega-milline tegemist?

lõik ajakirjast "Tehnika Kõigile" nr 2/95 (nüüd juba "Tehnikamaailm"):

/Glocki vintraud on omapärane, valmis vastu pidama tugevajõulistele +P ja +P+ padrunitele. Iseäralik on vintraua heksagonaalne (kuusnurkne) profiil, üks minimaalse püssirohugaaside lekke ja järelikult kuuli suurema algkiiruse poolest tuntud polügonaalse (hulknurkse) vintraua edasiarendusi. Heksagonaalsest profiilist tingituna vintraua kulumine väheneb, iga pikeneb./
Artikkel iseenesest kujutab Glocki püstolite tutvustamist.
Lisan pildi sealtsamast ajakirjast.

panen siia pildi rähni inspekteeritud sipelgapesast, äkki on veel keegi, kes pole sellist asja näinud
sipelgapesa

ei tahtnud uut teemat tekitada, panen mõned pildid selle teema alla, tegu tõelise "kvaliteetmoonaga".
kest
selliseid juhtus karbis(20tk) olema tavaliselt 1-2, see konkreetne oli kõige hullem- sain gaasidega päris valusalt mööda nägu. padrunipesa paistab olema terve. sako (ja norma) moonaga pole sellist pulli juhtunud.

sütik
siin on näha kui erineval sügavusel on lööknõela jäljed sütikul. olen täheldanud ainult sellel moonal, aga ma ei tea kas see lasule ka mõjub.

moonaks S&B 222Rem, hoidun edaspidi kasutamast