Jääger-online jahindus foorum

Palun väga:
Relvaraud - unustad lume sisse või põrutad otsake vees. Teise püssiga enam ei tee.
Salv - kaotad ära.
Kesta tõmmits - ülelaetud moonaga kui kest kinni ja vägistad lukku lahti.
Lööknõel või vedru - kui klõbistad klikipadrunita.
Kaba - kui arvad et kannatab kedagi uimaseks lüüa.
Sihikud - koksad katki või kukub kirbult miskit ära . eriti kui plastist.

Muud ei tule kohe meelde

Artiklite järgi on odavaotsa püssidest tegija. Kasutatud mitut uut patenteeritud lahendust, sh raua kinnitust laega (bedding). Päästik reguleeritav, täpsus üldiselt alla 1 moa. Ainuke, et kui varuosi vaja, on keerulisem. Poltlukuga relval harva, aga mõni klõpats võib aja jooksul ikka katki minna. Plastlaega ainuke häda, et ümber teha raske. Puitu ikka lihvid-lõikad kui vaja. Nii, et istuma peab.

Kas poleks aeg väikeseks mõtteviisi muutmiseks? Targemad ja kõrgemale seatumad võiks analüüsida, mis on seni saanud nakatunud piirkondadest Euroopas. Kas on ühtegi näidet kus ilma vaktsiinita looduskoldeline tõbi inimkäeliselt ära suudetakse likvideerida? Sääl lõuna Euroopas oli ja on katk jätkuvalt endeemiline ehk siis väikeste kolletena. Sellega arvestatakse ja ei tekitata massipaanikaid sinna juude käivate totakate ettevõtmistega. Meil suuri molekuliväänajaid ülikoolides reas.Kui sellest juba kulunud ja veel kuluvast rahast osakegi vaktsiini tegemiseks suunata, võiks suurt tulu tõusta. Jahimehed puistaks seda söödaplatsile ja farmerid sigalasse. Varsti uus immuunne populatsioon olemas. Perspektiivselt tuleks mõelda, mitte kakelda, kes süüdi. Nagu "Maleva" ja kilplaste järgmine osa.

Huvitav kas jälle on süüdi metssead, kes haigete ja hullunutena on mandrilt saartele pagenud, ja taas kedratakse seda vana juttu metsade tühjakstegemisest?

Väga harva võib. Väidetavalt sõltuvat see ka eidest. Õnneks elukaaslast relvaloa taotlemisel veel seevaltisse kontrollile ei saadeta. Milline varasem eksimus loa taotlemist takistab, on tõesti "umbmäärane". Ju pole seadustega täpselt paigas ja praktiseeritakse, mis on " traditsiooniks". Eks loogika ole vähendada võimalikke relvakuritegusid. Oled agressiivse käitumisega või ei oska teiste tekitatud agressiivsust muul moel käsitleda kui lööd ise kaasa. Roolijoodikud ja ülikihutajad on praegu erilise luubi all - tundub, et neid loetakse potentsiaalseteks mõrvariteks. Laiemalt võttes - kui oled vähese seaduskuulekusega, siis relva ära taha.
Praegune üleilmne terrorismi hirm vaid karmistab olukorda. Sestap on meie kõigi huvides, et relvaintsidente poleks. Igasugused selletaolised teated pressis võtavad oigama. Nende toon ja juureolevad pildid (mis enamasti pole asjaga üldse seotud) on teada.

Olen kasutanud 90ndate lõpul tehtut (esimesed). Siis oli vaid Kalashnikovi kinnitusega mudel saada. Lasin ümber teha ja läks hirmus kalliks. Nagu saitidelt loed, on sõjaväele tehtud. Robustne (sõjaväelik) näeb välja, aga tugev. Veekindel ja ilmselt saab temaga vajadusel ka naelu lüüa. Algne mudel oli mingi vene omadisainitud liitiumelemendiga, mida oli kole raske leida (20_aastaga pole küll veel tühjaks läinud). Sihikumärk on hää, näeb talvel lume ja päiksega ja ka hämaras. Loomulikult öösel pukis temaga pime passida. Lahtisele kollimaatorile omaselt segavad sademed, kui need esiläätsele satuvad. Täpp valgub laiali. Vanal mudelil polnud seda esimese läätse torumoodi kaitset. Rist püsib paigas, oli 30-06-l, aga reguleerimine oli paras jebla. Vanal mudelil olid kriipsud automaadile (100,200 jne meetrit). Klikitunnetus väga halb. Kõige ebamugavamaks pean sihiku suurt kõrgust. Kui palju uuem kinnitus seda veelgi tõstab, pead ise uurima. Ka mõõtmetelt ja kaalult pole ta mitte kõige väiksem. Ise võtaks jahikale midagi väiksemat. Ja veel... sõjalis-strateegilise algse otstarbe tõttu on väidetavalt komplekteeritub vaid venemaal toodetud osadest - olen näinud kuidas osadel eksemplaridel külmas (-20 ja rohkem) jahtudes rist vaikselt ära kustus (see ei sõltunud patareist).

Sisaldab DEET asemel toimeainena ir3535. Hää asenduseks neile, kellel DEET probleeme tekitab. Toimelt on võrdsed.

Esimene juhib ja tagumine laseb. Ainult et tagumisel võiks väike metallraam ümber olla. Hää püssi toetada. Ja istumine kõrgemal kui eesmine - saab ka ettepoole lasta. Ja kindlasti peaks tagumise kogu kaadervärk hääletutel laagritel pöörama nagu kahuritorn. Rehvid vaja vahetada ka sihukeste laiade vastu nagu talvel lumel sõidetakse. Meistrimehed - tehke prototüüp valmis. Siis hakkame võistlusi korraldama. Nt. esimene tiir Männiku - teine tiir Viidike - kolmas tiir - Valga. Trahviring möödalasul Valga-Tõrva. Ainult püssikoti peab ka veel disainima!

See kandmise ja jahipidamise piir on üpris oluline. Samas kandmise defineerimine laadimata jahirelva varjatud kandmisena on üpris kummaline sõnastus. Just see "varjatud", mis võimaldab mitmeid interpreteeringuid. Kas seaduse kirjutamisel oli ideeks, et teised kodanikud ei tohi ARU SAADA, et kantakse relva, kuna relva olemasolu avalikus ruumis võib tavakodanikku tugevasti häirida või midagi muud? Arvan, et enamus inimesi tunneb relvakoti ära, niipalju on ikka action filme vaadatud. Kas tubliks ja seadusest juhinduvaks võiks hoopis pidada seda isikut, kellel relva olemasolu ka inspektor ära ei tunne (pole ju öeldud, et nii varjatult ei tohi kanda ) - näiteks kitarrikohvris. Salaküttimise raskendamist nüüd autos puhvaika all olev relv (varjatud) nüüd küll ei takista.

Aga kui rääkida jalgrattaga jahilkäigust, siis kui kanda pole vaja (st elad oma jahimaal), siis viska aga rihmaga risti selga nagu II MS filmides saksa jalgratturid. Kui pead aga kandma - oma jahimaalt väljuma - siis pead relva varjama. Püss kotis, hõlma all vms. VARJATULT (mida iganes siis see seadusesõnastus võiks tähendada).

Kui nüüd üleeelmises postituses pole miskit seadusesättest kaduma läinud, siis tuleb välja, et ei nõuta relva hoidmist kotis. Sama hästi võid seda peita riiete alla, keerata ajalehte, autos katta jopega vms.
http://tallinncity.postimees.ee/1032736 ... ne-lubatud

Ja kui on kotis, siis ei pea koti lukk kinni olema. Peaasi, et relva iseenesest näha pole. Vana tüüpi kinnine kabuur makarovile (kus rahvalegendi järgi miilits lõunaleiba hoidis) on ka varjatud kandmine

Ratta enda külge normaalmõõtmetes relva vaevalt et kinnitad. Igatipidi kipub ette jääma. Ise lasin naisukesel õmmelda kahe rihmaga õhukese püssikoti, mis sarnaselt laskesuusatajate rihmadega selga käib. Kasutangi seda enamasti suusatades. Omaette teema, kas püssikott võib relva transpordil seaduse silmis kusagilt otsast lahti olla. Sama küsimus kui relvakott autos lahti ja relv osaliselt paistmas.

kanged jahinaised, ju käisid järel. Ja rohi ei paista veel eriti roheline olevat.

Aga miks ei võiks anda? Väikeloomajahil võiks ainult linnujahi puhul karta "üleasustust" teatud piirkondades ja teatud aegadel. Samas vaataks ka ise linnujahihuvilisena hanejahi võimalusi suurte veekogude ja mere veeres kui tingimused "soodsad". Minu jaoks oleks see viimane just loa kehtivuse pikkus - olen nii halb planeerija, et kuidagi ei suuda ühe päeva kaupa paberluba taotled. Seda enam kui see hoopistükkis teises maakonnas. Nagu kirjutasin - hooaeg 5EUR/px365 päeva on minu jaoks liiga kulukas. Kui oleks E-jahindus (nagu E-riik või nii) ja luba saaks kiirelt internetis vormistada.

Nii jääbki positiivsena Tornatori jt. selle liikumisega liituvate (suur)maaomanike pakutud võimalused. Mida arvan, et proovin ka ise kasutada.

Ainult, et... teades kapitalismuse reegleid nii Marksi Kapitali õppides kui nyydset maailma nähes...tasuta lõunaid omanik(ud) tavaliselt ei anna (vähemalt mitte pikka aega).

No Tartu maakonnas nyyd kyll ei ole. Klubisse kuuluvad seltsid on juriidilised isikud oma jahipiirkondade ja kasutuslepingutega. Ka jahilubadele märgitakse seltsid rekvisiidid. Minu teada ei oma Tartu klubi yhtegi jahipiirkonna kasutusluba.
Tornatori tegevuse positiivse küljena näen just võimaluste teket neile keda jahiorganisatsioonid (nt elukohajärgne selts) jutule ei võta. Olgu siis põhjuseks mis iganes (seltsi koosolekul tehtud otsused piirata"võõraste" hulka, nägu ei meeldi vms.). Loodetavasti hakatakse aru saama, et vanamoodi enam ei saa ja on tekkimas konkurents (vähemalt väikelooma suhtes). Siiski näib hr.Kaalikal olevat väheke eelarvamuslik arusaam, et jahiseltsid koosnevad peamiselt sullerites, kes kardavad mujalt saabunud jahiliste kõikenägevat ja paljastavat silma ja seetõttu hoitakse võõrad võimalikult kaugel. Olukorras kus jahimaa kasutaja (nt juriidilisest isikust MTU) ise enamuse oma lubade arvu määrab, on sullerdamine suht mõtetu ja minu kogemusel väheseks jäänud. Nagu ikka on igal asjal vähemalt kaks külge - tornatori algatuse riskiks võib pidada salaküttimise varjatuse suurenemise võimalust. "Kaskadörid" pidid seni nii relva kui oma liikumist seeneliseks-loodusenautijaks maskeerima, saavad nyyd rusikaga rinnale taguda, et nemad on ausalt kährikujahil. Vaevalt et Tornator oma jahilisi valvata jõuab, see jääb ilmselt ikka jahipiirkonda omava seltsi õlule. Loodetavasti lahendatakse ka see juriidika, kuidas seadusest möödahiilijatele lube enam ei väljastata. Teoreetiliselt võib võõrale väikelooma loa ostnud jahilisele seltsi oma jahimehe sappa panna. Mõned seltsid on seda oma antud lubade puhul kasutanud.

MTU ja juriidiline isik võib olla nii selts kui ka nende katusorganisatsioonid - piirkondlikud klubid, EJS. Antud küsimuses on tähtis, kes omab riigilt saadud kasutusluba. Kasutusluba eeldab jahipiirkonna olemasolu ja fikseerimist. Seega peaks olema seos - üks piirkond, üks kasutusluba. Kas maakondlike klubide puhul on "seltsid" ehk jahtkonnad pelgalt sisemised jaotuse? Selge see et juriidilistes küsimustes (milleks on ka jahilubade väljakirjutus) peava maaomaniku algselt ikka kontakteeruma juriidilise isikuga. Omaette küsimus on, kas juriidiline isik võib kegagi suvalist oma liikmetest delegeerida lepinguid ja ametlikke juriidilisi dokument sõlmima. MTÜ juhatuse liikmed küll võivad neid toiminguid teha.