Jääger-online jahindus foorum

Eile lasin Männikul siis NATURALIS kuuliga esimest korda. 11,7 grammist kuuli udjas edasi VV 540 rohi kaaluga 2,85 grammi. Üllatusena oli reküül väike. Ma pole kunagi reküülist mingit numbrit teinud ja ka päris jõhkraid kaliibreid lastes pole ma seda kartnud. Lihtslt kuidagi selle kuuli kaalu juures ootasin midagi enamat. Aga rohukogust tuleb kusagile korrigeerida, sest tihedus ei meeldinud mulle kohe üldse mitte.
Lisaks veel selline lugu, et tiirus oli kaasas kena noor naisterahvas, kes ka 15 pauku tegi. Mul oli töll nabani, sest esimest korda elus pikka püssi lastes tegi ta sellise tembu, et märklauast leidsin samuti 15 auku ja nendest kolm olid 8-sas, ülejäänud 12 aga 9-sas ja 10 nes. Laskis muidugi laualt, kerge kuuliga, aga ikkagi! Enne olin talle muidugi asja selgitanud, mis ja kuidas. Igatahes oli tubli, ei mingit ''uih-aih'' tibindust, rahulik, küsis kui millegi vastu huvi tundis. Niikaua, kui mina lasin, korjas veel kestahunnikust mulle SAKO kestad ka välja, oli näinud, et ma need üles korjan. Jörm plika. Potensiaalne amatsoon.

Sellest võtsin, et jutt oli 8mm ''exspress''-ist. Teatavasti on express näit. 458 WIN MAG jms. safarirelvad. Pretsedenditu oli kuulda 8mm ''express'' relvast ja pidasin seda mingiks kalaks. Ma lihtsalt EI teadnud, et ka sellises kaliibris selliseid tiitleid tänapäeval jaotatakse. Ma nüüd ei teagi mida teha, minna nurka seisma äkki? Oh isake, ära lase karistada- hukata!

Kui nüüd võtta teemaks kuuli läbimõõt, siis juhin tähelepanu, et need oleksid siis vastavalt 8,09- ja 8,22mm.
Mõõt 7,92 on ikkagi vindiharjade vahelt võetud mõõt rauaõõnes, mitte kuuli läbimõõt.
7,62 pole ju ka sugugi mitte kuuli läbimõõt? Kuul on läbimõõdus ikkagi .308-l 7,82mm.
Ja minupoolne teemaarendus algas oletusest, et mees tahab K98-t osta vms. Oletus sellest, et antud kaliibri soovijaid pole meil just palju. Seda, et hakatakse ostma nii edevat relva, ma ei teadnud, ega julgenud oletada.
Saksamaal ja sealkandis antud kaliiber popp ka kindlasti on, sest tegemist on kohaliku nn. ''rahvuskaliibriga''. Edasine arendus läks teemal, ''kes on rahvuskaliibri isa?'', sealt 1888 aastast 1898 aastasse jne. Kui väitsin, et kuulivalik on oluliselt väiksem kui .30 kaliibrile, siis on selge, et selles suhtes on mul õigus. Meelde tuli kord kuuldud jutt Saaremaa meestelt, et neil legaliseeritud K98-d jahipidamiseks ja padrunid tulevad ''kuulipilduja lindist'', ja kuulid ''viilitakse otsast tömbiks''.
See meeldetulek tegi tiba ärevaks.
Milleks on ''murtavatel'' rant, seda tean otse loomulikult, neid on kergem traditsioonilise murtava püssi tehnilise lahendusega padrunipesast välja lükata. Ja arenes tõesti kõik ''inimese tapmiseks'' leiutet vidinatest.
Inimese tapmisega (ka jahipidamisega) on seotud kogu meie kaasajal kasutatava tehnika areng. Ilmselt algas kõik sellest, kui ürginimene taipas, et kiviga lüües läheb teise kolp kui munakoor puru. Siis sätiti kivi varre otsa ja sellega võideti distantsis ja kolpgi läks veelgi kergemini puru. Oda oli juba ''kontaktivaba'' relv mis ei nõudnud vastasega lähivõitlust. Vibu oli juba eriti vahva, sai lausa selga lasta, nii, et vastane/vaenlane ei pidanud sind nägemagi. Jne. jne.

The 7.92x57mm Mauser cartridge was designed by the German Rifle Commission for the Model 1888 Commission Rifle and later used in Mauser bolt-action rifles. This cartridge was originally adopted by Germany in 1888 as the M/88 7.92 x 57 I. (I stands for 'Infanterie' or 'Infantry'). Germany adopted a new version of the M/88 cartridge in 1905 as the 7.92 x 57 IS (IS stands for 'Infanterie, Spitz' or 'Infantry, Pointed'). The 1905 pattern cartridge was the German service cartridge in both World Wars and is now known in Europe as the 7.92 x 57 mm IS or the 8 x 57 IS and in the USA as the 8mm Mauser or 8x57mm JS (it was its widespread use in Mauser

Sealt ta ju tuli? Edasi läks drillingutesse juba randiga.

Ja kui veel eriti norida, siis leiame isegi ,et 8x57 tähise alla mahub kaks erinevas kaliibris kuuli! Nimelt: .323 ja .318! ja padruneid on lausa kolme eri varianti. Kõik aretet sõjamoonast alates 1888 aastast.

Ja- jaaa, hind on jõhker. Aga võta lahti kasvõi SAKO, NORMA, LAPUA vms. kodukas ja vaata moonatabelitest kiirused ja energiad ära, võrdle siis seal millega tahad. See on suht objektiivne vastus ka Su küsimusele nende kaliibrite erinevuste kohta. Kena püss, ei saa salata, aga ilu ja paja juttu oled ju ka kuulnud. Hind on selline, mis peaks panema otsustamise ikkagi väga kaalutletuks. Selle raha eest saab hea vindi koos optikaga. Aga ega ma Su taskus raha ei loe, oleks endal seda jalaga segada, kes teab mis edevusi ostaks.
Ka on asi selles, kas püss on KALLIS või HINNALINE?

Ma vestlesin , õigemini olen juba mõned kuud ''vestelnud'' ühe noore neiuga, 21 talve vana. Mõned päevad tagasi tuli teemaks jahipidamine. Neiu teatas, et ''...kuidas te ikka nii saate, et kits on vastsündinud tallega metsas ja te lasete ema (kitseema) maha?''
Küsisin, et kuskohast selline huvitav ''mõte''?
Loomakaitsjad olla rääkinud!
Võtsin arvutist lahti Jahieeskirja ja tutvustasin talle seda. Jäi uskumagi, et selline asi on võimalik, kuid siis on tegemist salakütiga.
Polnud mul esimene pretsedent selgitustööd teha. Üha enam tundub mulle, et noori ajupestakse hullult. Luuakse pseudoprobleemid, et neil kaoks võimalus tegelikult tähtsaid asju tähele panna. Kasvõi seda, kuidas neist kasvatatakse kuulekaid tarbijaid (kui sul SEDA pole, siis POLE sind olemas...), kuidas üha rohkem antakse ''vabaduse'' sildi all pättidele rohkem õigusi meid paljaks varastada jms.
Noored, tublid, targad, arukad inimesed on trügitud hullult valetades radikaalsetesse liikumistesse. Kujutage ise ette kui ''loomakaitsja'' räägib, kuidas talleke ilma emata kusagil metsas sureb, samas kole mõrtsuk jahimees sööb tema ema jms. Kellelegi on asjade selline asetus kasulik.

Mis teil siis põhikirja polegi või?

Antud kaliibril kuulivalik vist väike. Tegelikult ju sõjaks mõeldud padrun aastast vist 1898. Pigem muretse .30 cal relv, sellele kuulivalik üüratu, padrunitootjaidki jalaga segada. Uuena ma sellist ei muretseks, kui aga tegemist vanaga (peetud relvaga), eriti sõjas käinud mingi K98-ga, siis saad kaks kehva asja korraga, ebaselges olukorras relva ja kesise valikuga padruni. Svenssonite 6,5 x 55SE Gustavid olid sõjas käimata ja leidus lausa kasutamata relvi kui neid siia sadades toodi. Svenssonid ju ei sõdinud. Saksa K98 aga oli II Maailmasõjas. Muidugi toodeti selles kaliibris ka vägagi edevaid jahirelvi ja Saksamaal ilmselt toodetakse nostalgiast edasigi. Millega siis tegu? Niisama ''odavalt kätte'' pärast pole erilist mõtet. Mine liisi Küti Äris endale tutikas soomlane kui ei jõua korraga suuremat raha välja käia. Ma tegin üle 20 kilose ostu ja maksan kaks aastat 800.- eeku kuus, see- eest on komplekt aus ja hea.

NUH, MEHED!? Kes Maidlas lamba maha tõmbas? Pahandus jälle majas?

Ultrahelipesur on tore vidin. Kui Livikost ''ahvi'' (AEF, ehk alkoholi esimene fraktsioon) sai osta, kasutasime seda. Kogu elektroonikafirma haises kui samakavabrik kui see töötas. Siis virutas Liviko hinna hulluks (oli muidu 97 senti liiter!) ja lõpetas üldse selle kanistritega müügi. Hakkasime ostma ''salapiiritust''. Kord ostsime mingi ilge laari maisipiiritust. SSSaraisk, siis haises terve elamine popcorni järele. Aga puhtaks teeb asjad küll, meie pesime piiritusega, sest see lahustas ära jootmisest tekkinud kampolijäägid. Muidu topitakse nendesse pesuritesse igasugu vedelikke.

Spetsialist eristab kui muda. Lennu, kuju, värvuse jms. järgi. Ka hobuse sugu saab kõrges rohus ilma kõhu alla nägemata eristada. Taguotsa kuju järgi näiteks, märad eristuvad täkkudest- ruunadest selgesti. Kel kaugele nägemine korras, eristab vähemalt valges liike, hämaras aga,vähemalt, kas tegu pardi või kosklaga.

Vintraudne cal 12 on täiesti olemas, olen ise käes hoidnud. Vahetatavate raudadega poolautomaat oli. Kuuliraud oli TÄIES PIKKUSES vindiharjadega! Küti Ärist vist ostetud, Beretta siis või?

On, on, mul ühel tuttava- tuttava soomlasest sõbral hammustasid pea otsast nigu naksti! Naine ei pannud esiti tähelegi, aga siis hakkas otsima, et kus mees on. Seal põõsa all vaeseke vedeleski, kärbsed lendasid metsa all ringi, ühel oli mehe pea koledate karvaste jalgade vahel, see veel irvitas naisele ülbelt näkku ja vahtis oma üüratute liitsilmadega. See oli vist samal aastal, kui mul sääsed rabarberid ära sõid?

Loomakaitsjad on ju tuntud hullud. Koosneb see seltskond vägagi imelikest tegelastest ja mulle tundub, et valdav enamus neist tegeleb enese eksponeerimisega ja vaevleb kohutavas tähelepanujanus. Alles eelmisel talvel röökisid ja huilgasid Tallinna kesklinnas karusnahapoe ukse taga ja võitlesid ''loomade õiguste eest'', endil nahkpintsakud üll ja nahksaapad varvaste otsas. Vägagi koomiline oli. Poodki oli valitud selline, kus paar hirmunud tibi müüjannadeks. Läinud siis kusagile turule, seal oleksid veel kindlasti kõvasti jämedate kaeltega poistelt nossu saanud! Mul on ka nendega sebimist olnud, eelmine talv nõudsid pool kuud ''väikest külmetavat koera'', esitasid teabenõudeid helistasid ja sõimlesid, muuseas, nad ei lase üldse rääkida ja see oleks ka ilmselt täiesti tulutu, nad ajavad talumatult segast juttu. Keeldusin neile selle peni pähe oma koera loovutamast, siis hakkasid kõrgemale kaebama. Täiesti poolearuliste mulje jätsid. Ma ei kahtle loomakaitse vajalikkuses, aga sellisel moel on see lauskoomiline. Põhiline on paanika!