Jääger-online jahindus foorum

Ei ole oma koera veel siiani ära kindlustanud ja õnneks pole ka vajadust olnud (ptüi ptüi ptüi üle vasaku õla ), aga õmblemas olen teda pidanud paar korda siiski käima, kui kodus lapi porokoeraga suhete klaarimiseks on läinud.
Ma ei tea, kas on vahet ka sellel, kas tegu on emase või isase jahiterjeriga ? Mingisugune alalhoiuinstinkt tundub minu omal vähemalt olema ja selle üle on mul ainult hea meel.

aivar00 kirjutas: seega Eesti kennelliidule puuduliku sugupuuga...

Pigem ikka Eesti Kennelliidu jaoks puudulike põlvnemisdokumentidega.

Karvkate võiks olla ka selline pikemat sorti, et kannataks lumehanges magada ja kõrgus võiks olla tegelikult selline tellitav, et metsas joostes oleks pikad käpad ja autosse pannes lühikesed, siis mahub paremini pagasnikusse suruda.

Heldeke, et siis liha läheb kogu täiega koertele või jääb metsa raipeks.
Need va ajakirjanikud kirjutavad tihtipeale sellist "suppi" kokku, et ei kõlba isegi jahtunult lürpida.

Siili kirjutas:Huvitav ,et koera peab pöörama tuule suhtes.Minu kogemus sakslase ja foksiga seda ei kinnita.Koer valib ise kõige värskema lõhna asukoha,see asub paremalt puhuva tuule korral meetri ringis jäljereast vasakul jne.Kui koer jokseb jälje kõrval, ei ole ta ilmtingimata jälge kaotand.Lõhna taju ja jahikirg on sakslasele emapiimaga olemas,nagu sageli üleliigne temperament.

Ei koera ei pea küll kuskil suunas pöörama
Enda sakslase tööd verejäljel vaadates võin küll öelda, et tänu kiirusele ja suurele jahikirele ( eksamil oli enne verejäljele jõudmist kõva kisa lahti, sest vere lõhn jõudis ninna) on ta lihtsalt räpakas, ei hakka tema nina maas viimaseid pöördeid ajama, kui uluki asukohta reetev lõhn ninna tuleb. Koera eesmärk on ju võimalikulr kiiresti uluk leida .Muidugi annab seda treeninguga parandada ja treenimegi, aga katsel allatuult olev jälg ja uluk tuleb igal juhul katse sooritamisele kasuks.

Omades hüperaktiivset jahiterjerit, siis tugeva harjutamise puhul on võimalik isegi temaga verejälje katset teha, aga enne on vaja tublisti trenni teha ja enne eksamit koera kindlasti korralikult jalutada/jooksutada, muidu on nagu tuulispask paela otsas.
Ja katsel tuleb loota soodsa tuule peale, et verejälg ja uluk oleks koera suhtes allatuult, muidu lõikab viimased nurgad kindlalt otseks ja ongi läbikukkumine garanteeritud.

jorr kirjutas:Olen ka Kuldiga sama meelt,et koerale,eriti jahikoerale võid igasugu vigureid õpetada,kui aega ja tahtmist on,ka kahel jalal kõndi.Aint,et palju meie jahimeestel seda aega on,et iga päev mitu tundi koertele pühendada.

Piisab 10 minutist päevas, et koer nö. vigureid tegema õpetad. Lihtsalt kättevõtmise asi. Ja kui koer 3 korra käskluse peale aru ei saa, mida temalt tahetakse, siis pidavat inimene ise loll olema ja valesti õpetama .

Lugeda oli üksjagu, aga ristsõnast tundsin puudust .

Tallinna lähedal Jüris on mõistlike hindadega vet. arsti vastuvõtt.

Head uut aastat, täpset silma ja toredaid jahielamusi koos neljajalgsete jahikaaslastega !

Sooviku, kas jätsid kutsikatele sabad taha või võtsid maha ?
Ja kui sabad maha võtta, siis palju neid tegelikult maha peaks võtma e. mitu lüli alles jätma ?
Olen näinud väga erineva pikkusega sabasid ...

Tänud tähelepanu juhtimast, muidu oleks kindlasti maha maganud

Kui mina taksi võtaksin, siis langeks minu valik vaieldamatult karmikarvalise kasuks.
Lühikarvalisel hakkab talvel lumes külm ( tean seda sellest ajast, kui ise taksi omasin ja ka isa on rääkinud, kuidas lühikarvaline taks tal jahil ikka vahepeal seljakotiga seljas soojenemas oli), pikakarvalisel kitib jälle suure tõenäosusega lumi kenad lumepallid külge? Ja ka tubast karvaajamist on karmikul ilmselt kõige vähem.
Kunagi oli meil ka pikakarvaline taks, kellega isa edukalt ka seajahti pidas . Väga visa tegelane oli ja tänu oma kergele kehakaalule ei saanud ta vigastada. Räägitakse tänini , kuidas siga viskas koera ninaga eemale ja nii kui koer käpad maha sai oli jälle sea kallal.

Kui sakslase suurus oleks tema hinge järgi, siis dogi talle suuruselt vastu ei saaks
Ja nende häälega ajamist kuulates kõrv puhkab.
Ja millist esmaklassilist põrsakisa laseb minu koer siis, kui ma ta paela otsa panen ja looma metsast välja hakatakse vedama

" millerdaja " tähendab minun arusaamade järgi isikut, kes raha teenimise eesmärgil suurel hulgal kutsikaid toodab ja kutsikate kvaliteet on tema jaoks teisejärguline või ei omagi tähtsust.