Jääger-online jahindus foorum

draiwer kirjutas:kult,olen nõus,et raua vibratsiooni tõttu täpsus kannatab.
wsm kirjutasid,et teatud max rõhul kiirus peatub aga oskad öelda miks siis kuigi rõhku suurendan
Mis siis tegelikult juhtub Tõenäoliselt sileraudsel kiirus kasvab kuniks toru annab järgi.
Ma siin ei nori aga otsin vastust kuna teine teooria pandi löögi alla.

Kui kontrollida laadimistabeleid siis leiab andmeid , kus lubatakse kest rohtu täis panna. Ja eranditult on sellised märked aeglase põlemiskiirusega rohtude juures, sest sellise rohu põlemisel ei teki relvarauas ohtlikku survet, mis võiks selles surve ohtlikult kõrgeks viia ja sellega on piiratud ka kuuli kiirus.
Ja mida raskemat kuuli ja pikemat rauda kasutame, siis aeglasema põlemisega rohi annab ühtlaselt kasvava surve ja parema kiiruse ja väiksema rauavibratsiooni ja seega parima täpsuse.
Aga kui nüüd soovime aeglase rohuga kerget kuuli lennutada, siis rohi ei jõua vastusurve (kerge kuul) puudumisel kogu oma energiat ära rakendada, sest kuul väljub enne rauast ja meil võib osa rohtu põlematta jääda ( või lendab põlevana rauast väljudes) ning seega jääb meil soovitud kuuli kiirus saamata. See ongi see max kriitiline punkt, kus kiirus enam ei kasva.
Väga oluline valida vastavale kuuli kaalule õige põlemiskiirusega rohi ja selleks ongi laadimistabelites toodud mitme rohu andmed teatud kuuli kaalule. Edasi tuleb juba endal arvestada. Oluline on siin ka padruni üldpikkus ja kui kaugele vindiharjadest me soovime kuuli jätta. Vindiharjade lähedale laadimist saab kasutada raskete kuulide puhul. Kergetega peab kuul istuma kestakaelas vähemalt kuuli kaliibri võrra.

Olen duv-ga päri ja lisan selgituseks, et kui kuul käib üle vindi harja siis kuuli lend kaootiline ja lendab märki risti-põigiti jne.Siin pole mõtet väita, et kui lööb üle harja, et sellega täpsus läinud. Selline relv on vanaraud ja siin aitab ainult rauavahetus.
Seletan natuke asja olemust, millest ilmselt jutt käib. Et saavutada laadimisel suurim kiirus ja täpsus siis tuleb arvestda kuuli kaalu ja vastavalt ettenähtud rohu hulka padrunis ja vaba ruumala, mis jääb kuuli ja rohu vahele. Ideaalis peaks kuul istuma rohul vaba ruumita, sel juhul on iga kord tagatud ühtlane põlemine ja sellega stabiilselne surve kuulile. Ideaalis peaks rohi rauas täielikut ära põlema s.t. et kuulile antakse kogu raua pikkusel tõusvalt kiirust juurde ja max kiirus saadakse raua suudmest väljumisel. Kui kasutame pika rauaga (26-30 tolli) rauda siis vaja laadida aeglasema põlemiskiirusega rohtu. Näit. cal. 6,5 x 55 SE (Carl gustavid.) Neile pole mõtet laadida kiire rohuga, sest siis täpsus läinud kuna põlemine lõpeb enne kuuli rauast väljumist ja kuuli kiirus hakkab enne väjumist kahanema, mis tekitab rauale lisavõnkumise.
Muideks 1 toll raua pikkust annab õige laadimise puhul juurde kuuli kiirust ca 20-30 m/s . Kui kasutame rauda mille pikkus 22-24 tolli siis rohukoguse suurendamisel teatud max piirini kuuli kiirus kasvab aga ületades selle piiri enam kiirust juurde ei tule, aga rauaotsast hakkab suurem tulepilv välja lendama ja relva tagasilöök muutub teravaks( hakkab taguma), siis lisada rohuhulka on ohtlik. Laadimistabelites on max andmed antud ja neid tuleks järgida. Teine võimalus on kasutada kiirema põlemisega rohtu kuid siis tuleb jälgida et ei tekiks ülesurve märke sütikul ja kui luku polt tuleb raskelt lahti siis ilmselt ülesurvega tegu.
Siin siis iselaadimisel tuleb seda kõike arvestada ja leida vastavale relvale õige retsept! Eks ta üks paras teadus on. On tulnud ümberlaadida tehase JM 30-06 moona , mis üldse ei jooksnud ja raust käis tulepilv välja. Avades oli rohi ülitugevalt kokku surutud. Rohi tuli lausa välja urgitseda ja kontrollides rohu kogust oli erinevus kaalus kuni 1 grain. Siin oli tegu ilmselt vale rohuga (aeglase) , kus püüti koguse hulgaga saavutada etteantud kiirust, kuid asi ei toiminud.

Olen korduvalt märganud,et kuuli kiiruse kasvamine peatub rohu koguste suurendamise juures ühel momendil ja siis suureneb ka kiiruste kõikumine.Sai seda arutatud ühe väga pühendunud ja kogenud laadijaga ja tema seletas,et kui on saavutatud kuuli ja vindiharjade max koostöö siis seda ületades tekib kuuli libisemine üle vindi sammu.Sellega on muidugi kadunud ka tabamis tihedus.[/quote]

Uhh, kust selline teooria nüüd tuli Lõhnab vist Nobeli preemia järele. Ehk seletad asja põhjalikumalt ka teistele "algajatele laadijatele". Tegelt olid vist sellel jutu puhujal mõned vist sees

[quote="kukimuki"]Lasin 3-te gruppidena ning tõesti oli Sako Hammerhead üleval. Vulkan jookseb sammuti kõrgemale kella 10-sse. S&B vastupidi alla

Siin saab iselaadimise teel Sako Hammerheadi ilusti kokku viia 15g täismantliga. Sako Hammerheadi laengut tuleb vähendada.
Põhjuseks on siin kerge relv, mis lasu hetkel kuuli vastasuunalise energia mõjul kergitab relvarauda. Raskematel relvadel sellist suurt erinevust ei teki ja kui on siis ainult mõned sentimeetrid. Kerged relvad on moona suhtes tundlikumad.
Teine variant oleks sul täismantli tugevamaks laadimine, aga seda ei soovita teha turvalisust arvesse võttes.

kukimuki kirjutas:Huvitav, kas keegi on endal ühtemoodi jooksma saanud poolmantli ja täismantli. Endal on täismantliks Norma JM(15) ning poolmantliks proovinud kõrvale Sako Hammerhead-i (18,5g.), Norma Vulkanit (15g.), S&B(18,5). Kõige parema tulemuse on andnud Sako ja Jagdmatch-i kombinatsioon, kuid seegi oli 100 meetrile 10cm . Norma JM(15g.) ja Norma Vulkani(15g.) vahe oli 12 cm. Võibolla keegi on selle sobitamise tee läbi käinud ning oskab soovitada. Relvaks CZ550 Battue-lux.

Siin vaja teada kumb kuul jooksis ülesse Ise kaldun arvama, et ülesse läheb sul 18,5g hammerhead ja 15g JM jookseb alla. Kas oli nii?

Mul kõik originaal komplekt koos pesuvanniga ja sinna sisse käiva tsentrivuugitava vändaga korviga, kus saad kestadest nõelad ja vee välja ajada, seejärel kestad pannile ja soojale pliidile või natukeseks praeahju kuivama. Nõelad ongi 1mm mõõduga ja pikkus ca5-6,5mm . Mul ei ole vajadust teha olnud 22 cal-le, võin ära proovida. 6,5mm ja jämedamate puhul toimib super.

Peale kalibreerimist ja sütikute eemaldamist tumblerisse ja 3-4 tunni järel kestad on poleeritud nii seest, kui väljastpoolt koos sütikuavadega. Olen täheldanud , et 6,5 mm mõõdu puhastamisel on vahel mõned nõelad jäänud kestasuudmesse risti kinni, kuid eks see sõltub puhastusnõelte pikkusest. Roostevaba traati mõõduga 1mm meil kaubaduses saada ja vajadusel saab puhastusmaterjali ise juurde lõigata. Peale puhastust olen suudmefaasid uuesti üle faasinud. Mul ta juba kaks aastat kasutuses ja teised "mänguasjad" jäid tööst eemale.

Tere !
Kas kellelgi on teada Soomes kasutatav raadiojaama jahisagedus?

Eks ikka leidub ka teisi relvakauplusi. Mis mudelit soovid? Saada hinnaküsimine koos tarne ajaga kauplustele. Mõnel äkki seismas sulle sobiv beretta.

Joosep Käba kirjutas:Jep see jutt on old läbiv aastaid, kui ma ei lase laseb keegi teine.
Hr. Ärmuse koolitusest meeldis aga see mõte, krt kui naabrimehele juba ei kõlband, siis mulle on hoopiski väike selline. Mõttemaailma küsimus.

Joosepil väga õige märkus asja kohta.
NB!
Kõik see kinni meis endis. Ka jahimehed peavad edasi viima ja arendama jahikultuuri ja kui me seda ise ei tee siis keegi teine seda meie eest tegema ei tule! Väga hea oleks kui saaks maakonna piires olevad jahiühendused üksmeelele valiklaskmises. Parim variant oleks teha kokkulepe üle Eesti , siis kaoksid ära ka sellised väärakad mõtlemised, et kui mina ei lase , siis naabrid ikka teevad . Eks siin peaksid maakondade jahijuhid koos EJS -ga asja paika panema.
Hr. Ärmus seda asja pikalt ajanud ja õpetanud ja jätkuks tal ainult jõudu sellise ilusa eesmärgi elluviimisel.

Õnnitlused!
Tekkis küsimus. Miks sellist noort elujõulist pulli kütiti?. Feenil vist liha otsas
Ainuke põhjendus.
Meil siin Viljandimaal kokkulepped tehtud, et korralike loomi, millest võib saada medali trofee ei kütita enne kui tal peas üle viie haru ja sarvede laius vähemalt 1 meeter. Siis medal kindel. Pildil oleva looma eest oleks meil tulnud trahvi maksta. Kütime pulle , kellel puuduvad eeldused kasvada tugevaks sarvekandjaks. Selleks koolitame oma jahimehi ,et ära tunda korralike eeldustega loomad. Ma ei taha küll kedagi kritiseerida kuid kui soovitakse tulevikus meie metsades näha suuri trofee pulle siis tuleb hakata tegema valikuid ja kokkuleppeid jahiseltside vahel. Meil sellist valiklaskmist mitmed aastad tehtud ja ilusad trofeeloomad juba nähtud ja see teeb jahi lähiaastatel märksa põnevamaks, kui on lootust medalitrofee küttida.

Väga targad raamatud, kus korralikult näidatud kuidas laadimine käib. Igal laadijal peaks selline olema, kus üle tuhande lehekülje tarkust
Kui võrrelda kuuendat väljalaset viimase kaheksanda omaga, siis viimasesse on lisandunud uusi kaliibreid ja ka mõned rohud. Vihtavuori vindirohtudest ka viimases ainult 100 seeria andmed. 500 seeriale pole seal midagi. 500 seeria andmed tegelikult 100 seeria omadega suht sarnased. Vahe rohkem kvaliteedis ja ilmastikukindluses. Mis sind konkreetsemalt huvitab?

Saab ka väga edukalt cal.30-06 rebast lasta. Sõltuvalt vajaduse järgi tuleks kasutada otstarbelist moona. Kuuli valik on oluline. Saab ka cal.222 rem-ga edukalt rebase puruks lasta, kui moonavalikus ekspansiivsed kuulid.

Kui soovite rebast jahtida 300 ja + meetrilt siis selliselt distantsilt pole mõtet torkida relvadega mille kuuli kaliiber on .224 ja seal pole vahet kas ta on 22-250 ,204 ruger või 222 rem, sest neil kasutusel kerged kuulid ja nende kuulide energia ja kiirus kahaneb kiirelt alates 250-lt meetrilt. 300 ja + meetrllt lastes peaks kuuli kaal vähemalt olema ca 6g , et ta suudaks hoida korralikku trajektoori ja tuule mõjudele vastu panna. Ei soovi hakata vaidlema, kuid kogemused on seda tõestanud. 6,5-284-ga saab seda edukalt teha ka 600-lt, kui teil on varmint raud, mille keermetõus 1:8 ja kasutate iselaadimisel raskeid kõrge BC-ga kuule näit. Berger VLD, Seirra, jne. Soovitavalt oleks BC 0,5 või rohkem.. Kui olemas 308 win, siis ka sellega saate edukalt küttida, kuid selleks tuleb natuke tööd teha. Tuleb leida korralik moon , mis annab 100-lt kuul -kuuli tiheduse. Laskevälja vahemaad endale selgeks teha. Relv soovitavalt 300-le meetrile nulli lasta ja seejärel teha katselaskmised igalt +100lt meetrilt selgitamaks kuuli langemise ja derivatsiooni kalde. Rebast lasta pikalt maalt on kõige olulisem määrata kaugus Sest rebase keha tabamisala kõrgus on ainult 10 cm. Kindlam on lasta, kui rebane on istuvas asendis, siis märk kordades kõrgem. Kui õpite põhireeglid selgeks siis repsi jaht on tore küll. Eile sain kuuvalgel kolm repsi kotti. Edu !

6,5-284 kasutavad benchresti laskurid. Siin rohkem infi http://www.6mmbr.com/SixFive284.html
Omalajal, kui tehti cal.284 Winchester oli see pikamaa laskurite jaoks baaskaliibriks, mille suudmeosa tegemisel 6,5 mm ja raskete kuulide kasutamisel saadi suht hea rahuliku pauguga padrun. Kasutades pikki (26-30 tolli) ja raskeid raudasid saadi 1000yardi laskmisel häid tulemusi. Kuigi hiljem avastati, et aeglaste rohtude kasutamisel ei kesta selle kaliibri rauad pikka aega. Eks ta on üks entusiastide ja katsetajate kaliiber. Hiljem, kui Winchester juurutas WSM kaliibri, hakkas 6,5-284 kasutamine vähenema kuna WSM pakub pikamaa laskuritele paremaid võimalusi oma suurema kiiruse,kesta mahu ja lamedama lennutrajektooriga.