Jääger-online jahindus foorum

TRG kirjutas:Sellel baofengil klahvidega ei kannata sagedusi sisse trükkida?

BNS
Teadlased on vastu šaakali jahiaja pikendamisele

Tavaliselt elavad šaakalid palju soojematel maadel kui Eesti, kuid nüüd on esimesed isendid jõudnud ka siia.

Teadlased seisavad vastu jahimeeste ja poliitikute ettepanekule pikendada šaakali küttimise aega praeguselt neljalt kuult kaheksale või koguni aastale, pidades jahiaja pikendamist ebaeetiliseks ja kasutuks.

"Arvan, et šaakali jahiaja pikkus võiks sõltuda sellest, kas selles piirkonnas šaakal murrab lambaid," ütles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtspetsialist Peep Männil. Ta toonitas, et kui kehtestada kogu riigis ühepikkune jahiaeg, on kaheksa kuudki liiga pikk.

"Kordan siinkohal üle selle, millega meedia ikka ja jälle eksib: šaakal ei ole meil võõrliik, vaid uus liik, kes on oma levikuala Euroopas looduslikul teel laiendanud. Peale selle on šaakal Euroopa Liidus madalama kaitsekategooria ehk ELi loodusdirektiivi viienda lisa liik," sõnas Männil.

Riigikogu keskkonnakomisjon teeb keskkonnaministeeriumile ettepaneku pikendada šaakalite küttimisperioodi. Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles, et praegu kehtiva jahieeskirja järgi võib šaakalile jahti pidada 1. novembrist veebruari ehk jahiaasta lõpuni, kuid neljakuusest perioodist ei piisa.

Vakra lisas, et komisjon jättis šaakali uue võimaliku küttimisperioodi pikkuse esialgu lahtiseks, kuid ei välistanud aastaringse küttimise lubamist.

Eesti jahimeeste seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts ütles aga, et jahimehed soovitavad šaakalit küttida nagu rebast ehk augustist märtsini.

Tallinna loomaaia direktor ja zooloog Tiit Maran šaakali jahiaja pikendamist ei poolda. "Ma ei pea seda eetiliselt õigeks," ütles Maran. Ta lisas, et nii nagu on vale minki ehk Ameerika naaritsat aasta ringi küttida, oleks vale ka šaakali jahiaega pikendada.

"Šaakali jahiaja pikendamine on eriti vale, sest tema arvukus pole nii suur, et peaksime sellised drastilisi meetmeid kasutama," sõnas Maran. "Tavaliselt on jutud tegelikkusest hirmsamad. Jah, kindlasti kuskil keegi kannatab ja ma ei kahtle, et šaakal murrab lambaid. Teistes maadeski arutletakse šaakali jahtimise üle. Kui meil läheb olukord raskeks, reguleeritakse kindlasti arvukust, aga küsimus on, kas me peame nii äärmuslikult lähenema. Ma ei suuda seda eetiliselt aktsepteerida," sõnas teadlane.

"Kui me räägime näiteks mingi aastaringse küttimise lubamisest, tekib mul küsimus, miks teda võib aasta läbi küttida. Me ei suuda teda ju siit välja püüda. Niisamuti hakkab olema šaakaliga. Millalgi kajastub see kättemaksu, mitte probleemi lahendamisena. Asjad nihkuvad valele poole," arvas Maran.

Keskkonnaagentuuri andmetel elab praegu Eestis hinnanguliselt veidi üle 50 šaakali, lõppeval aastal kütiti neid 22. Šaakal elab põhiliselt läänerannikul Lääne- ja Pärnumaal.

Keskkonnaameti teada on šaakalid murdnud tänavu 108 ja vigastanud 16 lammast. Männil oletas, et need numbrid võivad olla õiged.

EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnutsi puudub jahimeestel laiem huvi šaakali küttimise vastu, sest jahinduse hea tava kohaselt kütitakse ulukit vajaduse korral niipalju kui vaja ja jahi tulemusena tekkinud saadus kasutatakse maksimaalselt ära.

"Karusnaha turg on praegu madalseisus. Jahipidamist pidurdab veidi asjaolu, et kütitud šaakalilt tuleb jahimehe kulu ja kirjadega võtta proove teaduse tarbeks. Seega ainus põhjus šaakaleid küttida on lambakasvatajate tellimus," lausus Korts. Ta lisas, et seni jahimeeste hulgas laiemalt teadvustamata motivaator on fakt, et šaakali kolju on rahvusvaheliselt hinnatud jahitrofee.

kakk kirjutas:Kui ei ole taskukohane, või ei viitsi, või ei taha siis ole hea ja ära loe.
Lihtsalt tore reklaam.Milleks minna poodi ostma kui oksjonikeskonnast võid endale sobiva toote kordades odavamalt saada?

Relvaärikatel jälle pahandused – püstoleid müüb kohtutäitur

Reedel pani kohtutäitur enampakkumisele Jagdhofi poe omaniku kaks jahirelva ja üheksa püstolit.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite avalikus oksjonikeskkonnas on enampakkumisel 11 relva, enamik neist on püstolid Glock. Need relvad kuuluvad firmale Dermis OÜ, mis on peamiselt tuntud jahirelvade ja -tarvete poe Jagdhof järgi. Firmal on kolm poodi Ülemiste keskuses, Kadriorus ja Eedeni kaubamajas. 2015. aastal aga pole firma palka maksnud ühelegi töötajale, ka juhatuse liikmetele mitte.

Relvade müügiga tegeleb kohtutäitur Priit Petter, kes nentis, et konfidentsiaalsuse kohustuse tõttu ei saa täitemenetluse andmeid omaniku loata avaldada. Kohtutäituri valduses ootab müüki ühtekokku 55 relva. Mis alustel ja kes täpsemalt on sissenõudja, pole teada. Maksu- ja tolliameti kinnitusel ei osale amet täitemenetluses.
Maksuamet avastas Tarmo Türi skeemid ja tal tuli riigile tasuda üle 100 000 euro maksuvõlga.

Kibekiire müügitöö käib samal ajal ka firmas. Ettevõtte veebilehel on enneolematu reklaam: detsembris müüb firma oma Jagdhofi kauplustes uusi relvi ja laskemoona 50% soodustusega. „Maksmisel on rõõmu,” seisab kodulehel.

Kaubamärk Jagdhof on peamiselt tuntud Dermis OÜ omaniku Raivo Türi venna Tarmo Türi kaudu. Eesti Päevaleht kirjutas mullu aprillis, et kohtutäitur müüb Jagdhofi kaupluse relvi, et kätte saada Tarmo Türi firma OÜ Deerhunter Guns&Ammo maksuvõlg. Siis pani kohtutäitur müüki 123 relva ja 53 kasti padruneid. See oli suurim kogus tulirelvi, mida kohtutäituril on tulnud müüa.

Vara liikus venna kätte
Jagdhof tegutses aastaid sentigi makse tasumata. Maksuamet avastas Tarmo Türi skeemid ja tal tuli riigile tasuda üle 100 000 euro maksuvõlga. Selleks et võlglaselt raha kätte saada, arestis kohtutäitur firma relvad, mispeale kaebas Deerhunter Guns&Ammo kohtutäitur Kersti Seisleri kohtusse, väites, et ta on vara arestinud ilma täitmisdokumentideta.

Kohtulahendis kirjutatust jääb mulje, et Tarmo Türi lootis vara päästa, väites, et see kuulub hoopis tema venna firmale. Kohtuasi raskendas relvade müüki ja seega tuli kohtutäituril müüa relvi, mis polnud tema valduses. Nii juhtus, et kohtutäitur müüs küll relva maha, ent pidi ostjat kurvastama, sest ei saanud tehingut lõpule viia.
Jääb mulje, et Türi lootis vara päästa, väites, et see kuulub hoopis tema venna firmale.

Kohus leidis, et kohtutäitur pole eksinud. Selleks et maksuameti kiuste tegevust jätkata, kandis Deerhunter Guns&Ammo allesjäänud vara ja kaubamärgi üle venna firmasse. Eesti Päevaleht on kirjutanud, et Dermis OÜ omanik Raivo Türi mõisteti Soomes 1998. aastal süüdi raskes narkokuriteos ja hiljem on ta meediasse sattunud Ülemiste keskuse poes müüja peksmise tõttu.

Kui aasta tagasi teatas PPA, et kriminaalkorras karistatu ei tohi olla relvade müüja, kuid ta võib olla firma juhataja, siis selle aasta suvel andis amet Raivo Türile loa relvade ja laskemoona müügiga tegeleda. Eesti Päevalehel ei õnnestunud Türiga kontakti saada.
Dermis OÜ-l pole aruande järgi käivet

Tegutseb kaubamärgi Jagdhof all.

Omanikud on Raivo Türi ja Nikolai Lõsjuk.

Firmal on esitamata käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid.

Firma aruanne koosneb peamiselt tegevuskuludest (5751 eurot). Firmal puudus käive, töötajatele palka ei makstud.
Mis on Glock?

Austria relvatootja Glock Ges.m.b.H. loodud maailma levinuim püstol, mis on nime saanud firma asutaja Gaston Glocki järgi.

Hind jääb vahemikku 600–750 eurot.

Tuntud töökindluse poolest.

Püstoleid kasutab Austria, Austraalia, Belgia, Hongkongi, Poola, Tai ja paljude teiste riikide politsei.

Relv on kasutusel ka mitme riigi piirivalves, näiteks Soomes, Rootsis ja Inglismaal.