Jääger-online jahindus foorum

Raha rahaks, mind ärritavad ka mõned teised sättimised. Jahijuhataja koolituse ja jahikatse ärajätmine on paras jama, ei tea, kust kuulivesti osta saaks. Peale selle, kui ei usaldata jahimeeste loendust ja lõpetatakse jahimaade korraldus ning samal ajal hakatakse lubasid väljastama "trendide järgi" ja vastavalt riiklikule seirele, samas, kui MUK-is riikliku ulukiseire lammutamine juba kuuldavasti käib. Sellega keeratakse jahindus samamoodi sinnasamasse, nagu RMK reformi ja muude Tamkivi ettevõtmistega on läinud. Või siiski, hea mõte: maksan U-Netis 10000 aastamaksu ja kihutan metsa kõmmutama, seni kui tuleb SMS: "Loomad on otsas"

Tervitused!

Soendan natuke vanaks jäänud teema üles.

Tahaks kuulda, kuidas kärnaste loomadega mujalpool lugu on. Nimelt endal käib viimasel ajal jaht rohkem laudas ja küünis. Esimene kord tuli kährikupoiss ja seadis enda (tühja) lauta elama, oli ikka täielik punkar või puudel. Nüüd oli küünis rebane, ka palja p....ga. Metsas ei ole haigeid loomi saanud, seal on seni ikka viisaka väljanägemisega elukad olnud. Räägite jah siin, et haige loom tuleb näljaga koju, aga et neid nii palju on...

Äkki oli märtsi kuu juba käes? Urujaht siis ju lõppenud...

Ikka lolle (vene, euro) seadusi saksa täpsusega täita!

Ma proovisin, kas saan püssikotis olevat relva koheselt kasutada. 20 katse korral ei õnnestunud kordagi. Alati pidi enne kasutamist luku lahti tegema, püssi välja võtma, pooleks murdma, ära laadima, kokku murdma ja riivi maha võtma. Tuli veel küll idee teha koti sisse päästiku ja rauasuudmete kohale auk, aga seadus ei luba enivei laetud relva kotti pista. Poes on ka enamus kotte pikad, nii et ju siis tootja probleemi ei näe. Üks variant oleks veel, kui oleks tehtud pooleks murtud püssi jaoks kott, selline kõver, siis selle seest võetavat püssi saab küll kiiremini kasutusele võtta.

Ülaltoodu on fiktsioon, mille eesmärgiks on tõestada mitte tõestamist vajavat.

Muide, olen ammu tahtnud sõna sekka öelda. Oleks võinud uue teemagi teha, aga no puistan siia.

Vaatasin LVM (see on siis Läti RMK) lehe pealt läti jahikalendrit. Viimane rida on seal:

Wandering dogs and cats - All year, without the owner’s permission

Sellest peaks nagu aru saama, et hulkuvad koerad ja kassid on sealkandis ilma kaitseta. Kas oskab keegi kommenteerida, mis tingimustel see seal käib ja mis nende loomakaitseseadus selle kohta ütleb? Kas jälle üks näide, et on teisigi võimalusi, kui eestlaste europugejalikkus?

KeegiVeel, kas sa 1313 helistasid või otse mõnele inspektorile? Mõtlen, et kui otse, siis lihtsalt segasid ametimeest m..... sügamise ajal. Lühinumbril vast ikka mõni autumaatvastaja taga ja asi ametlikum, võtab paremini jalad alla... Või panna sektsiooni poolt kirjalik avaldus teele. Ega tõesti, ajab selline reaktsioon küll.

Berettaga samasugune kogemus.

Paar aastat tagasi, suvel, jooksuajal tuli lauluga kits külje pealt. Vaatasin, et nüüd on uksest sees. Aga ei midagi, katuselt väike kõps käis ja kõik. Kusjuures teetamm oma pool meetrit ja masinaks Jimny. Kiiruga jäi vaatamata, kas ikka jalgade peale maandus...

Oi vabandused jah kõigile! Ei ole aega leidnud jah siin käia. Jorri jutt on väga loogiline, aga ei pea paika. Elu on töine. 1. juulist peaks küll vaba aega rohkem olema...

Aga küsimusest: kaasfoorumlane Jahimees pani täppi. Suurim arvukus võivat minna 500-1000 ni, aga mitte ilma intensiivse biotehnikata ja kaitseta. Muidu ei ole küll võimalik üle 500 minna. Põhihäda olevat kopra eluks sobivate veekogude vähesus ja muidugi suurim vaenlane - salakütt

Mulle sattus üks vana raamat ette, ENSV Jahimeeste seltsi aastaraamat 'Jaht ja Ulukid' 1974. Sealt leiaks mitme viktoriini jagu inffi.

Biotehnika on juba põhiliselt välja mõeldud, pajuvõsa istutamine, kaldavalli tõstmine ja lisasööda andmine. Arvukust võib veel pakkuda, senini ikka julmalt üle pandud!

ookei...

Aga ega see küsimuse väljamõtlemine nii lihtne ei ole. Mulle.

Kui kobras eestisse sisse toodi ja see levik alguses veel nii ruttu ei läinud, uuris Kolla seda elukat juba põhjalikult ja kirjutas põhjalikke uurimistöid. 1970 alguse poole ilmunud materjalis hindas ta, kui suureks võiks kopra arvukus eestis saada.

Kui suurt maksimaalset arvukust hr. Laanetu pakkus koprale?
Kui suurt arvukust lootis ta, kui teha kõva biotehnikat ja rangelt kaitsta?
Milliseid võtteid hõlmab kopra biotehnika?

Kuskilt oli nigu kuulda, et püssitoru koos kirbu ja sälguga.

Tuleb meelde enda esimene ja viimane spinningupildumine: kober (ka esimene) ilusti surnd ja vee peal, mina pillun spinningut ja üritan haakida (vahemaa ˇ5 meetrit) senikaua, kui tulvavesi eluka minema viis. Hiljutine kopsupõletik ei lubanud ujuma ka minna. Ma ei ole nüüd mingi suur kalamees, aga aru ei saa, kuda see kolmik läbi kasuka kinni võiks jääda. Igatahes tegin hiljem õige sulase, algul puuvarrega, hiljem teleskooplatist ja sestpeale ei ole ükski vähegi šokis loom ära läinud.
Siin kohal tervitan kõiki spinninguga koprapüüdjaid- imetlen teie oskusi ja kangelaslikkust!

Mina tegin nii,et võtsin kokkukäidaval (õnge)latil viimase jätku ära,(sikutad alt otsast latil korgi maha) asemele otsisin paraja jämedusega terastraadi,et vähemalt pool jääks lati sisse.Saab tugevam,kobras ju jõuline loom.Lati sees oleva otsa taod laperguseks või jõngsu sisse ja valad epoliimi või minit kõvastuvat liimi täis.Traat peab algul sirge olema ja hiljem siis painudad väljasoleva osa kruustangide vahel konksu.Kongsu soovitaks veidi laperguseks

Mina panin samamoodi, aga traadile mähkisin ilma seda laperguseks tagumata elektriteipi nii palju peale, et ta viimase jätku sees püsiks ilusti, aga saab konksu ka veel pool meetrit välja tõmmata. Töötab, korduvalt katsetanud! Aga Jorril see kanderihma värk hea, peab proovima.

Täna sai isegi ühte pulma ronkäigu tunnistajaks olla:noorele emasele olid ennast kaks isast sappa haakinud!

Sappa haakinud... Mis mõttes? Ja kaks tükki korraga

Joosep, mis vilet kasutad?

Hiirevile, noh, kuda ma ütlen, puust, ligi cm jämedune, vasktoru otsas. Jahipaunast kunagi vist sain... Õiget puhumist ma õppind ei ole, ainult vaatan, et rebuskile meeldiks. Vahel meeldib.

Täna hommikul 9 paiku põllus kahekesi. Samas eile oli üksik põllus ja tuli vile peale ligi, läks kotti. Tont seda jooksukat täpselt teab, nädal tagasi nägin ühte kaugelt, proovisin vilistada, aga ei kuulanud, mõne aja pärast nägin teist ka ligidal, võib-olla oli neil endil tegemist. Liikumine vist ilmas ka kinni, sula ja paljaga ei näe üldse, lumi ja paar kraadi alla 0, siis juba liigutavad.