Jääger-online jahindus foorum

Kuidas saab teerulliga üle sõita? Palun selgita pisut! Sa kaitsed siis hoopis maaomanikke! ecce homo!

Kas tõesti pole midagi öelda peale lahmiva kriitika?

Lapse kombel jonnida, ei taha, ei taha uut jahiseadust, pole just kuigi arukas mis?

Maaomanik on paljude kommijate jaoks lausa kurjuse kehastus-deemon ise! Nagu polekski ühtki neist elusalt näinud. Sama lihast ja luust inimene, ajab omi asju, mõtleb ja arutleb. Ja seisab oma huvide eest. Mõni neist siinsamas teie seas.

Kas poleks mõistlik maaomanikuga hästi läbi saada, selleks, et oma hobile kindlamat tulevikku luua? Igal pool, kus jahiga asjad korras, aetakse asju maaomanikuga koostöös. Kuidas see jätkusuutlikult teisti võimalik oleks? Ühine huvi mitmekordistab tulemust, erinevad huvid ei lase millelgi edeneda, ei jahindusel ega maaettevõtlusel.

andrus kirjutas:Raha näljas inimese,arusaamatu ja kallutatud lalin
JA kui sa ikka oled erametsaliidu "palgal" siis peadki sellist jama suust välja ajama.

Andrus, sulle ei pruugi teiste arvamus meeldida, kuid viisakas olemine on elementaarne! Sind ilmselt ei huvita jahimeeste maine ja suhted oma partneritega. Et võtad inimest, keda sa ei tunne, kuid on juhuslikult tunnustatud metsaomanike eestvedaja, niiviisi mõnitada, ei tee sulle au, ega paranda jahimeeste ning maaomanike suhteid!
Ka teised ägedad kommijad võiksid olla oma kriitikaga konstruktiivsemad!

teadjamiis kirjutas:Maaomanik on selle uue seaduse järgi kunn ja jahimees ori kellel on ainult kohustused aga õigusi ei midagi. Laskekatse kaotatakse ära, siga ja kits tahetakse teha väikeulukliks(selle otsustab keskkonna minister ainuisikuliselt) kelle lube väljastab ja jahti korraldab iga maaomanik ise. Küttimise limiidid jäävad ainult suurkiskjatele kõiki teisi lastakse maaomaniku suva järgi ja kes metsa jahile kutsutakse otsustab maaomanik.

Kui tahad oma nime vääriline olla, siis räägi teadmiste baasilt, mitte sellest, mida naised saunas rääkisid! Kuidas sa suutsid sellise asja leida, et ulukeid lastakse maaomaniku suva järgi? Või külvad teadlikult paanikat? Lugesid ikka eelnõu läbi?

Nojah, miinimumarvukus jääb! Aga keda see kotib, kui keegi ei loenda ulukeid? Et riik pidurit hakkaks tõmbama, peab populatsiooni väheseks jäämine juba silmatorkav olema. Rentnik tõmbab enne ise pidurit. Samas, kui suured kiskjad kahju tegema hakkavad, saab ju ilmselt küttimislimiiti juurde. Ma ei muretse eriti nende asjade pärast. Siiani on suvaliste arvukuse numbritega hakkama saadud, miks edaspidi, kui enam ette ei öelda, kui palju pead/võid küttida, ei peaks saama.

zakslane kirjutas:No ma ei või "kahjustused-jahimehed-raha, jahimehed-kahjustused-raha, raha-kahjustused-jahimehed" bla-bla-bla.....!
Katsuge nüüd ikka uuesti kaasa mõelda, kui euroopa ja riik tahavad, et eestis säiliks mitmekülgne ja elujõuline loomastik siis on kahjustused paratamatud.
Kui jahimaal on ulukite arvukus normi piires (kes iganes selle normi määrab) siis on järelikult jahimehed oma tööd korrektselt teinud, järelikult maksavad jahimehed 0.-EEK (loe null Eesti Krooni) kahjustuste kompenseerimiseks.

Õige, kui jahimees oma rolli täidab, on kahjustused ning kokkulepped sellisel tasemel, et jahimees maksab 0 krooni. Mingid kahjustused on paratamatud ja see ei sega maaomanikku, ega jahimeest. Aga ega sa ometi taha väita, et jahimees üldse mingit vastututust ei peaks kandma, kui saab küttimise vabaks? Õiguste ja kohustuste tasakaal?

Uugamets, katsu rahuneda! Paanikaosakond töötab täiega?

Mul küsimus, miks see ulukite arvukus nii tähtis on? Miks te neid nii hirmus täpselt loendadada tahate? Kui jahipiirkonnas kokkulepped olemas, kahjustused kontrolli all, siis milles probleem? Rentnik kütib nii palju, kui õigeks peab (va suurkiskjaid muidugi).

Mart kirjutas:Ikka pöördun käesoleva seaduse juurde tagasi, milleks selline kisa, kui hetkel kehtiv seadus annab kõikse jämedama otsa maaomaniku kätte. Korjake endeid kokku ja võtke jahipiirkond üle, mingeid takistusi ei ole.

Kuidas Sa Mart nüüd selle peale tulid? Ka seda seadust loetud üht- ja teistpidi, ei ole sellist asja leidnud. Asjapulgad ka vist mitte, muidu poleks seadust vaja muutagi!

Täiesti metsa läheb see teemaarendus.
Jahimeestelt eeldaks natuke kainemat arutelu!
Jahipiirkonnad jäävad, seega ei saa üks maaomanik oma maid kellelegi suvalisele jahipidamiseks rentida! Ei tasuta, ega tasu eest!

Rentimine tasu eest jahipiirkonna kasutaja poolt on üks võimalus. Kui maa on jahinduslikult väärtuslik, sellega tahetakse midagi erilist ette võtta (n söödapõld) või kõige tähtsam, sellega tasutakse ette võimalikud ulukikahjud.
Turg on see, mis määrab hinna! Mitte, et keegi arvab midagi.

Kas siis praegune süsteem kaitseb väikemaaomanike huve kuidagi? Tädi Maali ei julge püssimeestelt midagi nõudagi. Nad pole kunagi suhelnud, ega kohtunud. Planeeritud muutused loovad eeldused suhtluseks.

Kui maaomanik pole siiani midagi oma maaga teinud, ei kasvata metsa, ega hari põldu pole tal ka kahjustusi. Teoreetiline võimalus kahjustuste hüvitamiseks eeldab ikka reaalseid kahjustusi.

Mulle kohe kuidagi ei meeldi see vastandamine. Kui üks võidab, peab teine pool tingimata kaotama. Me oleme ühes paadis jahimehed ja maaomanikud. Jahinduses peavad olema õigused ja kohustused tasakaalus. See meil puudub. Ja seetõttu jääb jahinduses kasutamata maaomanike positiivne panus. Ta teeb, mis võimalik, et ulukeid ja jahimehi eemal hoida, motiveerituse korral võiks olla vastupidi.

Emotsioonid keevad üle! Võtke natuke kainemalt seda asja!
Võetakse laest mingi arv (100 kr) ja see hakkab oma elu elama.
Ei hakka keegi saama 100 kr/ha jahirenti! Rendituru määrab RMK ja neil nii kõrgeid ambitsioone pole. Pealegi, nagu kuulda pannakse riigimaade rendile ülemmäär ja see saab olema pigem madal, kui kõrge.
Kui kainelt välja pakutule vaadata, võib aru saada et:
1) Renti saab küsida siis, kui maaomanik kahjustuste hüvitamist ei nõua. Väikest maaüksust ei saa rendile anda va söödapõllu vms pärast.
2) Kui maaomanik keelab jahipidamise, ei saa ta renti ega kahjustuste hüvitamist nõuda. On ka räägitud võimalusest keelamist piirata ja siduda see oma naabrite kahjude hüvitamise kohustusega.
3) Kahjustused hüvitatakse rentniku poolt, kui maal pole jahipidamist keelatud ja rahaline rendileping puudub.
4) Maaomanikul on omavastutus, mida ületavad kahjud kuuluvad hüvitamisele (ühe näritud puu pärast pole vaja karta).
5) Kahjude hüvitamine ei pea olema rahaline. Kui kõik muud abinõud ei anna tulemusi, siis tuleb abiks seadusega ette antud kord.
6) Kahjustusi saab piiranguteta ennetada, ulukite arvukust kontrolli all hoida, ulukihoolet korraldada.
7) Riik ei korja enam ressursimaksu. (Alles jääva raha võib jahirentnik reserveerida kahjude hüvitamiseks.

Ise jahimehena ja maaomanikuna oleksin rahul! Et hakkan oma jahikaaslaste käest renti küsima? Vaevalt! Kahjude hüvitamist, endalt? Kui maaomanik on ise jahimees, pole enamasti probleemi. Tema vajadustega peab muu seltskond lihtsalt rohkem arvestama.
Pisikese kinnistu omanik, kes ei mäleta kas ja kus ta maa asub- samuti mitte.
Kõige tõsisem saab olema aktiivsete maakasutajate, metsa- ja põllumeeste probleemide lahendamine. Kahjud (eriti põllul) on kohati äärmiselt suured!

Müüd või ostad?

Kui soovite tõeliselt "maailmaklassi" messielamust, soovitan külastada CLA Game Fair sel suvel. http://www.gamefair.co.uk/ Ise olin kohal 2005, siiani hea meenutada. Võimatu oli kõike näha, relvaseppi vist sadades. Meenub H&H klassikaline kaheraudne 100 k naelase hinnasildiga. Laskevõistlused, koertevõistlused jne jne. Sel päeval, kui mina käisin, olevat olnud 60000 külastajat. Belvoir Castle ja kogu kant on ise vaatamisväärsus.

honkomees kirjutas:Ulukikahjustus tuleb kompenseerida maaomanikele kogu ühiskonna poolt kui jahimehed on hoidnud loomade arvukuse tarkade peade poolt paikapandud piirides, st täitnud neile antud laskelimiidi. Kui mitte, siis on teine asi. Samas selsamal põhjusel ei tohiks jätta maaomanikule kogu voli loomariigi üle. Eeltoodud põhjustel tekib neil siis huvi esitada loendusandmeid võimalikult suurtena, et saavutada võimalikult suurem küttimine, loomade hävitamine ja selle läbi kahjustuste vähendamine.

Hakkame arusaamisele lähemale jõudma!

Jahimehed ei kanna loomulikult kogu vastutust kahjustuste eest. Kui piiranguid(laskelimiit jms) poleks, oleks lugu teine. Maaomanikel on omavastutus selles ulatuses, mida on traditsiooniliselt ulukite omaks peetud (ca 5-10%). Olen kogu aeg püüdnud rääkida, et on ühiskondliku kokkuleppe küsimus kui palju peaks olema ulukeid ja kuidas noor mets peaks kasvada saama ja nii, et see poleks ülearu kulukas (kokkuvõttes kulukas ühiskonnale, sest tänase metsaistutuse vilju maitstakse pea 100 aasta pärast).

Maaomanik pole tahtnudki kogu voli loomariigi üle. Sellist vastutust ei taha ilmselt mitte keegi. Arvukuse üle kaasarääkimise all on mõeldud praeguse absurdse olukorra muutmist, kus kõik rajatud kultuurid ja kasvavad noorendikud arvatakse metsloomade söödabaasi hulka ja lubatud maskimaalne ulukite arvukus võib seega olla suurem. Loogiline oleks vastupidine olukord: kui kuskil piirkonnas on rajatud palju metsakultuure, peaks seal ulukite arvukust piirama.

PS ulukite hävitamise asemel on kasutusel poliitiliselt korrektsem väljend- ulukite arvukuse piiramine.

baddmann kirjutas:

tõnno kirjutas:[...] sest põtrade arvukus oli üle maksimumi.[...]

Rebisin tsitaadis lõigu kontekstist välja, sest huvitab, kuidas (millise meetodiga) see oli tuvastatud ? Kas selts lihtsalt loendaski põdraarvukuse üle maksimumi või tehti KKT poolt loenduse kontrolli. Lihtsalt pakub huvi...

BM

Ma ei tea milliste meetoditega see oli tuvastatud. KKT mulle saadetud kirjas oli tegelik arvukus kõvasti üle lubatud maksimumi.