trucker kirjutas:Kohe kohe saab 1934.a. Jahiseadus skännitud ja siis ülesse pandud.
Seal on asi kohe esimese lausega paika pandud.Vabas vormis välja öeldes on see järgmine:jahipidamisõigus on maaomanikul,kuidas ta seda teostab või oma õigusi jagab on siis järgnevalt seadusega sätestatud.Natuke kannatust ja saate ise lugeda,seal nii mõndagi mõtteaineks.
Minu meelest on meil praegu asja kuidagi vääralt alustatud.Päris nii ikka ei saa,et keelame oma maadel jahipidamise (võrreldav streigiga,mis on äärmuslik meetod) ,avaldame survet ,ees riigikogu valimised ja küll siis oma tahtmise saame.
Lihtsalt,kui maad (ehk omand) tagastati õigusjärgsetele omanikele,siis peaks õigusjärgsetele "tagastama" (ehk tagama) ka nende õigused.See oleks nagu demokraatliku riigi põhimõtetega kooskõlas,
Väga hea, kui see skännitud saab! Minu kommentaaridega versioon on väga mahukas.
Keelamine tuleb sellest, et paljud maaomanikud on väljapääsmatus olukorras ja teie kolleegid lihtsalt irvitavad nende üle. Olen ise rohkem kui 5 aastat rääkinud ja lahendusi pakkunud, vastatakse a la loll, ahne, saamatu... Kuulge niimoodi dialoogi ei arenda! Pealegi on jahipidamise keelamine maaomaniku seaduslik õigus ja jahipidamiseks on õiguskantsleri arvates maaomanikuga lepingut vaja. Kas Sinul on juba leping?
Jahimehel on maaomanikuga vaja ka läbi saada, et lepingut sõlmida. Kui lepigut pole, ei tohi ka jahti pidada. Mõni selline juhtum võib kohtusse minna, kui niimoodi seaduseriKkumised jätkuvad. Möödunud talvel oleksin saanud jahimeestelt hüvitist nõuda, sest põtrade arvukus oli üle maksimumi. Hakkas oma küla meestes hale, neil poleks seda raha maksta olnud. Selts oleks pankrotistunud.
Maaomanikega ei juhtu midagi, kui ka paar aastat ei peeta jahti. Kahjustused on niigi maksimaalsed. Mis jahimeestest saab, kui paar aastat jahti pidada ei saa? Võib olla ei juhtugi midagi, võtame siis aja maha.
Ahnuses süüdistaks pigem jahimehi. Te tahate maaomanikult tasuta saada tema vara kasutamist (vara pole uluk, vaid viljad mida ulukid söövad ja territoorium, kus jahti peetakse, söödapõlde rajatakse jne) oma lõbuks! Kas piinlik ei hakka? Polegi esialgu vaja rääkida rendist, kui suudaksite kompenseerida kahjud, mis teie tegevuse/tegevusetuse tõttu maaomanikul tekivad (jälle, mitte alati ja igal pool, kuid valdavalt on kahjud suured).
Kes tunneb, et on kõik õigesti ja hästi teinud, siis on tore, pole vaja solvuda. Räägi siis oma mitte nii hästi informeeritud kolleegile ka, kuidas asjad peavad käima. Kahjuks on küllaga näiteid, kus jahimehed lihtsalt maaomanikust "jeebiga üle sõidavad".
Utreeritult tahame et:
Maaomaniku jahiõigusel oleks reaalne sisu: st maaomanik võib jahile oma kodakondsed ja sõbrad ka kaasa võtta; jahipiirkond võiks olla alates 250 ha; metskits võiks olla väikeuluk; äritettevõtete maade jahiõigus oleks samuti reguleeritud.
Maaomanik saaks rentnikku valida (saabki, kui jahipiirkonnad oleksid väiksemad).
Maaomanik saaks ulukite arvukuse suhtes kaasa rääkida; kahjud saaks kompenseeritud.
Ma tõesti palun, kes tahab halvasti öelda, tehku seda otse minule! Siin aga arutleme argumenteeritult, või siis üldse mitte!