Jääger-online jahindus foorum

trucker kirjutas:Kohe kohe saab 1934.a. Jahiseadus skännitud ja siis ülesse pandud.
Seal on asi kohe esimese lausega paika pandud.Vabas vormis välja öeldes on see järgmine:jahipidamisõigus on maaomanikul,kuidas ta seda teostab või oma õigusi jagab on siis järgnevalt seadusega sätestatud.Natuke kannatust ja saate ise lugeda,seal nii mõndagi mõtteaineks.
Minu meelest on meil praegu asja kuidagi vääralt alustatud.Päris nii ikka ei saa,et keelame oma maadel jahipidamise (võrreldav streigiga,mis on äärmuslik meetod) ,avaldame survet ,ees riigikogu valimised ja küll siis oma tahtmise saame.
Lihtsalt,kui maad (ehk omand) tagastati õigusjärgsetele omanikele,siis peaks õigusjärgsetele "tagastama" (ehk tagama) ka nende õigused.See oleks nagu demokraatliku riigi põhimõtetega kooskõlas,

Väga hea, kui see skännitud saab! Minu kommentaaridega versioon on väga mahukas.

Keelamine tuleb sellest, et paljud maaomanikud on väljapääsmatus olukorras ja teie kolleegid lihtsalt irvitavad nende üle. Olen ise rohkem kui 5 aastat rääkinud ja lahendusi pakkunud, vastatakse a la loll, ahne, saamatu... Kuulge niimoodi dialoogi ei arenda! Pealegi on jahipidamise keelamine maaomaniku seaduslik õigus ja jahipidamiseks on õiguskantsleri arvates maaomanikuga lepingut vaja. Kas Sinul on juba leping?

Jahimehel on maaomanikuga vaja ka läbi saada, et lepingut sõlmida. Kui lepigut pole, ei tohi ka jahti pidada. Mõni selline juhtum võib kohtusse minna, kui niimoodi seaduseriKkumised jätkuvad. Möödunud talvel oleksin saanud jahimeestelt hüvitist nõuda, sest põtrade arvukus oli üle maksimumi. Hakkas oma küla meestes hale, neil poleks seda raha maksta olnud. Selts oleks pankrotistunud.

Maaomanikega ei juhtu midagi, kui ka paar aastat ei peeta jahti. Kahjustused on niigi maksimaalsed. Mis jahimeestest saab, kui paar aastat jahti pidada ei saa? Võib olla ei juhtugi midagi, võtame siis aja maha.

Ahnuses süüdistaks pigem jahimehi. Te tahate maaomanikult tasuta saada tema vara kasutamist (vara pole uluk, vaid viljad mida ulukid söövad ja territoorium, kus jahti peetakse, söödapõlde rajatakse jne) oma lõbuks! Kas piinlik ei hakka? Polegi esialgu vaja rääkida rendist, kui suudaksite kompenseerida kahjud, mis teie tegevuse/tegevusetuse tõttu maaomanikul tekivad (jälle, mitte alati ja igal pool, kuid valdavalt on kahjud suured).

Kes tunneb, et on kõik õigesti ja hästi teinud, siis on tore, pole vaja solvuda. Räägi siis oma mitte nii hästi informeeritud kolleegile ka, kuidas asjad peavad käima. Kahjuks on küllaga näiteid, kus jahimehed lihtsalt maaomanikust "jeebiga üle sõidavad".

Utreeritult tahame et:

Maaomaniku jahiõigusel oleks reaalne sisu: st maaomanik võib jahile oma kodakondsed ja sõbrad ka kaasa võtta; jahipiirkond võiks olla alates 250 ha; metskits võiks olla väikeuluk; äritettevõtete maade jahiõigus oleks samuti reguleeritud.

Maaomanik saaks rentnikku valida (saabki, kui jahipiirkonnad oleksid väiksemad).

Maaomanik saaks ulukite arvukuse suhtes kaasa rääkida; kahjud saaks kompenseeritud.

Ma tõesti palun, kes tahab halvasti öelda, tehku seda otse minule! Siin aga arutleme argumenteeritult, või siis üldse mitte!

Ülo kirjutas: Isatndikke olen kaitsund nn TAVAMEETODIGA, ehk siis kaustanud repellenti, männiistanduse (ca 1 ha) piirasin erksavärvilise piirdelindiga ja kasutan seal ka "lõhnastatud tonte". Tõsi, sellek tuleb kulutada rahalisi vahendeid, kuid tegu ju MINU metsaga. Ulukikahjustused minimaalsed, kuigi kitse ja ka põtra selles piirkonnas palju.
Ülo Mets

Ah neid tavameetodeid. Eks neid ole ikka kasutatud. Väga suure ulukite arvukuse juures need nn tavameetodid ei aita, siis aitab ikka ainult arvukuse piiramine.
Aedu soovitas keegi ehitada, neid mujalt eeskujuks tuues. Kus neid siis väga palju tänapäeval kasutatakse? Aedade ehitamine kultuuride kaitsmiseks on metsakaitse "eilne" päev. Praegu kasutatakse neid veel enamasti riikides, kus metsamajandamise tasuvusele rõhku ei panda (Leedu, Poola, Tshehhi). Samas on Saksamaal või Rootsiski arusaamisele jõutud, et aed on ainult osa lahendusest. Aia ehitamine on kõigepealt väga kallis. Meil põdrakindla aia rajamine maksab ca 20000 kr/ha. Sel juhul pole metsa kasvatamine enam tasuv. Lisaks on ulukite territoorium ahtam ja nad ründavad aktiivsemalt neid piirkondi, kus aedu pole. Aiad takistavd ka igameheõiguse kasutamist ning jahipidamist.

Ma pole hakanud seletama metskasvatuse põhitõdesid (olen seda õppinud ja hulga aastaid ka praktiseerinud), ei pidanud seda vajalikuks. Pidime arutlema probleemi olemusest.

Jahimehed, ma ei pea teile metsakasvatuse eksamit andma! Ega ka sellest aru andma, kus käin ja mida räägin! Ma pole teie jahimeheoskusi kahtluse alla seadnud!


Mul on kahju, aga minu arvates pole sellisel kujul arutelu jätkamisel mõtet!

hendrik kirjutas:
Täiesti huvitav oleks teada, mitu % maaomanike üldarvust ja kui suur % jahimaade omanikest on kasvõi Erametsaliidu liikmed, kasvõi läbi tema nn allasutuste ehk kohalike metsaühistute jms kaudu. Ma kipun arvama, et see % on väikseke. See ei pruugi kah veel midagi tähendada onju, aktiivseid inimesi on alati vähe olnud ja kõikide aktiivsus ei olegi hea...

Mida Erametsaliit soovib? Ja ma lepiksin esialgu täiesti üldsõnaliste vastustega. Ainuüksi diskussiooni huvides juba. Loomulikult tuleviku huvides ka. Tekitame siis diskussiooni ja arutame mõistlikult. Ei ole mõtet lahmida nt stiilis " lööme kõik kitsed-põdrad mättasse, siis ei ole kahjustusi". Või teistpidi " põrgu see maaomanik, kellel teda vaja on". Ma arvan, et ühisomandi aeg meil oli alles suht hiljuti, prooviks nüüd teisiti.

Vastan:
Erametsaliidu liikmeteks on enam kui 30 kohalikku metsaomanike organisatsiooni, kellel liikmeid ca 1000. Igal liikmel on keskmisest metsaomanikust oluliselt enam maad, nii 50 ja 100 ha vahel. Lisaks on kaasatud ETKL oma ca 3000 liikmega.

Erametsaliit pole oma soove täpselt formuleerinud. Üldiselt soovitakse praeguse olukorra muutmist, et maaomaniku õigusi jahinduses respekteeritaks. Ulukikahjude hüvitamist ja/või võimalust jahindusega oma ettevõtlust kosutada.

Ma ei tea, et keegi maaomanikest oleks rääkinud kõikide loomade mättasse löömisest. Aga väljapääsmatusse olukorda viidud inimene võib öelda mõndagi mõtlematut.

Jahimeeste arvates on need vähesed, kes oma arvamust välja ütlevad hirmsad inimesed, kes tahavad vaesed loomakesed kõik ära tappa ja jahimehed veel takkaotsa. Olge kainemad ja mõistke lõpuks, see pole nii.

Maaomanikule on jahimeest vaja ja vastupidi. Me võime väga edukalt olla partnerid ja mõlemal läheb paremini.

aivar00 kirjutas: Ikka iga omaniku esmane kohustus on enda püha eraomandit kaitsta esmajärjekorras ja alles siis kui tavameetmetest abi ei ole olnud tuleb pöörduda vastavate instantside poole(ma võin ka eksida juhul, kui tavameetmeid juba kasutatud). .

Milliseid "tavameetmeid" sa silmas pead? Millised meetmed on Eestis tavalised?

Tuleb taas kord rõhutada, et keegi ei süüdista jahindusega seotud probleemides üksikut jahimeest! Maaomanike "süüdistus" on suunatud süsteemi (seadusandliku regulatsiooni ja meetmete) vastu, mis ei arvesta piisavalt jahindusega orgaaniiliselt seotud huvigrupi (maaomanikud) vajadustega.

Siin satuvad kahjuks maaomanike "tõkketule" alla need, kes ilma argumentideta püüavad "süsteemi" oma rinnaga kaitsta. Ka mõni maaomanikest on jahimeestes "snaiprite" poolt maha võetud.

Tegelikult on võimalik olukord, kus kõik võidavad. Võib olla on kunagi jahimehed tänulikud, et algatasime reformid. Tunnistagem ausalt jahindus ei saa eksisteerida lahus muudest ühiskonna protsessidest. Kõige võimsam protsess, mis Eestis loodetavasti pöördumatult käib on eraomandi teke. Ja jahindus kui "süsteem" on seda eiranud.

Jahimeestele pole reform mingi katastroof, vaid väljakutse. Usun, teil läheb palju paremini, kui maaomanik on teie partner, mitte vaenlane. Maaomanikul läheb palju paremini, kui jahimees tema majandust toetab.
Tekibki win-win olukord.

Jõudu selleks!

truckerile ja teistele:

Mul on olemas 1937 a Eesti Jahiseaduse kommenteeritud väljaanne. Seal on kõik kenasti kirjas (isegi jahirendilepingu näidis). Ei usu, et seda kusagilt tõmmata saab. Võib olla mõnes väga heas raamatukogus on mikrofilmil. Minu raamatut on ka põhimõtteliselt võimalik digitaliseerida.

Aivar Vaas:

Aitab nüüd isiklikul pinnal ilkumisest! Ma ei ole selleks siin portaalis.

Muide oman juba aastaid jahitunnistust ja olen ka seltsi liige. See ei lahenda minu muresid.


Hendrikule:

Liiga palju fundamentaalseid küsimusi ühekorraga. Kõigele meil kindlasti vastuseid pole, selleks ju püüamegi diskussiooni arendada. Mõned ideed on ja neid tahan tulevikus avaldada. Praegu pole kahjuks aega.

On ju täiesti loogiline, et suuremad maaomanikud suuremat muret tunnevad. Paari hektari omanikul on ja jääbki olema (ja nii on teistes riikides ka) suhteliselt ükskõik mis tema maal toimub.

Aga veel digitaalajastul on inimesi, kes elatuvad sellest, mida nende maa kasvatab. Sellest paljud kommentaatoritest kahjuks aru ei saa.

aivar00 kirjutas:kui Erametsaliidu "kõiketeadja" esindaja euroliidus Eesti jahindusele ja ka jahimeestele vett suure sorinaga peale tõmbas.

Pane oma nimi ka alla, kui otse solvata tahad, siis võtan seda tõsiselt! Sama kehtib teiste varjunimede all halvasti ütlejate kohta.

Jäägriportaal pole muidu parem Delfist, kus tiinekad ropendamas käivad.

See selleks. Mida Strasbourgis Euroopa Parlamendis rääkisin saab üldjoontes lugeda: http://www.elo.org/documents/217P-04-EN.pdf

Mingit kokkulepet sellest, mida rääkima peaksin, nagu BM arvas, pole olnud.

Arvan, et mitte mina ei tõmmanud Eesti jahindusele vee peale, rääkides asjadest nii, nagu nad on, vaid Eesti jahindus ise oma suutmatusega nõukogude süsteemist välja tulla. Jäädes vist ainsaks valdkonnaks Eestis, mis pole peale iseseisvumist reforme läbinud. Kas jahindus saab sellisena olla jätkusuutlik?

Reforme on vaja ja need tulevad vääramatult. Kui huvitatud osapooled (jahimehed, maaomanikud) ei võta midagi ette, teevad seda teised (riik, rohelised). Milline saab jahindus tuleviku Eestis olema, on huvigruppide ühise töö vili ja ühiskondlik kokkulepe.

Selleks kõigile tahtmist ja jõudu!


Ando Eelmaa