Jääger-online jahindus foorum

Raua pikkus antud juhul küll mingit rolli ei mängi. Lasid ju optilise sihikuga? Puhasta korralikult mõlema püssi rauad ja proovi siis. Samuti testi erinevaid kuule. HW97K puhul kasutatakse 4,5 mm kaliibri puhul enamasti JSB Exact tavakaalus või JSB Express kuule. Samuti võib HW97 tulemused olla alguses ebaühtlased, kuna tehas reeglina virutab kolvi mansetile nii palju määret, et "diisliefekt" on kerge tulema.

Koostekvaliteedilt ja mainelt on HW97K kindlasti parem, samas kui saad paremaid tulemusi Hämmerliga, siis pead ise otsustama, mis Sinu jaoks olulisem on: täpsus, viimistlus, mugavus või midagi muud...

Mul on p-800 (900 eelkäija) ja ausalt öeldes on see üks paras õudus. Nii jube, et ei viitsi isegi ülevaadet kirjutada. Päästik on kohutav ja samas klassist on ka koostekvaliteet.

IŽ kohta ei oksa midagi arvata.

Ise soovitaksin niisama laskmiseks HW40 PCA. On küll kaks korda kallim, aga kaks korda parem ka, vähemalt Gamost. HW40 kohta muljetasin siin pisut.

Edit: üks Iž ülevaade.

Tundub, et meeskondlik edetabel on esialgsega võrreldes muutnud. Ametlike tulemuste järgi oleks õige:

PCP meeskondlik TOP 5:

1. Inglismaa 524p
2. Lõuna Aafrika Vabariik 508p
3. Ungari 491p
4. Venemaa 483p
5. Saksamaa 479p

Itaalias lõppesid eile Field Targeti maailmameistrivõistlused. Osales ka Eesti esindus. Ametlikul kodulehel veel tulemusi väljas ei ole, kuid erinevates foorumites on info juba olemas.

Tulemused:

TOP 5 PCP:

1. Conor McFlynn, Põhja Iirimaa (139p)
2. James Osborne, Inglismaa (135p)
3. Simon Ayers, Inglismaa (135p)
4. Petrus Johannes (Piet), Lõuna Aafrika Vabariik (134p)
5. Andy Calpin, Inglismaa (129p)
6. Craig McDonald, Inglismaa (129p)

TOP 5 vedrupüssid:

1. Linas Burvys, Leedu (104p)
2. Andrew Idris Kays, Norra (98p)
3. Robert Farnworth, Inglismaa (95p)
4. Roberto Caballero, Hispaania (92p)
5. José Antonio Sancho Pérez, Hispaania (86p)

PCP meeskondlik TOP 5:

1. Inglismaa 518p
2. Lõuna Aafrika Vabariik 499p
3-4. Ungari 482p
3-4. Venemaa 482p
5. Hispaania 475p
...
10. Eesti 419

Vedrupüsside meeskondlikud tulemused:

1. Itaalia I meeskond 209p
2. Eesti 206p
3. Itaalia II meeskond 91p

Eesti esinduse individuaalsed tulemused:

Marijus Vaicius, Estonia, (121p)
Romi Agar (113p)
Sergejus Titarenko, Estonia (99p)
Aron Jalakas (86p)
Meelis Kurvits (75p)*
Heli Jalakas (68p)*
Kaidu Jalakas (67p)
Sergejs Semjonovs, Estonia (63p)*

* osales vedrupüssi klassis

Kes natuke rohkem infot soovib, siis olen seda jõudumööda kogunud siia.

Vaata marketites ja trini-träni poodides ringi, seal müüakse mõnikord märklehti suht mõistliku hinnaga (~50/100 tk pakis). Kui ei leia või lihtsalt tahad oma prinditud märklehti kasutada, siis on tõesti kõige parem need kartongile klammerdada... Selleks sobivaid pakendikaste saab igast poest.

Küll on hea, et vähemalt leidub neid, kes tarka mängima ei pea

Aga hea küll, ehk oskad siis seletada, milles seisneb lapiku kuuli eelis nt ümara ees? Disainist tulenev eelis, mitte tootmiskvaliteedist...

Ma riskin nüüd Olümpse meelepahaga, aga selgitan "auguteooriat" pisut lähemalt. Kui ma nüüd ei eksi, siis nende samade issf reeglite järgi arvestatakse tulemusi selliselt, et kirja lähevad kõrgeimad punktid, mille ala kuul riivab.

Enne elektroonilist punktilugemist loeti tulemusi käsitsi (suurvõistlustele jõudsid õhkrelvad vist läinud sajandi 60ndate teises pooles?) ja seega olid laskurid huvitatud, et auk märklehes oleks võimalikult selge ja suur. Kuigi augu hindamiseks kasutati mõõdikutest vidinaid, siis milleks riskida kumerast vm disainiga kuulist jääva ebaühtlase auguga ja sealt tuleneva mõõtmisveaga, kui lapik ots viib selle riski miinimumini?

Ehk lapikut disaini kasutati just selle tõttu, et nad jätsid selge perforeeritud augu märklehte. Ma olen korduvalt proovinud otsida paremat selgitust lapikute kuulide kasutamisele, kui peale "auguteooria" pole ma midagi leidnud. Kui vaja võin sellekohaseid linke siia peoga visata.

Eraldi teema on tootmiskvaliteet. Kui medalid on mängus, siis loomulikult panustati/ panustatakse võistluskuulide arendusse ja kvaliteeti rohkem, et lõpptoodang oleks võimalikult homogeenne ja väikeste hälvetega, sest pole täpsust ilma stabiilsuseta.

Miks aga jätkuvalt kasutatakse lapikut otsa? Vb traditsioonid ja tootmisel aastakümnetega omandatud kogemus? Või siis on lapikut otsa lihtsam stabiilse kvaliteediga toota?

Ühesõnaga, kui tead tegelikke tagamaid, miks eelistada lapikut disaini (jättes kõrvale traditsioonid ja toomiskvaliteedi), siis anna aga teada. Minu jaoks on see küsimus olnud juba pikemat aega õhus ja uute teadmiste valguses korrigeerin seniseid meeleldi.

Arles kirjutas:Aga pildil olev kuulivalik ... veider. 10 m kuul on lameda esiotsaga ja sileda sabaga, ilma igasuguste veidrusteta. Katsetamiseks vihjeid - iga tootja täpseimal kuulivalikul on tähiseks match, relva tüüp (rifle/pistol), kuuli läbimõõt (4,48, 4,49, 4,50, 4,51 või 4,52) ning kuuli kaal.

Minu teada, ei oma lameda otsaga kuul mitte mingit ballistilist eelist nt ümara otsa ees, pigem vastupidi. Küll kasutatakse/ nõutakse 10m võistlustel lapikut otsa, kuna see jätab märklehte kena ümmarguse augu, mis teeb punktide lugemise lihtsamaks. Paranda mind, kui eksin...

Ise katsuksin küll püssi taastada nii palju kui võimalik, kasvõi juba sellepärast, et praegu näeb see suht armetu ja hooldamata välja.

Super... Dioptersihikud on mulle võõras maa, aga see tagumine tundub küll hiiglaslik

Oled sa mõelnud/ uurinud ka, kas ja kuidas püssi taastada? Raua sine taastamine vist lihtsam töö, puiduga nati raksem...

Ma konkreetse mudeli hingeelu ei tea, aga Crosmani PCP-del vahetatakse neid raudasid päris tihti, st tegemist on pigem tavapärase kui erakordse sündmusega. Ja PCP-d peaksid olema see kallim ning parem ots. Kui vedru terve, kinnituskruvid kinni, tihendid ei leki, optika ei liigu, siis ega peale raua muud varianti alles jäägi.

Muidugi, mõni vedrukas ongi kapriisne. Pigistad kaba natuke kõvemini ja ongi tabamispunkt teine. Lisa siia parallaksi reguleerimiseta kit-optika, mitte just kõige parem päästik ja kõigi asjaolude summana ongi head tulemust raske saada.

Crosmani puhul ongi tegemist loteriiga. Kui veab, saad korraliku isendi, kui mitte, siis kirud. Mikide foorumites mõni vahetab oma püssil 4-5 korda rauda enne kui saab korraliku. Meil seda luksust muidugi ei ole...

Soovitada ei oska muud, kui igaks juhuks kõik kinnitused üle käia, raud puhastada ja kui see ei aita, siis võid ju proovida suudmekrooni uuendamist. Teoorias võib muidugi ka vedru katki olla...

Välek kirjutas:Lubasin ülevaate teha, ei oska seda kuskilt otsast alustada.

Lihtne..

Esmalt räägi, kuidas püssi said. Seejärel kirjelda tehnilisi näitajaid ja seisukorda (viimistlus jms), lisa fotod. Edasi kirjelda laskmist: päästik, püssi käitumine jne. Täpsustestiks vali 3-4 kuuli ja tulemused esita piltidena.

Kui sõnaseadmine võõras pole, siis ei midagi keerulist, ainult aega läheb natukene.

Edit: FWB 300 on tähelepanuväärne juba sellegi poolest, et kasutatakse edasilööki summutavat lahendust...

sax kirjutas:tekkis küsimus. põhimõtteliselt sõltub kuuli energia kuuli kaalust ja kiirusest. siis kuidas on võimalik et "vedrukas" mida müüakse siin foorumi poes mille algkiirus on 360 ms annab ca 11 joul aga teemaks olev püss algkiirusega 300 ms annab üle 20jouli. palun tehke lollile selgeks milles on point

Kaks asja...
- Esiteks on suudmekiirus number karbi peal ehk reaalses elus sa vedrukaga normaalkaalus kuulidega selliseid kiiruseid ei saa.
- Teiseks on foorumi poes tegu ilmselt vaeaga andmetes, kuna nn magnumvedrukad peaksid märksa rohkem suutma kui 11 J.

Võiksid pisikese ülevaate koos piltidega teha Raua puhastasid ära enne laskmist?

Ma pole küll vanakraami hindadega kursis, aga pakun, et sõltuvalt seisukorrast võib see maksta sama palju või rohkemgi kui HW77/97. Kiire Google näitas, et nt Saksas müüakse neid alates 200 euri, mikis ca 500 taala tuuri jne. Poistele möllamiseks võiks midagi tavalisemat ja robustsemat hankida (Iž-61 näiteks) ja jätta vanake väärikamateks momentideks

Delta kirjutas:Väga hea... Ma olen ise kogu aeg mõelnud, et peaks ühe sõltumatu foorumi püsti ajama, aga pidevalt edasi lükanud...

Sportlikust huvist tegin käe valgeks. Eks näis kas hakkab/ jääb tööle. Mõned baasteemad on veel puudu ja üht-teist vajab veel sättimist, aga foorum ise töötab ja on avatud. Asub siin: http://airgun.planet.ee/

Lisaks tehnilisele poolele oli loomise üheks põhjuseks soov pakkuda keskkonda, mis oleks vaba ärihuvidest, mis paratamatult kaasnevad foorumi pidamisega (veebi)poe kõrval.