Jääger-online jahindus foorum

Hea lihtne nipp mul teile pakkuda;otsige üles teile lähim võitööstus või juustuvabrik.Nad kasutavad seal ma ei tea küll milleks aga kuuma auru,mida lastakse voolikust.Ise lasin teha Raplamaal Kivi -Vigalas,kaks latti põdravorsti ja tehtud.Veel tean kohta Pärnumaal Seljal.(Seal tean,et on tehtud aga ei saa lubada midagi)Kel huvi saatke priva, võin kontaktid edasi anda.Kui muidugi massiliselt tahtjaid siis kindlasti hakkab hind tõusma

kult kirjutas: - need emotsioonid on sinu ühe teise postituse kohta,kus kurdad........... Sigu ei ole ,keegi ei taha sõõta ,jne. Kas sead käivad teid lihtsalt kantslis vaatamas?
Kivi kotti!

Kui sa mu avatari alla oskaksid vaadata siis näeksid,et seal kirjas KAKS maakonda. Ja niisama vaatamas pukis on kahh tore käija,proovi järgi kui suudad sõrme sirgu jätta

Minule teadaolevalt pole sektsioonis talumehi.Ainukese viljakasvatajaga saame kahh hästi läbi,aitab meil söödapõldu rajada ning varustab viljaga.Tuleb isegi appi tõmbama kui olen oma kastikaga järjekortselt maa külgetömbejõuga võitlemas(loe; kinni jäänud) See naabrite sigade meelitamise plaan hea,eeltööd käivad juba mõnda aega.Vaja oleks ehitada söötjaid tk 2,aga selle kolme aktivistiga ei jõua lihtsalt igale poole.Mõtted on välja öeldud,mehed kiidavad takka aga kui tegemiseks läheb,siis... ahh.Kuidagi kehva tunne on teha pukid,söötjad,meelitada sead ja siis tuleb mingi vend ja põmm. Lisasööda kohapealt on meil vabad käed,niipalju kui jõuame metsa tassida läheb ilusti sekt.arvele.

Kirjeldaks natuke ühe sektsiooni probleeme millega liitusin alles 1,5 aastat tagasi.Kuna mul endal mõistus otsas ja ootaks arvamusi ettepanekuid.Probleem sigadega nagu pelkiri viitab,nimelt kütiti tedaolevat ühe talvega ära 4 emist ja peale seda langes sigade arvukus nulli lähedale.Jahti peeti nii,et kui jälg oli siis mehed kokku ja seda ainukestki siga aeti kuni käes või piirist väljas.Mõnede aktivistide eestvedamisel pandi jaht lukku(mina k a) kaheks aastaks ja loodi ka reservaat kust ei kütita midagi(ajujahiga).Suur tegematta jätmine oli ka lisasöötmine,98%meestest pasiivsed selles osas.Aktiivseid 45-st 4-5,aasta on möödas ja saan kätt südamele pannes öelda ,et jahimaal elab kindlalt 2 karja kokku 12 isendit pluss 2-3 kulti.Mida teha kui enamus nõuab jahti aga resurss on napp?Ise pooldaks valiklaskmist aga kuna enamus mehi laseb esimese musta värvi looma maha siis läheb jälle jamaks ,koerajahist ma ei räägikski siinkohal.Pole vist päris õige väljend aga ma ütlen,et kipub sinna nõiaringi kanti kiskuma?

Ühinnen mardi arvamusega 100% Nimelt mul oma seltskonna peale tükki 6 pukki,mõni ehk kannatab isegi kantsli nime.Laseme siis põhiliselt sigu sealt.ja aastate(loe 3) kogemus näitab,et kaks pukki mis nii 4 m kõrgusel ei anna siga välja isegi siis kui seda kohta külastavad ühel õhtul erinevad seakarjad.Parimal juhul kuuled kauget puhumist või põdra eemaldumis.Olen üritanud ikka sinna 6,5 ja 7 m kõrgusele ennast sättida.Madalamatel pukkidel on kindel minek siis kui vähe tugevam tuul kindlalt suunalt.See vaid mu isiklik arvamus asjast.

To Jorr.Otsisin kogu arhiivi läbi selle raudade reguleerimise koha pealt.Kõige parem hüva nõu oli vist soovitus härra KeegiVeelele,et tift välja ja tiiru?Veel soovitati vist eri paksusega tifte proovima hakata?Rohkem nagu polnud mitte midagi,seega huvitav oleks teada kuidas sul KeegiVeel see reguleerimine lõppes?Otsa kinnitust nagu polegi,eest on rauad koos.

Sellist 94-ja mis 100 m pealt sileda ja vindi ühte auku laseb tahaks päris näha.Aga kui näha ei saa siis ehk räägid millise relvameistri juures raudu timmimas käisid?Soetasin endalegi paar aastat tagasi selle relva esimeseks,nüüd neit kokku kolm;kombi,sile,vint.Ütlen ausalt ,et ei leidnud oma relvale sileda kuuli mis 50 m pealt lähemale kui 15 cm teravast laseks.Seega jäi see relv kopra ja seajahiks kui lähen koeraga.Jama relvaga veel selline ,et raudade vaheline reguleerkruvi liigutab ennast seal oma suva järgi.Nimelt tagumist sihkuit olen pidanud vasakule liigutama juba nii-palju,et varsti läheb sihiku kinnituskruvist mööda(loe:vaja umbes 25 lasu tagant üle kontrollida).Seda kõike muidugi pärast 4-500 lasku.

aasta kasutamist ,ca 200 pauku 308 win ja rist jalutas sajalt meetrilt 40 cm ringis.Garantii kohta niipalju,et koheselt vahetati välja,ilma mingi ekspertiisi saatmiseta.Kõige rohkem viha tegi muidugi asja juures see,et enne vea leidmist lasin mööda viiest seast ja raiskasin pea tuhande krooni eest padruneid

Kärnaste rebaste kohta niipalju,et olen ära lasknud 12 rebast kellest ainult üks oli kärnane olnud.Parimal päeval sai kolm rebast lastud,kõik 308-ga.Andke palun teada kuhu kuivatatud nahad oleks võimalik müüa,hettkel on neid 11 aga eks paari päeva tagant tilgub mõni juurde.Kasuka tegemise kohta niipalu,et tegemise omahind tuleb kallim kui poest osta.Kõike head järjest hõrenevate rebaste ridade vahelt:)

gloss kirjutas:tuleb välja kurb tõsiasi et meie jahimeestel kõverduvad sõrmed jaanipäeva paiku ikka liiga kergesti

Kas mul jäi midagi lugematta või ? Kohe mitte ei saa aru kustkohast see kurb tõsiasi välja tuli

Feen kirjutas:Tahaks mainida seda, et kõiges pole ka metsalangetajad süüdi. Väike nõuanne selline, et kõike ei saa kellegi süüks ajada, sest seotud on omavahel hulk pisiasju. Esineb haiguseid, toitumisahel, konkurents, metsalangetajad, muidu lärmajaid... jahimehi... ja mida iganes veel. Mõningate liikide jaoks on metsa langetamine väga teretulnud nähtus, sest raielankidel on neil hea toidubaas jne. (nu, põder nt). Aga mõnest ohustatud liigist (metsis nt) rääkides, on kõll metsaraiumise negatiivsuse mainimine omal kohal.

Metsise pesitsusaladel on juba aastaid raiepiirangud ja mängualadel on aastaringne raiekeeld.Selle eest on hoolt kandnud KKi ,loomulikult ei tea nad kõiki kohti kuid seda võite neile teie kõik teada anda.Omal kogemus haigru pesitsusalaga kuhu pandi ajutine raiekeeld,metsas polnud haigrute lõhnagi.Sai KKi välja kutsutud ja käidud neid haigruid päris otsimas aga tee või tina nendest polnud haisugi.

Ch-le:kui kunagi oma tiiru kõrvalt aega saad ja metsa juhtud,siis proovi lähi optika vaadates lasta liikuvat looma 5m pealt.Ei saa aru miks vaja mingi kiun üles tõmmata kuidas keegi laseb,"ela oma elu ,mis see sinu asi on".Sai sügisel nähtud kuidas mehed armulaske tegid läbi optikate,silmad punnis peas ja sammalt lendas igalt poolt mujalt kui looma alt:)

kaidojaht kirjutas:Kontrollisin trossiga urge aga kätte ei saanud kedagi. Kas keegi oskab öelda kas kährikud veel magavad ja kui kaua nahk veel ilus püsib. Trossiga oli probleem selles, et ei teadnud millises urus loom on millises mitte. Hea õnne peale keerutamine ei kõlba kuhugi. Viga oli veel liiga peenes trossis. Hiljem ajasin trossi peenema vooliku sisse siis ei läinud keerdu, aga külmaga ei paindu voolik uru käike mööda õigesti. Lõpuks proovisin veel akutrelliga trossi keerutada. Kogu jama peale sain kätte ainult paar tutti karvu, mis võisid olla lihtsalt pesa põhjas maas mitte elava looma küljest.

Sa oled millegist ikka väga valesti aru saanud,kõige tähtsam on ikka koer.Tahaks päris vaatama tulla kuidas sa seal metsas trossi keerutad Ise olen kasutanud ainult peenikest oksa,mida siis kuni 1,5 m kaugusel möllava koera ees olevale kährikule karvadesse keerutan.Eelneb veel uru lahtikaevamine jne.

Uuem NIVA kastiga,küll ainult kaks kohta aga rohkem pole vajagi.Mullika saab kahh ära vedada kui on mehi kes kasti aitavad,sigadest rääkimatta.See vene masinate kinnijäämise jutt on ikka vähe imelik,ühinen Andruse seisukohaga

gunnar kirjutas:mul sako vanemat tüüpi 25sed jalad üle, küll madal versioon... kui huvi ja tartu satud anna teada

madalam versioon-ei saa alt vaadates lasta?Mul just oluline,et saaks ilma optikata kahh lasta.Kui näeb alt siis anna teada ehk saame kokkuleppele