Jääger-online jahindus foorum

Minu küsimus jyrile tema hundijahi kogemuste kohta oli postitatud sellepärast, et tema tekstist paistis välja täielik ebapädevus sel teemal. Kui jahimees just palju erialast kirjandust lugenud või hunte jahiväliselt jälginud pole, on just jahikogemused need, mis mingeid teadmisi annavad. Sain temalt oma küsimusele vastuse, mida eeldasin. Edaspidi ma tema postitusi ignoreerin.

Hundijahi kogemusi ei pea ma iseenesest väga oluliseks, sest jahti organiseerides/läbi viies kontsentreerutakse enamasti ikkagi vaid ühele eesmärgile, mistõttu ainuüksi selle kaudu ei õpi liiki veel piisavalt tundma. Samas täiendavad jahtidest saadud kogemused minu tervikpilti kohe kindlasti.

Vastan siinkohal ka küsimusele, et kust me teame, et Halliste alal nähtud isendid kõik ühte karja kuulusid.
Karja liikmetest on jälgimisseade juhtemasel ja ühel 2013. aastal sündinud kutsikal, kes praeguseks küll vanemate alalt lahkunud on. Märgistatud loomade territooriumil tehakse pidevalt välitöid, suvel saab enam teavet nt saakide juurde paigaldatud rajakaameratest, talvel jäljevaatlustest. Kui käia pidevalt väljas eesmärgiga teada saada, palju loomi alal elab, siis nõnda see teadmine tekibki. Kabinettides olles seda meil kindlasti poleks.

Kõigi eelduste kohaselt ilmub järgmises EJ numbris järg meie hundiuuringute teemalisele artiklile. Seetõttu võiks praegu tõesti selle arutelu lõpetada ja vajadusel jätkata siis, kui see ilmunud on.

jyri kirjutas:Võin ka vastata kuigi küsimus on teemast väljas. Ma ei teeskle jahindusspetsialisti, olen vaid fänn . Jahipiletit oman aastast 1969 ( ehk ajast, kui sa alles lasteaia kandidaat olid), jahtides osalesin kõvasti enne. Pealinna elanikuna pole suuri hundijahte korraldanud, küll aga oma jahikollektiivile. Osalenud aga ( Nõuka ajal) hundi oblaavades ca.200 osavõtjaga!
Hunte lasknud ise pole palju, aga veits rohkem kui 1 on ette näidata.
Ka sinuga olen korra kohtunud Vikipalu kandis põdrajahis, kui sa valge, vist kolmeukselise, LandRover Diskoga sõitsid. Sealt tean omadest kogemustest sinu suhtumist huntidesse ja kõigisse, kes neid küttida tahavad ja sellega su uurimuse "eluteemat" ohustada.
Kui ma midagist arvan, siis ma arvan ehk võin ka eksida. Kui olen veendunud, siis sellel on ka põhjust ja vaevalt eksin!

Vabanda, aga ajad midagi väga olulist sassi. Ma pole kunagi mainitud autoga ega ka millegi sarnasega sõitnud. Räägid kellegist teisest.
On pagana kurb, kui asjast räägib nii kindlameelselt inimene, kes tegelikult asjast mitte midagi ei tea. Kui Sa küsiksid eelnevat küsimust minult, vastaksin, et olen hundijahte korraldanud kümmekond aastat ning olen ise lasknud 3 hunti.

jyri kirjutas:Üks kõige probleemsem tõsiasi on (mistahes küsimustes) SPETSIALISTIDE puudumine Eestis .
On "keegi" pukki pandud ja selleks, et leib laual kestaks, peab see "keegi" kuuletuma ( antud teemas siis keskonna küsimustes) Brüsellile ja kohalikule "eliidile". Loomulikult see "keegi" teab rohkem "Harju keskmisest", aga alternatiivseid arvamusi pole. Hea näide- Aafrika seakatk- ei mingit konkreetikat ega teadmisi levimises, lokaliseerimises-või kaotamises. Valgevene + 3 Balti "riiki" - kõigil erinev lähenemine. Keegi saab head pappi kantida mittemillegi eest vastutamata.( Nagu need 101 + sõbrad ja sugulased( abilisteks/nõunikeks) seal Pika Hermanni kõrval, andestage jälle politiseerimise eest).
Praegu jahimehi jah nimekirjas rohkem, ka vintrelvad enamusel, aga hundi saab kätte mitte tehnika-ja vindiga, vaid just haavlipüssiga. Seega %-selt arvukusest kütiti enne 1990 rohkem, kui praegu.
Ja kordan- ei kadunud hundid kuskile vaatamata 24/7/52 küttimisele.
Tegelik tõde tuleb ilmsiks teadjate diskussiooni käigus, mitte pähemääritud "juhistest" , millede ainus eesmärk, vähemasti minule tundub, ainult oma vajalikkuse "ületähtsustamisest" kõiksugu dogmade deklareerimise teel.
Üks spetsialist- mündi üks pool. Aga väärtuse hindamiseks tahaks näha ka teist poolt samuti!

Jyri, lihtsalt üks küsimus. Palju oled ise hundijahte korraldanud ja palju oled ise hunte lasknud?

ei lasku siinkohal diskussiooni eelpoololevate saatjatega. Kui mõnel tüübil on millestki selgelt välja kujunenud tugev arusaam, ei ole seda ükskõik milliste teadmiste ega argumentidega võimalik kummutada. Las tunnevad end oma tasemel õnnelikult.
Samas, kui kellegil on midagi asjalikku küsida või aruteluks pakkuda, osalen selles meelsasti ja annan ka igakülgset teavet ulukiseire ja uuringute poole pealt.

hundikarjad ei rända, rändavad noored karjast eralduvad loomad. Neid võib olla tõesti igal ajal ja igal pool.
Kui Te ei usu, et hundiga on kehvasti, küsige Ida ja Lääne-Virumaa, Jõgeva, Järvamaa põhjaosa ja Harjumaa jahimeestelt, kas neil on hunte. Meil pole tükk aega olnud nii kehva seisu.

puugi kirjutas:Saaremaal on lambakarjad!Tõenäoliselt sellepärast ka kiired liigutused reguleerimisel.

Saaremaal on lisaks kõrgeimale lammaste tihedusele Eestis ka teine nüanss - mandrist isoleerituse tõttu ei saa loomad vabalt liikuda, ehk siis on nagu vangis. Kui 15 aastat (1996-2010) ei saanud mandri hundid Saaremaale, siis viimastel aastatel (alates 2011, mil nad seal üle hulga aja taas sigisima hakkasid) pole saare hundid saanud jälle mandrile. Toidubaas on seal aga mandrist oluliselt parem (kitsi rohkem, sigu rohkem, lisaks veel hirv) ja sigivus samuti. Seetõttu ärgem võrrelge saart mandriga.

Pauli kirjutas:Originaalartikli originaalkokkuvõte (ehk see, mis ilmus koos artikliga ajakirja Science detsembrinumbris), on loetav selle lingil: http://www.sciencemag.org/content/346/6216/1517.abstract (terviktekst on paraku tasuline).
Seal on muuhulgas kirjas ka, et artikkel saadeti ajakirja 2014. a. juunis. Sellise artikli (eriti arvestades kaasautorite arvu) kirjutamine võtab aega minimaalselt pool aastat. Seega ei saa artiklis kajastatud andmed olla kuidagi värskemad, kui 2013. a. suvest. Pealegi räägitakse pikaajalistest arvukuse muutuse suundadest.

Tõsi, et vastavalt teadusajakirja Science põhimõtetest on artiklite avaldamine vabas veebis keelatud. Samas, kui kellegil on selle täisteksti vastu huvi, võin selle saata personaalselt - andke teada, kel tõsine huvi.

rixa kirjutas:Mul on kolleegidele jahimeestele ettepanek. Jätke paar aastat huntide salaküttimine järgi ja Männili ja Co bluff tuleb kohe välja. Kui igal talvel lastakse mitteametlikult ma pakun, et 30 -50 hunti, siis ega need vennad lollid ei ole, panevadki oma koefitsiendi otsa.

Olen Peep Männil ja annan teada, et (taas)ühinesin foorumi seltskonnaga. Olen riikliku ulukiseire esindajana ja samas ka suhteliselt aktiivse jahimehena käimasolevatel aruteludel ikka silma peal hoidnud ning märganud pahatihti postitusi, mis põhinevad paljuski vaid oletustele/arvamustele ja vajaksid minupoolseid selgitusi, näiteks seesama hundi teema.
Alustan selgitusega ülalolevale tsiteeringule. Põhimõtteliselt on selle saatjal õigus. Kindlasti huntide salaküttimine toimub, kuid selle ulatust on otseselt väga raske hinnata. Samas, hinnates (peamiselt jahimeeste tehtavate vaatluste alusel) huntide arvukust eelnenud aastal ja prognoosides arvukust eelolevaks jahihooajaks, paistab loomulikult välja hundi eeldatavat sigimispotentsiaali arvestades teatud jahiväline kadu. Kas siin on peamiseks põhjuseks salaküttimine, kärntõbi või miski muu, polegi niiväga oluline. Eeldatavast madalama juurdekasvu tõttu tulevad aga ka väiksemad küttimislimiidid, kuna kaitse/ohjamise eesmärk (populatsiooni soovitud suurus) on sätestatud suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas. Teisiti öeldes, mida suurem osakaal on salaküttimisel (või mõnel teistel jahivälisel suremusteguril), seda väiksem saab olema limiit ja legaalne küttimismaht. Nii lihtne see tegelikult ongi.
Kui keegi tahab vaidlustada praegust eesmärki (hoida hundi arvukust vahemikus 15-25 pesakonda), siis see on hoopis teine teema ja see tuleks tõstatada aastal 2020, mil koostatakse eeldatavasti uut suurkiskjate tegevuskava.
Kui juba kirjutamiseks läks, siis tahaks veel üht selgitada. Keegi arvas siin, et 20-30 hunti oleks Eestile piisav. Loomulikult on inimesel õigus seda arvata. Samas tuleks aktsepteerida siis ka mõne samasuguse "loodusearmastajast" maaomaniku arvamust, et Eestis on paras elama 200-300 metssiga või samapalju põtru. Nende numbrite juures liik ju säiliks.
Kui me räägime tänapäeval liikidest, eriti veel jahiulukiliikidest, ei saa me aga rääkida mitte vaid liigi säilimisest, vaid elujõulistest populatsioonidest. Kui meil oleks hunte 20-30 või metssigu/põtru 200-300 tuleks nad range kaitse alla võtta ja nende jahinduslik kasutamine unustada.