Jääger-online jahindus foorum

Tartu vojevoodkonna tõlgendustesse on üsna suurel määral mässitud minu tagasihoidlik isik, nii et jätke Kakuke rahule. Loogika on lihtne: nagu Feen juba vihjas, on Tartu tiirus võimalik 50 m seamärki lasta laua taga istudes ja seetõttu sündiski kaalumise ja arutamise järel otsus, et bipodid, tripodid ja liivakotid, benchrest alustest rääkimata, jäävad ukse taha. Sest kui inimene ikka küünarnukke või lausa püssi lauale toetades ka ei suuda katset ära teha, siis ... polegi nagu midagi lisada.

Määrusest endast: olin peale Linnuküti ka mina põgusalt selle määruse sünni juures ja võin öelda, et tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati. Päris mitu apsakat on sisse lipsanud, neist vähemalt üks kahjuks ka sisuline. Aga üldkokkuvõttes, kui lähtuda ikkagi asja mõttest ja taustateadmiste abil libiseda üle vigadest, on ikkagi tegu sammuga edasi. Ehk saab mõne aja pärast ka need vead ära parandada ja siis on asi juba päris hea.

Jutt hälbib küll totaalselt teemast, aga tundub, et tuleb pisut Puugi maailmapilti õgvendada. Nimelt puhast musta ja puhast valget paraku peaaegu eksisteeri. Kõik on hallid toonid. Isegi mustvalge foto ei ole must-valge, vaid halltoonides, ehk musta ja valge segu.
Nagu füüsikud ütlevad: kõik sõltub taustsüsteemist (või taustsüsteemi valikust). Kas liigub maa päikese või päike maa suhtes.

Puu külge? Kaaluks on märgitud 9,5 kg ilma köieta, mis tähendab, et kannatab seljas tassida. Kuna ise kasutanud pole, siis rohkem ma ei targuta (ei kiida, ei laida).

Hakkas ennast ka huvitama ja tegin väikse guugelduse. Siit: http://www.worksharptools.com/knife/sharpeners/ken-onion-abrasives/wskts-ko-replacement-belt-kit.html näikse, et need X-id on lihtsalt tootenimetus ja lintide tegelik tera jämedus on ka ikka antud (P 120, P 1000 jne).

Eik kirjutas:

Välek kirjutas:Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni jahinduse spetsialist Ivar Marlen märkis, et loomade omanik ei olnud midagi ette võtnud kiskja ründe ennetamiseks. “Karjamaa oli piiratud ühe elektrikarjuse traadiga, mille kõrgus maapinnast 80–85 sentimeetrit – see ei ole kindlasti piisav kiskjate ründe tõrjumiseks,” ütles Marlen.

Selliste vastuste peale hakkabki eesti mehel tööle "talupoja mõistus"

Ma ütleks, et kui Eigi postitusest jutumärgid ära võtta, tuleb talupoja asemele rehepapp kirjutada, sest talupoja mõistus ütleks, et ega ühe 85 cm kõrgusele pandud traadiga ikka hunti, kelle turjakõrgus on ka 85 cm, eemal ei hoia tõesti.
Selleks et Eestimaal lambaid kasvatada müügiks, mitte huntide toitmiseks, tuleb ehitada sobilik aed. Kui aia ehitamise kulud kipuvad minema suuremaks kui lammaste müügist saadav tulu, siis tuleb järelikult otsida mõni teine ja tasuvam amet. Elu ongi karm, aga see-eest ebaõiglane.

Tartus kasutame vastava lahtriga väikeulukiloa blanketti (EJS-i trükitud). Suurulukilubade jaoks pole viitsinud printerit ümber seadistada ja kasutame vana blanketti, kuhu saaja oma allkirja peale viskab. Inspektsioon pole blanketi kohta suurt midagi öelnud.

Oh seda virinat. "Väike kalliste asjade pood". No kui on väike pood, kus müüakse kalleid püsse, siis minul küll tükki küljest ei võta, kui omanik seda edevuse mõttes butiigiks nimetab.

See, et kellegi tõekspidamised lubavad tiinuse alguses olevat looma küttida, aga tiinuse lõpus mitte, ei ole ilmtingimata topeltmoraal. Nagu ka hiirte ja kobraste võrdlus. Dalai laama ei pidavat teda hammustanud sääske tapma, aga üldiselt on purevale putukale plaksaka andmine suht reflektoorne liigutus. Kuigi sääsel vaesekesel ju ka munad kõhus ootamas juba ...
On täiesti loomulik, et kaastunde suurus on vastavuses sellega, kui sarnane loom meile on. Sääsele ei tunne keegi kaasa, hiirele mõni eriti härdameelne juba natuke tunneb, kitsele juba päris paljud ja gorilla pattapaneku peale tõuseb kogu progressiivne inimkond tagajalgadele. Nii on ka selle tiinusevärgiga, et lootele, mida palja silmaga nähagi pole, on raske kaasa tunda, aga loetud päevade jooksul sündima pidanud loomapoja nägemine paneb mõnel muidu karmil mehel lausa seest keerama.
Vähe praktilisem aspekt on siin ka: mida kaugemale on tiinus arenenud, seda suurem on tõenäosus, et järglane ka eluvõimelisena sünnib. Näiteks metskitsel võivad talvel looted resorbeeruda.

Pika jutu mõte oli see, et vastumeelsus lõpptiineid loomi küttida on täiesti loomulik, aga ei tohiks olla põhjuseks, et näpuga näidata nende peale, kelle jaoks see probleeme ei valmista.

Aivaril tuline õigus.
Sestap minu soovitus, kui autol pole kastitäit elektroonilisi abimehi, lükata keskdiffer lukku ja sõita rahulikult. Libeda peal siis. Ja kui kui masin ikkagi "nalja" tegema hakkab, talitada selle sõidukoolitajate õpetuse järgi, mida Aivar mainis. Lahtise difriga võivad asjad nii kähku ebameeldiva pöörde võtta, et kõik abinõud jäävad lootusetult hiljaks.
Saab ka teisiti, aga siis peab ennast ja oma masinat väga hästi tundma.
Mina reeglina metsaautoga väga tallata ei viitsi: pinguta kuidas tahad, aeglased on "veokad" ikkagi ja lõbus see ponnestamine ka ei ole. Kiire sõidu ja lõbutsemise jaoks on teised masinad.

EJSL kontaktid saad siit: http://www.ejsl.ee/default.asp?action=0&type=100001&id=30

Kui asi kokku lepitud, siis tallinlasena saad lehed kätte tõenäoliselt Männiku lasketiirust (aga eks ka see ole kokkuleppimise küsimus).

Lahtise keskdifriga auto käitub tavaoludes (sh rahuliku sõidustiili juures) esiveolisena, ehk on alajuhitav. Esiveolisus seejuures ei välista järsku ülejuhitavuse teket: alajuhitav auto hakkab kurvist otse minema, mille kompenseerimiseks keeratakse rooli rohkem. Seejärel esiotsa pidamine taastub ja auto pöörab kurvi. Halbade asjaolude kokkulangemisel aga on see pidamise taastumine ja kurvi pööramine väga äkiline ning tekib ülejuhitavus ehk auto viskab hoopis külje ette. Lahtiste difritega nelikveoline teeb siinkohal veel ühe halva üllatuse: kuna külglibisemises autol tagarataste pidamine väheneb, siis sööstab kogu veojõud tagaratastele, ehk esiveoline auto muutub hetkega tagaveoliseks ja ülejuhitavus süveneb veelgi. Rooli tuleb vastu keerata igal juhul, aga edasi läheb asi keeruliseks: esiveolist saab külglibisemisest kiiremini välja tuua gaasi lisamisega (auto nö veetakse otseks), gaasi täielik vabastamine võib libisemist hoopis süvendada (esiots pidurdub), tagaveolisel on asi täpselt vastupidi. Kuidas tuua külglibisemisest välja autot, mis 3x sekundis mõtleb ringi, kas olla esi või tagaveoline?

Vanadel Audidel (pika teljevahega ja stabiilsed masinad ju), olid nii kesk-, kui tagadifrid käsitsi lukustatavad, et auto käitumine paremini ennustatav oleks. Tänapäeval teeb juhi eest selle nupuvajutuse (või kangi tõmbamise) töö ära elektroonika.

Reinz kirjutas:Kurvilisel lahtise kiviklibutreppis teel on lukus difriga palju paremini juhitav.

Sama ütleks Niva kogemuse põhjal ka lumise ja jäise tee kohta. Niva puhul muidugi saab rääkida sellest, et lukus difriga hakkavad tekkima teatavad juhitavuse alged.

Reinz kirjutas:Või annad pöördel liigavähe gaasi

Ma ka aru ei saa, tagaveolise ringipööramiseks on vaja max poolteist autopikkust ruumi

Proovitud, väiksema muru peal töötab, pikema (10 cm) ja ebatasase maa peal eriti mitte. Sõltub muidugi ka laskekaugusest ja relva võimsusest.

Nojah, umbes sama asja püüdsin ma juba ennist tagasihoidlikult vihjata.

Originaalartikli originaalkokkuvõte (ehk see, mis ilmus koos artikliga ajakirja Science detsembrinumbris), on loetav selle lingil: http://www.sciencemag.org/content/346/6216/1517.abstract (terviktekst on paraku tasuline).
Seal on muuhulgas kirjas ka, et artikkel saadeti ajakirja 2014. a. juunis. Sellise artikli (eriti arvestades kaasautorite arvu) kirjutamine võtab aega minimaalselt pool aastat. Seega ei saa artiklis kajastatud andmed olla kuidagi värskemad, kui 2013. a. suvest. Pealegi räägitakse pikaajalistest arvukuse muutuse suundadest.