Jääger-online jahindus foorum

Ja piirkonna all mõistetakse meil õnneks vist maakonda.

Sellest enesekaitsest on parem mitte rääkida. Kui teed siis tee aga ole .
Meil on loomaarstil selline asi olemas nagu uinutipüss. Pane mingi koerasööt maha. Telli loomaarst kohale ja lase tal paar koera uinutada. Vedage uinutatud loomad varjupaika ning tasu kõigile arve alusel.
Pärast võid kohtu kaudu arvete kompenseerimist oodata aga see jääb vist saamata.
Eestis on asjad nii, et kui ise maksad siis saad midagi aga kui teistele lootma jääd siis oled pika ninaga

Pähkel
Leidsin küll paar teost aga need on 86 või 88 aastast.

Juhendid jahikoerte jahiomaduste kindlakstegemiseks / Eesti NSV Agrotööstuskomitee, Info- ja Juurutusvalitsus
Tallinn : Eesti NSV Agrotööstuskomitee, 1988

NSV Liidu territooriumil läbiviidavate jahikoerte näituste eeskirjad / Eesti NSV Jahimeeste Selts,
Tallinn : Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee Info- ja Juurutusvalitsus, 1986

Jahikoeratõugude standardid : [kataloog] / Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee Info- ja Juurutusvalitsus, Eesti NSV Jahimeeste Selts ; koostanud U. Pihlamäe
Tallinn : Valgus, 1986

Neid teoseid oli päris palju
Näiteks
Demograafiline olukord ning rahvastiku- ja sotsiaalpoliitika maal / Arvo Kuddo ; Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee, Info- ja Juurutusvalitsus,
Tallinn : [Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee], 1987

ja
Eesti punast tõugu seemenduspullid 1983... 1986. a. / Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee Info- ja Juurutusvalitsus ; [eessõna: V. Lindus]
Tallinn : Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee Info- ja Juurutusvalitsus , 1987

ja
Kaheteistkümnenda viisaastaku ülesannete edukaks täitmiseks peetava üleliidulise sotsialistliku võistluse tingimused / Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee Info- ja Juurutusvalitsus
Tallinn : [Riiklik Agrotööstuskomitee], 1987

1987a on olnud Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee Info- ja Juurutusvalitsusele suhteliselt töine. Leidsin u 50 erinevat väljaannet sellest aastast. Millist neist täpsemalt mõeldi vajab ehk natukene selgitamist.

Pliiatsisüdamikes on grafiit segatud mingi saviga (vähemalt vanasti oli nii nüüd võib savi asemel olla ka mingi muu tsemendisegu). Mida kõvem pliiats seda rohkem savi. Puhas grafiit on ise väga pehme aga savi võib toimida hoopis pindu kahjustavalt (abrasiivne) Tahm (korstnast) on ka põhimõtteliselt grafiit (võib aga sisaldada ka muid ühendeid ja olla happeline). Tavalistel süsinik tsinkpatareidel (suuremad junnid) on sisemuses kah grafiidist pressitud elektrood (pulk). Kui patarei laiali lammutada ja siis see elektrood ära peenestada....
Grafiidist on ka enamuste elektrimootorite elektroodid. Lammuta lahti mõni vana drell või relakas.
Kõigi nende grafiitdetailide viga on aga selles, et sinna võib olla lisatud lisaaineid, et grafiitjunn lihtsalt kergesti laiali ei laguneks. Samas need grafiitdetailid mis peavad elektrit juhtima peaks olema enamasti valmistatud ilma eriliste lisaaineteta lihtsalt pressimise meetodil....

Eile tuli pulkadega sokupunn paari rohulehega tehtud piuksatuse peale küll otsa. Ju oskasin piisavalt sexika kitsepreilina kõlada
Vile olin koju jätnud, et pole veel õige aeg aga 500m peal nii hõrku ja noort praadi nähes otsustasin lihtsalt kättejuhtuvate vahenditega improviseerida.
Tema üllatuseks kohtus ta aga kena preili asemel hoopis paarikümne tinateraga

Express püss oli alguses lihtsalt suuremat suitsupüssirohulaengut kannatav relv. Hiljem kasutati nime suitsuta püssirohuga laskvate relvade jaoks.
http://en.wikipedia.org/wiki/Express_rifle
Dum-dum nimi tuleb tehase asukoha nimest kus 1890aastate alguses kapten Bertie Clay disainis antud kuuli.
http://en.wikipedia.org/wiki/Dum-dum
http://en.wikipedia.org/wiki/Dum_Dum
Wiki pole küll ülim tõde ja tihti panevad nad ka mõne asjaga puusse aga mõningat infot võib ka uskuda.

Meile öeldi kah, et sellest aastast pole enam olemas kesikut. loale märgitakse ainult kas põrsas või täiskasvanud siga. Sellist sõna nagu kesik ei tohi enam kasutada.

kõigile lehmavorsti ja lihakülmutajate vabandajatele. Meie oleme oma jahimaadelt ikka kevadel ja suvel leidnud mõne põdraskeleti ja värskelt lastud korjuse. Liha on tavaliselt hoolega eemaldatud. Need asjad on tehtud ikka mõne poolprofi kamba poolt mitte üksikute salaküttide kätetööna. See liha on läinud arvatavasti enamuses linna vorstina müügiks.

Saan aru, et kui ise tellin oma lastud lihast kelleltki vorsti või konservi siis las ta olla pealegi poolmustalt tehtud (paberiajamise poolest) aga need tegijad kes ise müüvad vorsti edasi peaks omama iga partiiga kaasa pandult ka liha ostudokumente ja vorstil koostise kinnitatud tooraineid.

Täpne vastus.

Meil elav kühmnokkluik erineb teistest luikedest ühe huvitava omaduse poolest (peale nokal asetseva kühmu muidugi). Seda omadust on ka teised rahvad tähele pannud ja kühmnokkluigele ka selle järgi nime pannud.
Nimetage see erilisus ja lisage sellest erilisusest tulnud võõrkeelne nimetus (koos tõlkega).

Kärp on vanade eestlaste puidust lühem sõjanui. Kasutati nii löömiseks kui ka mingil määral vist viskamiseks. Tehti vist tavaliselt tamme või saare (raskemast ja kõvemast puidust) noorema puu juurepoolsest otsast.

ps ahjaa algselt vist jäeti ka paar teravamat juureotsa pea külge ja hiljem pandi ka mõni raudoga sinna sisse, et löök mõjusam oleks.

Bingo.
Pane aga uus küsimus.

Asi siis kirjas sellises määruses: Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded
§ 1. Üldsätted

(1) Määruses kehtestatakse käitlemise hügieeninõuded jahipidamisõigust omava füüsilise isiku (edaspidi jahimees) kütitud uluki rümba (edaspidi ulukirümp) ning suuruluki rümba raietükkide väikese koguse kohta, mille jahimees müüb või annab muul viisil tasuta või tasu eest üle (edaspidi turustamine) otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, sealhulgas toitlustusettevõtjale, kes turustab selle liha oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest, sealhulgas toitlustusettevõttest, otse tarbijale.

(2) Ulukirümba ja suuruluki rümba raietükkide väike kogus on «Jahiseaduse» § 27 lõike 1 alusel kehtestatud jahiajal kütitud kuni neljalt suurulukilt, nagu põder, hirv, metskits ja metssiga, pärinev liha ning nimetatud jahiajal aastas kütitud kuni tuhandelt väikeulukilt pärinev liha. Suuruluki rümba raietükid on suuruluki poolrümba kuni kolmeks osaks tükeldamisel saadud raietükid.

juhin tähelepanu, et ka ilma rahata andmine e kinkimine naabrimehele käib selle määruse alla ja ule nelja suuruluki ei tohi isegi kinkida.
St et kui annad aastas neljalt sealt tüki ka naabrimehele, siis viiendalt enam ei tohi.
Niiet kes meist saab rinna kummi lüüa ja öelda, et pole rikkunud ühtegi eestis kehtivat seadusepügalat.

Lased aga keset suurt raba kasvõi 1 harulise ja pärast rassid meestega mitu tundi enne kui loomale autoga ligi pääsed- see mälestus on surmani meeles.

Mnjaa meil saaks sellise lasu tegija sellise keretäie (verbaalselt), et see püsiks tõesti tükk aega meeles.

Mitu suur- ja väikeulukirümpa tohib iga jahimees ühes aastas müüa otse Eesti tarbijale või jaekaubandusettevõttele (olles täitnud muidugi kõik seadustest tulenevad normid)?