Jääger-online jahindus foorum

Suurimad tänud Feenile ja kogu seltskonnale. Parima tahtmise juures ei oskaks midagi paremini soovida, v.a. sauna paarkümmend kraadi juurde.

Kui keegi juhataks mingi serveri, kuhu saan kerge vaevaga fotod üles laadida, siis teen seda. Neid kokku ca 60 tk., 2,5-3 Mb igaüks. Ei oska mina nende seas valikut teha, las igaüks valib ise, mis talle meeldib.

Kes seletaks, miks on tootjatel sama kaliibri (kaliiber tähenduses vindiraua sisemine läbimõõt) sama kuul erinevale padrunile erineva tootekoodiga. Võtan juhuslikuks näiteks Norma kodulehelt kuuli Oryx, kaaluga 11.7grammi/180grains, ballistilise koefitsendiga 0.288, mis kannab 308 Win. all tootekoodi #17675, 30-06 all tootekoodi #17674, 300 Win. Mag. all tootekoodi #20175472 ning .300 WSM all #17571.

Sama kehtib kõigi sama läbimõõdu ja raskusega kuulide kohta, mida saab panna mitme padruni otsa.

Kas keegi arvab, et kuulid on erinevad? Mille poolest, kui konstruktsioon (Oryx), läbimõõt, raskus ja ballistiline koefitsent, aga järelikult ka pikkus ja kuuli kuju on samad? Kui see on aga seesama kuul (tootja ja müüja jaoks seesama „toode“), miks ta siis sama tootekoodiga ei ole? Kas 30-06-le iselaadimiseks kuuli ostes tuleb osta Oryx 11,7 grammi justnimelt 30-06 jaoks ning ei tohi rahulduda sellesama kuuliga 308 jaoks?

Lisaks Lee'le ütleb ka Vihtavuori Reloading Manual, et magasiniga püssidel, erinevalt siis ilmselt ühepaugu püssidest, tuleb kuul kinni valtsida ning et valtsimisele kuuluvatel kuulidel peab olema vastav soon (cannelure).

Täna lasin Männikul esimest korda kuuli oma uuest SP4 Berettast . All Cyl, ülal 1/4 tsokk. Alumisest rauast Brenneke stabiilselt 35 m pealt 40 cm sihtimiskohast alla, ülemisest 30cm alla. Paremale-vasemale ei mingit kallet, 3-4 lasulised grupid kõik 7-10 cm ringi sees. Kokku oma 40 pauku tegin, kõik lendas kogu aeg nii, nagu ülalpool kirjeldasin. Lasen kinnise latiga. Ühe seeria tegin vasakut kätt pingile toetades, tulemus seesama. Mis lae madaldamisest-kõrgendamisest siin räägitakse, kuidas see peaks üles-alla lendamist muutma. Või pean küünarnukki kergitama-langetama. Või ennast kuhugipoole kallutama. Või mis?

Seisvasse paberisse ei ole ju nii raske 40 cm ülesse võtta, seda ma tegin ja keskpunkti need kuulid läksid. Selle jooksva seaga oli aga oluliselt raskem õige maa ette ja siis veel 40 cm ülesse võtta, hakkama sain ja endaga olen rahul, aga ainult tänu sellele, et grupid olid rõõmustavalt väikesed.
Püss muidu hirmus armas, taldrikuid lõhub ka nagu normaalselt. Haavlitega pole paberisse veel lasknud, eks peale tänast tule ka see ette võtta.

Minule tundub küll, et ta mul väga õigesti ja hästi palge istub, mingeid lisapingutusi nagu ma ei tee. Aga ega ise ju valet hoidu ei näe ka.

Mis ma nüüd ikkagi tegema peaksin? Kui palju võiks normaalne olla, et nii kena püss sihtimispunktist erinevalt tabab.

RELVASEADUS, Vastu võetud 13. 06. 2001.

§ 46. Füüsilise isiku relvade ja laskemoona hoidmine
(1) Füüsiline isik peab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi hoidma selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapis (edaspidi relvakapp).
(2) Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema selleks spetsiaalselt kohandatud ruum (edaspidi relvahoidla).
(3) Relvakapp ei ole nõutav ühe tulirelva puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida kõrvalisele isikule raskesti avastatavas ja kättesaadavas kohas.
(5) Padruneid, püssirohtu ja sütikuid võib hoida koos relvadega samas relvakapis, selle eraldi lukustatavas osas või eraldi asuvas lukustatavas raudkapis.
(7) Nõuded relvahoidlale, relvakapile ning püssirohu ja sütiku hoidmisele kehtestab siseminister määrusega.

NÕUDED RELVAHOIDLALE, RELVAKAPILE NING PÜSSIROHU JA SÜTIKU HOIDMISELE, Vastu võetud siseministri 27. 11. 2001. a määrusega nr 90
§ 8. Relvakapp - edasi see, mida sass juba tsiteeris.

Teder,

ma su õigusfilosoofiat toetan - inimesed hakkavad ainult neid seadusi täitma, milliseid nad õigeteks ja õiglasteks peavad. Kadunud paavstki olla öelnud, et sellise riigi seadusi, kes inimeste eest ei hooli, pole vaja täita.

Aga vibude juurde tagasi tulles - olen minagi arvamusel, et paugu puudumine on üks põhjus, miks seda asja ei taheta lubada. Sama summutiga. Soomes jälle vibu lubatud ja summuti kah lubatud, isegi soovitatav. Ja tahan siinkohal välja öelda, et sellise põhjuse pärast - riigil lihtsam kontrollida - ei tohi asju ära keelata. Kalapüügiseadust ju loodetavasti täidetakse ja täitmist ka kontrollitakse, kuigi pauku ei tee ei õige kalamees ega röövpüüdja. Seadku siis autodele ka süsteemid peale mis kõva paugu teevad, kui kiirus tõuseb üle 91 kmh. Ja kirjutagu Liikluseeskirja sisse, et "vaikse" vahendiga ei tohi sõita. Muidu ju raske rikkujaid korralikest eristada.

Küsiksin sama teema juurde, mida Eesti Blaseriomanikud oma toru kohta oskavad öelda meie külma ja märja ja mudase jahipidamise tingimustes. Külmatõrked ja roostetamine jne. Soojast onnist laskmiseks või päikselises pöögimetsas jalutamiseks on kindlasti hea püss, seda võib igaüks isegi arvata.