Jääger-online jahindus foorum

andrus kirjutas:Viimane lõik on kahjuks su enda postitus,seega vaidle endale vastu kui soovi on.

Tutvu eelnevalt iseseisvalt vibujahi kui sellisega ja ära kuula liialt palju vanade salaküttide jutte. Kuskil keegi rääkis.
Keeratkse kops tuksi ja jäädakse vaikselt ootama.... Korralik nool,korralik vibu ja pole vaja sadu meetreid tallata,põtra otsides.
Kobrast vibuga lastes on noolel taga nöörike millega on kopra kätte saamine kordades tõenäolisem vette lastes kui seda teha tulirelvast.

Olen kah omanud(enam ei oma) spordikat nii mõnedki aastad ja teinud temaga igat sorti katseid,lähedalt ja kaugelt ja erinevate objektide pihta.Varesest suuremat pole torkinud ja ei julgeks kah kuna ta lihtsalt on nõrk.

Jah, eks meil kõigil oleks rohkem vaja teada erinevatest jahtidest, aga siiski olen üpris veendunud et nii vibujahist kui 22lr jahist tean teatud asjaoludel veidi rohkem kui sina.

Väljendusid nagu ma oleks midagi rumalat öelnud põdra kopsu tuksikeeramise ja vaikselt ootama jäämise kohta ning see valmistas sulle veel palju nalja.
Reaalsus: Täpselt nii ongi nagu ütlesin, peale lasku ei tohi hingata ka mitte natuke aega, rääkimata relva langetamisest. Kui põder juba veidi eemal siis võid vaikselt hingama ja veel vaiksemalt relva langetama asuda. Ainult sellisel juhul on põder poole tunni pärast paarisaja (heal juhul 50-100m) kaugusel maas.

Veel 1 pärl: Korralik nool,korralik vibu ja pole vaja sadu meetreid tallata,põtra otsides.
Reaalsus: On küll vaja reeglina sadu meetreid põtra otsida, ükskõik kui hea vibu ja nool ka ei ole. Ainult hea õnne (ja küti ülivaikselt püsimise) korral on vahest 50-100m peal maas.
Aga kui satud kuidagigi peale lasku põdrale endast märku andma, siis läheb kilomeetreid sellesama kopsuhaavaga, millega muidu suht sinnasamasse maha oleks jäänud.

Koprast kirjutasid et: Kobrast vibuga lastes on noolel taga nöörike millega on kopra kätte saamine kordades tõenäolisem vette lastes kui seda teha tulirelvast.
Minu arvamus mis põhineb kogemustel (mõistagi ei saa ma siin avalikult öelda, et oma kogemustel): Kui laskeoskus on elementaarne (st et tabad spordikaga ujuvat kobrast silma ja kõrva vahele, ehk siis ajju, kuni 15m kauguselt), siis on täpselt 100% kopraid ka käes. Nii 50% jäävad pinnale ulpima, teine 50% vajuvad põhja, kust tema väljaõngitsemiseks on olemas vajalik tööriist.

Pean tunnistama, et kuigi minu valulävi jahieetika seisukohalt on üsna kõrge, siis ainuüksi mõeldes kopra jahile vibunooltega, kuhu taha nöör on kinnitatud, lähevad mul seljakarvad turri.
Esiteks ei hakata siis suure tõenäosusega kobrast ainult pähe (nagu spordikaga on "kohustuslik", sest muidu lihtsalt ei saa looma kätte) laskma, vaid enamus ujuvaid loomi saab ilmselt noole kuskile selja ja tagumiku vahepeale, sest see osa paistab veest sarnaselt peaga rohkem välja, aga on peast suurem.
Loom, kes on ainult üsna kergelt, aga see-eest väga valulikult haavatud selle peale muidugi sukeldub ja poeb kuskile urgu, kust teda siis nüüd noole otsas olevat nööri pidi välja sikutama üritama hakatakse. Nool on sisse tunginud looma alaselga ja kui nöörist seda sikutada siis välja ta ei tule, kuna seda takistavad noole otsas olevad kidad, mis kopra paksust nahast tagurpidi juba läbi ei tule, lisaks takerdub nöör/nool kuskile juurikate vahele. Mida võib loom selle mitte just lühikese protsessi käigus tunda tunda...
Kaldal olevat looma ei hakka samuti suht suure tõenäosusega ükski vibujahiline pähe laskma, ikka kuhugi kehasse, millele järgneb eelkirjeldatud protsess.
Ilma nöörita noolega koprajaht oleks veel kuidagi tolereeritav, kuna see paneks laskja enne poolebakindlat lasku mõtlema, et kas ikka lasta. Nööriga noole puhul pole selleks tarvidust - loom on varem või hiljem käes nagunii.


Viimane pärl: Varesest suuremat pole torkinud ja ei julgeks kah kuna ta lihtsalt on nõrk.

Mis mõttes nõrk? Et ei saa metskitse, põdrast rääkimata, kohe suvalisse kohta lastes maha, vaid peab vaatama kuhu lasta ja peale lasku veel tükk aega hiirvaikselt püsima?
Vibuga jaht käib muide täpselt samamoodi, ainult distantsid on spordikaga võrreldes väiksemad.
Nii vibu kui spordikaga kukub nugisest suurem loom kohe ainult juhul kui on tabatud selgroogu või aju.

andrus kirjutas:Viimane lõik on kahjuks su enda postitus,seega vaidle endale vastu kui soovi on.

Yap, märkasin seda isegi oma postitust lugedes ja jõudsin juba parandusegi sisse viia, aga sa olid mu viga juba enne jõudnud märgata.

andrus kirjutas:Jah. Alustuseks osta omale see spordikas ja vibu,siis lase nendest ja lõpuks tee omad järeldused.Seniks aga jõudu jama ajamisel.

Puugi postitusest ei loe ühestki otsast välja,et ta toetabab vibujahti kõikvõimalikele elukatele küll aga väidad sina siin,et "spordikas" sööb kõike.

Aegade meenutuseks loe ka oma kunagisi postitusi.....

Aastaid tagasi oli juhus, kus tuttav lasi ujuvat sinikaela spordikaga. Ei teind teist nägugi ja lendas ca 400m jõge mööda edasi ning maandus. Oli hämaravõitu ka ja arvas et lasi puhtalt mööda. Mõtles et üritab uuesti lähemale hiilida ja ta ikkagi maha võtta, aga kohale jõudes oli part surnd, ning selgus et oli saanud veepõrkega, nii et kuul lendas külg ees keskelt rinnust läbi, auk selline, et vaata pardist läbi - aga lendas 400m. Moraal loost et pardi jaoks on ikka 12cal kõige parem
Aga erand kinnitab reeglit. Meenub juhtum lapsepõlvest, kui lasin õhupüstoliga, millel pold võimu ollagi u 5m pealt samuti sinikaela, tabasin jällegi keset rindu - part rabeles veidi ja surres siis ää...

...ja veel üks


Üks aspekt veel miks vibu ja ammujahi legaliseerimine ilmselt salaküttide seas eufooriat ei põhjusta. Nimelt ei ole see mitte odav lõbu. Juba korralik riist ise maksab korraliku kaasaegse vindi hinna pluss veel nooled. Ja need viimased on vindipadrunist ikka pehmelt öeldes oluliselt kallimad ja on seejuures praktilises jahis kasutamisel nö. ühekordsed. Teismelisena sai käidud pikemalt vibutrennis ja mis seal salata, juba siis oli jahikirg olemas ja tulirelvade puudumisel sai mõnigi kord ka jahil vibuga käidud. Eriti hästi on sellest perioodist meeles möödaläinud noolte otsimine ja seda looduses praktiliselt alati tagajärjetult. Madala nurga alt tulnud nool oskab end imekenasti mullakamara sisse ära peita. Ja isegi kui ta üles õnnestub leida või on ulukit tabanud, siis on ta tavaliselt deformeerunud ja kasutamiskõlbmatu.

Lugupeetud Andrus. Enne postitamist võiks vähemalt püüda veidi mõelda, isegi juhul kui see hästi välja ei tule. Sinu siinse teema kommentaarid sobiksid nii sisult kui vormilt ideaalselt kalale jee jeesse ja loomulikult delfisse.

Aga mis seal ikka, faktidest:

Andrus: Jah. Alustuseks osta omale see spordikas ja vibu,siis lase nendest ja lõpuks tee omad järeldused.Seniks aga jõudu jama ajamisel.

Vastus: Spordikaid on mul 2 juba üle 10a, 1 on kaitseliidu oma ja teine politsei loal jahipidamise otstarbel. Ühega käin kaitseliidu võistlustel ja teisega jahil.
Vibu mul paraku tõepoolest hetkel omal ei ole. Aga ehk kompenseerib seda asjaolu veidi see, et tatikana sai hulga aastaid vibuspordiga tegeldud ja mõnus patakas diplomeid ja 1 karikaski seda ajajärku meenutamas. Samal ajajärgul sai ka kahtlastel asjaoludel "vibujahti" harrastatud, nii et ehk veidi tean millest räägin.

Andrus: Puugi postitusest ei loe ühestki otsast välja,et ta toetabab vibujahti kõikvõimalikele elukatele küll aga väidad sina siin,et "spordikas" sööb kõike.

Vastus: Ma pole küll eest keele filoloog, kuid lausest "Mulle pakkus nalja kuidas "spordikaga"kõikvõimalike elukaid soovitakse lasta.Panustan siiski vibule!" loen üsna ühemõtteliselt välja, et panustatakse vibule kõikide elukate puhul, vastasel juhul oleks see ära märgitud.

Andrus:
Aegade meenutuseks loe ka oma kunagist postitust.....
Aastaid tagasi oli juhus, kus tuttav lasi ujuvat sinikaela spordikaga. Ei teind teist nägugi ja lendas ca 400m jõge mööda edasi ning maandus. Oli hämaravõitu ka ja arvas et lasi puhtalt mööda. Mõtles et üritab uuesti lähemale hiilida ja ta ikkagi maha võtta, aga kohale jõudes oli part surnd, ning selgus et oli saanud veepõrkega, nii et kuul lendas külg ees keskelt rinnust läbi, auk selline, et vaata pardist läbi - aga lendas 400m. Moraal loost et pardi jaoks on ikka 12cal kõige parem
Aga erand kinnitab reeglit. Meenub juhtum lapsepõlvest, kui lasin õhupüstoliga, millel pold võimu ollagi u 5m pealt samuti sinikaela, tabasin jällegi keset rindu - part rabeles veidi ja surres siis ää...

Vastus: Ja mida sellest nüüd vibu ja spordika kontekstis välja peaks lugema? Spordikas ei võtnud sinikaela kohe maha, jube lugu küll.
Olen ka 30-06 poolmantliga kaldal oleval kopral põiki läbi rindkere lasknud nii, et kobras pärast "ära läks".
Samas siinsamas foorumis oli kunagi teema kus pajatati vanade salaküttide kogemusi spordikaga põtrade küttimisel. Täpselt sama kui vibuga sõraliste jahtimine - lastakse kopsu ja siis jäädakse vaikselt ootama. Nii poole tunni pärast minnakse järgi ja loom on 99% kõige rohkem paarisaja meetri kaugusel maas. Ainuke vahe vibuga on see, et spordikaga saab kaugemalt põdra kopsu tuksi keerata.

Andrus:
Üks aspekt veel miks vibu ja ammujahi legaliseerimine ilmselt salaküttide seas eufooriat ei põhjusta. Nimelt ei ole see mitte odav lõbu. Juba korralik riist ise maksab korraliku kaasaegse vindi hinna pluss veel nooled. Ja need viimased on vindipadrunist ikka pehmelt öeldes oluliselt kallimad ja on seejuures praktilises jahis kasutamisel nö. ühekordsed. Teismelisena sai käidud pikemalt vibutrennis ja mis seal salata, juba siis oli jahikirg olemas ja tulirelvade puudumisel sai mõnigi kord ka jahil vibuga käidud. Eriti hästi on sellest perioodist meeles möödaläinud noolte otsimine ja seda looduses praktiliselt alati tagajärjetult. Madala nurga alt tulnud nool oskab end imekenasti mullakamara sisse ära peita. Ja isegi kui ta üles õnnestub leida või on ulukit tabanud, siis on ta tavaliselt deformeerunud ja kasutamiskõlbmatu.

Vastus: Jällegi ei saanud aru mida sellega öelda üritasid antud kontekstis...

Eik kirjutas:

kaliiber kirjutas:Eik, iseenesest õige põhjendus!
Aga ainuke kala selle asja juures on see, et enamus salakütte kasutaks ebaseaduslikul küttimisel vibu asemel hoopis ambu. Põhjuseks suurem täpsus ja sellega seoses laskekaugus, optiline sihik (valgusvõimendus hämaras), mugavus, jne.
Nagu mõned postitused tagasi keegi mainis, jääb aga amb meil jahipidamisvahendite loetelust ka edaspidi kindlalt välja.

Kui vibu sisse läheb siis peaks (võiks) ammu tõsta keelatud jahipidamisvahendite alla.

Eee, aga mis tolku siis vibu sisseminemisest oleks...

Eik, iseenesest õige põhjendus!
Aga ainuke kala selle asja juures on see, et enamus salakütte kasutaks ebaseaduslikul küttimisel vibu asemel hoopis ambu. Põhjuseks suurem täpsus ja sellega seoses laskekaugus, optiline sihik (valgusvõimendus hämaras), mugavus, jne.
Nagu mõned postitused tagasi keegi mainis, jääb aga amb meil jahipidamisvahendite loetelust ka edaspidi kindlalt välja.

andrus kirjutas:

kaliiber kirjutas:Sest olegem ausad, "spordikaga" saab mistahes Eestis elava uluki kaugemalt ja rohkem kindla peale surmata, kui mistahes vibuga. Loomulikult suudavad seda "spordikaga" (täpselt nagu vibugagi) ainult piisava väljaõppe läbinud kodanikud, ülejäänute puhul lähevad enamus ulukeid metsa raipeks.

Sihukest saasta pole nüüd küll vaja suust välja ajada eks.

Oskad oma delfi kommenteerija tasemel sõnavõttu ka kuidagi põhjendada?

puugi kirjutas:Mulle pakkus nalja kuidas "spordikaga"kõikvõimalike elukaid soovitakse lasta.Panustan siiski vibule!

Ahaa selge, ilmselt olen ise tühm et aru ei saanud.

Kuna omad ilmselgelt põhjendatud seisukohta, miks tuleks eelistada vibujahti (kõikidele eestis olevatele jahiulukitele) rohkem kui sama asja "spordikaga" tegemist, siis palun lao põhjendused lagedale.
Sama üleskutse kehtib ka teiste sama seisukohta omavatele kodanikele!

Täitsa huvitav oleks näha palju koguneb veidigi loogilisi/ratsionaalseid põhjendusi. Julgen ennustada üht väga ümmargust numbrit

puugi kirjutas:Vaata selleks ma ju kutse esitasingi,et metsnugist võib "spordikaga" lasta.Muud varjandid ei olnud ju minu looming?

Tänan kutsumast, aga jätan vahele. Selle asemel võid nt vaadata sooblijahi (nugiste lähim sugulane) dokfilme siberis, kus "spordikas" enamasti (vähemasti neis mida mina nägema olen juhtunud) tööriistaks.

Mida pidasid silmas muude variantide all, mis sinu looming ei ole ja mis sulle koledal kombel nalja valmistasid, siis nendest ainukese inimesena planeedil Maa teadlik olemine on paraku su suur privileeg.

Kuna mu tagasihoidlikele küsimustele tekkis elav vastukaja, siis vastan järjekorras (ainult veidratele või väga veidratele kirjutistele):

Välek kirjutas:
Kaliiber- kui karvastel esiisadel oleks olnud võimalus plokkvibu saada, oleks nad seda kindlasti ka kasutanud.

Vastus: Nad oleksid ka püssi kasutanud kui see võimalik oleks olnud.


Ahto Kattai kirjutas:
Võib ju ka teistpidi küsida,mida katastroofilist juhtub ,kui vibu legaliseerida? Kas see legaliseerimise kartus pole samasugune paranoia ,kui summuti keelustamine?

Vastus:
Sama hästi võiks küsida, et mida katastroofilist juhtub kui legaliseerida -6,5mm teatud suurulukite puhul? Ei juhtugi midagi, minul pole ei selle ega vibujahi vastu mingit paranoiat, aga leian et kui legaliseerida mõni asi, mis enne samadel alustel keelatud oli, siis tuleks ka ülejäänud sarnased asjad (sh summuti millele väga asjakohaselt viitasid) legaliseerida, muidu saab seadust lugedes õiglustunne riivatud.


Ninja kirjutas:
Ja kaliibri poolt välja pakutud ´´argumendi´´ relvana kasutamise võiks ka legaliseerida nagu Hollandis köiematerjali.

Vastus: Oled kindel, et sa ise selle va Hollandi köiematerjali tarbimisega piiri pidasid kui seda postitust kirjutasid? Kui teinekord postitamise ajal vähem tarbid, siis ehk muutuvad ka postitused arusaadavaks kellegile peale su enda..


Puugi kirjutas:
Kaliiber tuleb ja näitab äkki kuidas ta "spordikaga"nugist prõmmib?

Vastus: Sa sellisest asjast nagu jahieeskiri oled midagi kuulnud? Vot kui lõksupüügiga raha prõmmimise vahepeal aega leiad, siis ehk viitsid vaadata seda. Seal nimelt kirjas, et "spordikaga" nugisejaht on täiesti asjakohane asi.

Mul seoses vibujahiga siiski paar küsimust:

1. Vibujahi peamine eesmärk olla see, et oleks nö "esiisade moodi" küttimise tunne.
Ma täiesti usun, et kui lähed metsa, valid välja ja langetad puu millest painutad ise vibu kaared, voolid nooled (ok, nooleotsad lased külasepal taguda) ja siis selle riistapuuga mõne elaja kätte saad, siis kindlasti on liha sinu jaoks teise (parema) maitsega.
Aga vaadates tänapäeva "vibujahis" kasutatavaid "vibusid", siis mida on neil pistmist vanade traditsioonidega...? Peamiselt kuskil usas v chinas metallist ja plastikust valmistatud imeriistad, millel (kirsina tordi peal) veel udupeened sihikudki peal.
Kui legaliseeritakse vibujaht, siis sellega koos ilmselt ka ammujaht? Neil on üldse tänapäeval optilised sihikudki peal...
Siinkohal tekibki küsimus: Milleks mängida l...i ja miks mitte juba nt mõnda vana ja reaalse ajalooga kaheraudset kasutada kui ajaloo huvi nii suur on?

2. Ühena põhilistest argumentidest, miks vibujahti legaliseerida, käiakse alati välja argument, et "tal on piisavalt võimsust, et looma surmata".
Samas kui see on argument, siis tuleks ka nn "spordikas" kiiremas korras ära legaliseerida kõikidele meil leiduvatele ulukitele.
Sest olegem ausad, "spordikaga" saab mistahes Eestis elava uluki kaugemalt ja rohkem kindla peale surmata, kui mistahes vibuga. Loomulikult suudavad seda "spordikaga" (täpselt nagu vibugagi) ainult piisava väljaõppe läbinud kodanikud, ülejäänute puhul lähevad enamus ulukeid metsa raipeks.
Sellest, et Eestis on miskil veidral põhjusel keelatud mõningatele suurulukitele (keda samas paljudes riikides tohib isegi vibuga lasta) jaht alla 6,5mm vintrelvaga, parem üldse ei hakkaks rääkima..
Teise punkti kokkuvõtteks: ma ei väida, et vibu "ei suuda" teatud distantside pealt teatud tõmbetugevuse korral, aga kui see on argument legaliseerimiseks, siis tuleks jahieeskirja veel parandusi sisse viia.

Kirjanduse andmeil on pesakonna suurus maksimum 10 isendit, väga harva paar tk rohkem. Üks Eesti tegelane, kes ka telesaadetes figureerinud on, käis välja numbri max 8.

Olen viimastel aastatel koprajahile väga suurt rõhku pannud ja lähemat tutvust teinud kümnete pesakondadega. Enamasti numbrid umbes nii ongi, v.a vähesed erandid.

Suurim pesakond mu enda jahimaadel oli tippaegadel (paar aastat tagasi) küll märkimisväärselt (aga mitte meeletult) suurem. Peale seda kui jahikaaslasega kahepeale ca poole aasta jooksul sealt täpselt 10tk ära olime lasknud, loomade tegutsemisjälgi pesa ümbruses oluliselt vähemaks ei jäänud, pakun et kokku oli seal 15-20 isendit.

Viimasel nädalavahetusel naisega mööda kodumaad ringi sõites ja looduskauneid kohti avastades leidsin aga tõelise kopramaardla. See oli ikka täielik utoopia! Midagi taolist nagu seal toimus, poleks ennem võimalikuks pidanud. Ma parem oletuslikku pesakonna suurust välja pakkuma ei hakka (muidu peetakse hulluks), aga niipalju võin öelda, et tegemist on keskmisest korraliku pesakonna suurusest suurusjärgu võrra erineva numbriga.

Veider on see, et tegevus on konsentreerunud suhteliselt kitsale maa-alale, vähem kui 1km. Nii enne kui peale seda on sama jõe peal küll koprad olemas, kuid arvukus tavapärane. Kuigi elutingimused mujal sama jõe peal vähemalt silma järgi sama head. Mõnes mõttes isegi paremad, kuna mujal on inimese (loe: jahimehe) juurdepääs jõele pehmelt öeldes tülikas ja kauge, antud maardla kese aga asub teest 200m kaugusel.
Samuti on maardla keskel ideaalsed tingimused varitsusjahiks. Julgen väita, et kui sinna õigel ajal (aprill v august) varitsema minna, siis lastud loomade arv on otseses seoses kaasavõetud padrunite arvuga

On keegi kusagil veel midagi taolist kohanud, või oskab mingit seletust pakkuda?

Ainuke mõte, mis mul tekkis oli selline, et ehk on maaomanik seal maardlas jahi ära keelanud ja loomad selle mingi ajaga läbi hammustanud... On ju teada, et kui nt seajahiks mõneks ajaks mingi mets lukku panna, siis taipavad sead seda üsna ruttu ja nende arvukus antud metsas kasvab jõudsalt.

Peale paljusid aastaid katsetamisi olen jäänud põdra puhul antud valmistamisviisi juurde:

1. Paar suuremat käntsakat põdraliha ahjupotti (ei mingit eelnevat marineerimist).
2. Peale ja alla mõõdutundetult sibularõngaid ja porgandeid.
3. Maitseainetest paar supilusikatäit üldmaitseainet (kollakas segu soolast, väikstest porganditükkidest ja krt teab millest), paar puljongikuubikut, korralikult chillipipart.
4. Peale valada õlut niipalju, et enamvähem lihatükid ära katab.
5. Pott ahju. Algul temperatuur kõrgeks, kuni kaant kergitades on näha, et poti sees juba keeb vaikselt, siis 150 peale. Peale seda 1,5h ja valmis.

sammal.habe kirjutas:oioioi...
eelmistest postitustest tulvab traditsioonilst mehekeskset maailmanägemust.
ah et taandame naised sünnitusmasinateks, kelle jahilkäimise ajendiks on vaid soov sobilik isane hankida, et masinana tööle asuda? 21. sajandil võiks natuke avarama pilguga soorollidele vaadata, või mis?

Minu (loe: shovinistliku tõpra) seisukoht on, et naised on samasugused nii 17 kui 21 sajandil. Ainult meeste maailmapilt on käesoleval sajandil pahatihti veidralt lillaka varjundi võtnud.

#Naised võtke ennast kokku ja mõelge sisimas läbi miks te seda teete?#

Kui mina oleksin naine ja veel vallaline, siis ma arvan, et teaksin küll mikspärast ma jahimeheks hakkaksin

Jahiseltsides kohtud nii või teisiti paljude vallaliste meesisikutega, kelle puhul on esiteks juba politsei sinu eest suure töö ära teinud - enne relvaloa andmist on välja selgitatud, et tegemist pole joomari, agressiivse või ebastabiilse kodanikuga.
Teiseks on jahipidamine niivõrd kulukas hobi, et seda aktiivselt harrastav tegelane ei saa olla majanduslikult mitte toimetulev.

Kui otsid tulevast kaasat traditsioonilistest kohtadest (nt ööklubidest), siis pakun et vähemalt 9 esmapilgul meeldivana tunduvat kandidaati 10-st omab mõnd eelpool läbikäinud omadust (joomar, agressiivne, ebastabiilne, mitte toimetulev). Aga et nende puuduste olemasolust aimu saada, kulub iga isendi puhul märkimisväärselt aega...

Koprajahiks on praegu vägagi hea aeg (no ok, pole päris võrreldav augustiga).
Peale igat ajujahti olen teinud väikese luure, siis tund-paar passimist ja peaaegu alati olen mõne kopra koju toonud. Tuleb olla ainult õiges kohas.

Õige koha definitsioon:
Suur ja vana kuhilpesa, kus pole vähemalt viimase kuu-paari jooksul ühtegi looma lastud (vahet pole kas pihta või mööda) ja pesa on aktiivses kasutuses. Seda, kas pesa on aktiivses kasutuses näitab see, et pesa on hiljuti tõsiselt remonditud ja käimas on talvevarude varumine.
Passimiseks on parim koht selline, kust avaneb hea ja lai vaade pesa ees olevatele talvevarudele ning ümbritsevale vabale veele.

NB. Hea koht ei ole see, mille lähedusest päeval ajujaht üle käis. Samuti pole hea variant väga suurelt üleujutatud koht, kus küll värskeid tegutsemisjälgi piisavalt, aga asub pesast suht kaugel, sest kunagi ei tea, kas mõnel kopral sel õhtul just sinu passimispaiga lähedusse esimesena asja on (vb tuleb alles kottpimedas kui üldse tuleb sel õhtul sinna).

Kui loom ilmub nähtavale, siis ainuke asi mida liigutada tohid on silmamunad. Mingi hetk loom sukeldub ja siis on õige aeg püss palge tõsta ning ennast vajadusel pöörata, et oleks mugav laskeasend. Kohe-kohe ilmub loom enamvähem sealsamas kus ta enne sukeldus veepeale ja jätkab talvevarude kallal toimetamist. Siis on õige hetk sõrme kõverdada.

Kui loom ei toimeta talvevarude kallal, vaid siiberdab näiliselt niisama ringi, ega mõtlegi sukelduda, siis tuleb püss tõsta (ja ennast vajadusel keerata) ülimalt flegmaailise aeglusega. Sa pead ise ka uskuma, et sind ei ole olemas, siis usub seda ka kobras.

Täna ilmus esimene kobras talvavarude kallale toimetama umbes 16 paiku. Istusin kuhilpesa ees jõepoolsel küljel ja pistsin ta kotti. Järgmine tuli toimetama ca pool tundi hiljem ja kui see samuti kotis, siis mõtlesin et tänaseks aitab küll.