Jääger-online jahindus foorum

Jyri :
"Muuseas-ka laskekatse sooritamisega on jamad-nimelt mina lasen kõigest 6 pauku(kas siledate-või vint padrunitega) ja saan nii vindi kui sileda tõendi.Enamus peab selleks laskma min.2 korda-vindist ja siledast.Äkki oskavad siinsed "lugejad" öelda,kuidas see võimalik seadust rikkumata? "
Tegelikult ei olegi see võimalik, sest :
Jahieeskiri § 12 Laskekatse sooritamine :
...
6) Vintraudse või kombineeritud jahirelva kasutamiseks suurulukijahil sooritab laskekatse tunnistuse taotleja komisjoni valikul kas vintraudsest või kombineeritud jahirelvast vintraudse jahirelva harjutuse jooksev metssiga või jooksev põder.

Seega kombirelva puhul sooritatakse laskekaste VINTRELVA laskekatse reeglite kohaselt, kasutades selleks kas vintrelva või kombneeritud relva vintrauda. Laskekatse tunnistusele märgitakse, et laskekatse on sooritatud VINTRELVAST. Sooritatud laksekatse annab KOMBIRELVA omanikule õiguse kasutada suurulukijahil kuuliga padrunit ka KOMBIRLVA sileraudses rauas ja tal ei pea olema eraldi sooritatud laksekatset sileraudsest relvast.
Kui jahimees soovib kasutada jahil vaid SILERAUDSET jahirelva ja küttida suurulukit kuuliga laetud padruniga peab ta sooritama laskekatse ERALDI ka sileraudses relvast.

Seega kui laskekatse sooritaja sooritas laskekatse VAID kombirelva VINTRAUST laskmisega ja talle on väljastatud laskekatse nii vintrelva kui ka sileraudse relva laskekatse sooritamise märkega, on laskekste väljastaja eksinud Jahieeskirja §12 p 6 vastu.

Juhul, kui lakskatse sooritaja kasutab kombirelva ja sooritab ERALDI laskekatsed nii vint- kui silerauast (seega ikkagi kaks eraldi laskekatset) väljastatakse talle laskekatse sooritamise tunnistus nii sileraudsele kui ka vintraudsele relvale.

On alanud jahitunnistuse taotlejate kursusest osavõtjate registreerimine Järvamaal.
Täpsem info Järvamaa JK kodulehelt http://www.jklubi.ee.

Sai ennist vihjatud, et EJS kodulehele tulevad ka haavlilaskmise tulemused üles - kahjuks neid hetkel (kell 17.15) veel seal ei ole, vaatamata sellele, et sai NELI korda üle helistatud.
Tulemused on üleval jahipraktilise laskmise kodulehel.
Kui vaja, saatke mulle meil yl.mets@mail.ee ja saadan teile tulemuste tabeli.

Parimat
Ülo Mets

Tere

VSS tulemused on üleval ka EJS kodulehel ja kohe kohe paks sinna jõudma ka haavliaskmise tulemused. Samuti haavlilaskmise finaali juhend

Relvaseadus §12 "Tulirelvade liigitamine" alapunkt 3 :

(3) Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on:
1) sileraudne - tulirelv, mille relvaraua õõs on sile, ilma vintsoonteta;
2) vintraudne - tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned;
3) kombineeritud - sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.

Lugege punkt 3.2 ja seejärel 3.3 ja asi peaks selge olema.
Nn. paradoks raud on raud, mille TSOKI osas on madalad keermed, ülejäänud raud aga sile.

Seoses eeltoodud arengukavaga võiksid kõik jahtkonnad selle arengukava isekeskis korralikult läbi töötada ja mõelda. Seejärel teha kirjalikud ettepanekud kas maakondlike klubide kaudu või siis otse EJS -le. Kui ikka tahame midagi muuta, tuleb asi konkreetselt ja korrektselt ka vormistada ja esitada. Vana tõde ju, et ühtsuses peitub jõud !

Isiklikult see kahjude kompenseerimine jahimma kasutustasu ümberarvestamise kaudu ikka pehmeltöeldes veidi imelik. Määrab ju RIIK jahimaa kasutusloaga, millne on ulukite opitmaalne, minimaalne ja maksimaalne arvukus jahipiirkonnas. Kui piirkonna kasutaja on täitnud kasutusloaga määratud ülesanded nii biotehniliste tööde kui ka küttimismahtude osas on ta teinud ju kõik vajaliku, et täita "RIIKLIK TELLIMUS" ja taganud ulukite arvukuse riigi poolt soovitud tasemel. Selge ka see, et kui jahipiirkonnas elab ka miinimum arv (metssigu, põtru, kitsi) tekitavad na ikkagi ulukikahjustusi ja sellisel juhul kahju kompenseerimine oleks loogiliselt ikka uluki omaniku ehk riigi ülesanne.

Ma julgen arvata, et maaomanik, kes soovib hakata jahimeheks ja tema maadel tegutseva jahtkonna liikmeks, seda ka teha saab. Seda muidugi jahitunnistuse olemasolu korral.
Loomulikut peaksid jahitunnistuse saamise reeglid kehtima ikka kõigi jaoks võrdselt. Samuti on ju jahiseltsidel ka oma põhikiri, mille tingimustele ka liikmed peavad vastama. Ja oletan, et üks PÕHITINGIMUS jahtkondade - ühistute põhikirjas vast see, et liikmel peab olema JAHITUNNISTUS. Seega mingi automaatne maaomaniku saamine jahtkonna liikmelks peaks olema välistatud juba jahtkonna - klubi - ühistu põhikirjaga.

Tore video suurte kaliibrite austajatele : http://www.ferlachguns.com/
Sellelt lehelt "Video/publication" ja siis "700 Nitro Express"

Pööraks tähelepanu laskja näoilmele enne ja pärast viimast laskmist...

Aivar oo kirjutas :
"Vaidleks sulle kakuke selle "surve" osas vastu. Nagu teda siis ulukite populatsioon kord tõuseb korg langeb nagu sinusoid. See, et 15 aastat tagasi ei olnud survet on ikka vale küll. Siis oli igal "külamehel" kuskil kartulapõld (olgu siis era või tol ajal veel riigi maalapil). Lisaks veel majandite viljapõllud milles "sigade" möllu pärast käidi ka kolhoosi "sakste" poolt kobisemas. ...... "

Aivariga nõus. Surve üpuudumise üle küll kurta ei saanud. Meenub 80 ndate aastate algus, kus saarlased ähvardasid mitte minna Eesti NSV ülemnõukogu valimistele, juhul kui sigade probleemi ei lahendata. Ühe mu tuttava saarlase kartulimaal oli siis plankaed ümber, põllu keskel laevakell ja sealt nöör läbi akna magamistuppa...iga öösel kolistas siis kella...sead aga lõhkusid aia ja sonkisid ikka maa segamini. Eks saarlased mäleta neid aegu paremini.

Vaatasin oma märgetest, et ka 80 ndatel lasime jahtkonnas ca 30-40 siga aastas. Osa nn. riigile suurem osa ikka oma jahtkonna tarbeks. Ja ennast paneb ka takkajärgi imestama, et kuidas need sead küll ilma vintraua, punatäpp optika ja soojustusega kanstlita kätte saadi....Viimaks olid siis "mehed rauast ja laevad puust".

Õigluse huvides ja et ära hoida Kakukese ja Metslase siirdumist jahimehe tänamatu ameti juurest põllupidaja tulutoovale tegevusalale mainin, et selle talunikul ikka põllupinda tunduvalt rohkem, kui meie jahialale jäävad ca 10 ha. Tegemist tal lahustükkidega, mis üle Väätsa valla ja mitme jahipiirkonna laiali.

Egas me nüüd nii sõjakad ka ei ole. Aga..." tahad rahu, valmistu sõjaks".

Samas kandis palju talunikke ja eks ka neile tee sead liiga...AGA kõigi ülejäänutega oleme saanud asja konstruktiivselt lahendada ja probleemidest koostöös püüdnud üle saada. Näitena - talunikud meid kevadel, kui kartulipaneku aeg, aidanud ise lisasööda metsa viimisega (vana kartuli jäägid jne), et sigudikud põldudest eemal hoida. Meie jälle omad küttimised suunanud kahjustuskohtadesse.
NORMAALSETE inimestega saab alati proleemid lahendatud ja ka ulukikahjustused talutavas piires hoida.
No ja kui siis normaalsetele talunikele ühise jaanitule äärde jahimeeste poolt veel kesikupraad orgunnida....siis lahenevad mured iseenesest !

Tere

Juhtumisi mina selle jahtkonna esimees, kus kõnealune talunik tegutseb.
Tegemist siis talunikuga, kellel meie jahimaadel põldu ca 10 ha.
Jahimaa kasutusepingut mees keeldus tegemast, sest jahtkond ei olnud nõus tingimusega, et VÄLDIME ABSOLUUTSELT IGASUSUST ULUKIKAHJUSTUST tema põlul. Seega me tema põldudel jahti ei pea ja pidada ei saa.
Ega temaga erilist probleemi polnudki, kuid....sellel sügisel otsustas mees katsetada uut tehnoloogiat, ehk koristas odra, randaalis põllu (EI KÜNDNUD) ja külvas talirukki seemne. Talirukki orase vastu sead muidugi huvi ei tundnud, küll aga kombaini põhuvaalust maha jäänud terade vastu. Orasepõllul ilusasti näha, et notsud seda tuhninud mööda kombainivaalu. Kahju põllule muidugi olemas, ei salga. Samas kõrval (ca 100 m) teise mehe talinisuorase põld, mis sigade poolt puutumata!!
Eks mees nüüd avastas, et pani odavama harimismeetodiga puusse ja tõstis kisa taevani. Käis ka keskkonnatenistuses, kuhu aga kahjustuse kohta avaldust kirjutada siiski ei soovinud. Nüüd siis ajalehes ähvardus.
Järvamaa Keskkonnateenistuse poolt on meile kinnitatud kohustuslik metssigade küttimislimiit 2006 - 2007 jahihooajaks ja see on 60 metssiga, milledest 5 peavad olema emised. Hetkeseisuga lastud meil 48 metssiga, nendest ka 5 emist (rahu nende põrmule). Ja arvan, et 12 sea tabamisega tuleme ka toime.
Rääkisin ühe oma tuttava juristiga, kes asjast kohe põlema läks...et nii kui mees avalduse teeb kahjutasu nõude kohta, ( ja jahtkonnal 60 siga külili) teeme meie avalduse politseile ja süüdistame talunikku väljapressimises ja alusetus rikastumises (selline paragraf täiesti olemas), sest :
- talunik on keeldunud sõlmimast jahimaa kasutuslepingut, nõutavad tingimused ei ole reaalselt täidatavad ;
- talunik ei ole ise midagi ette võtnud ulukikahjustuste vältimiseks ;
- on ise rakendanud põlluharimise võtteid, mis suurendavad põllukahustuste ohtu ;
See jurist oli isegi nii agar, et käis ja pildistas kõik põllud ja nähaolevad ülestuhnimise jäljed ära, et oleks kohe materjal võtta.....Aga, eks tulevik näita, mis asjast saab.

Juhul, kui meie jahtkond seaküttimise limiidi täidab, ei saa kehtiva Jahisedause kohaselt talunik tõepoolest kellegi käest kahju nõuda. Häda veel ka selles, et kohalik suurmajand tõmbab ka teravilja külvipindade osas kokku ja suurendab rohumaade osakaalu, mistõttu järelejäänud teraviljapõldudele suureneb ulukisurve veelgi.
Meil looduslikult-geograafiliselt selline olukord, et naabriks Väätsa riiklik jahimajand, kus sigade arvukuse suurendamisega aktiivselt turismijahti silmas pidades tegutsetakse...seega me võime enda juures sigade osas ka vaakumlaskmist teha on jahimajandi sead mile varsti jälle kohal.

Järvamaal jahti pidavatele jahimestele.

Arutasime eile klubi juhtuse liikmetega asja ja Järvamaal teeme nii :
kuna Jõulurahu kuulutatakse välja 16.12.2006 ilmub kohalikus Järva Teatajas 19.12.2006 formaadilt suurem teadaanne Võrus toimunust koos rasvasemas trükis äramärkimisega, et Jõulurahu Järvamaa jahialadel kehtib 24-26.12.2006.

Seega on Jõulurahu aeg avaldatud maakonna ajalehes ja kõikidel kodanikel peaks siis asi üheselt selge olema.
Jahtkondade esimehed saavad info muidugi veel ka täiendavalt.

Kuldiga 100 % sama meelt.

Oleme omal jahimaal igal aastal 24-26 detsember METSARAHU pidanud ja teeme seda ka tänavu.
Kui pealinna sakstel oli plaan pikeamt rahuaega kehtestada - oleks väga kena olnud, kui klubidesse oleks aegsasti ka vastav ettepanek arutamiseks saadatud. Nüüd nagu käsu maik asjal juures.

Teemast veidi välja aga ...
Lugesin eile "Eesti Jahimehe" ühte vanema aastakäigu lehte ja seal nepijahi keeustamise teemat. Sõna võttis Eesti Ornitoloogide Seltsi tollane esimees (nime kahjuks ei mäleta), kes kaitses muuseas nepi kavadjahi jätkamist. Ta ütles artiklis välja ühe oma Saksa kolleegi mõtte et ..."Eestisse suhtutakse kui koloniaalmaasse niikaua, kui te käitute nagu pärismaalastest aborigeenid". Valusad sõnad aga tõde vist sees..

Kult kirjutas :
"Mainisin ennem ,et optimaalne arvukus on majanduskavades ära toodud,aga tegelikult milliste kriteerjumite järgi see "optimaalne " määratakse Kas see on lihtsalt kellegi subjektiivne arvamus. "

See, millistel alustel määratakse ja kes määrab ulukite optimaalse arvukuse ka minu jaoks olnud üks suur küsimus.
Ruutloenduse osas samad probleemid mis teistelgi...kitsed koondunud põldude servadesse ja seal jälgede märkimine joonisele lausa probleem. Ka teisi väikeulukeid seal rohkem liikumas.
Meie ruut hõlmab ka sisuliselt igasugust uluki elupaika - põlluservast kuni rabani, osa ka põlismetsa (jah, ka niisugune jupp metsa veel meie jahimaal alles !!!) Raba osa praktiliselt jäljevaba ja ka raba alt täiesti sula. Kitsed ikka koondunud raiestike, söödakohtade ja põldude lähedusse. Kui nüüd seal ajuloendus teha.... Järvamaa keskkonnateenistus juba mainis, et sellel aastal tulemas metskitsele minimaalne laskelimiit, ehk millest vähem lasta ei tohi....Nii et metsameeste surve kannab vilja !

Mart :
"Esimesel põdrajahi päeval kontrollitakse relvad üle ,et ikka õige relvaluba ja number oleks,siis laskekatse tunnistus.Kui oled ühisjahinimekirjale allkirja andnud, vest selga,ei aita ütlemine,et autos või teab kus hiljem selga pannakse,enamus tuleb juba kohale punane vest seljas,minul kogu aeg kaasas seljapeal olevas taskus.Kogunemiskohtades ollakse tühjaks laetud relvaga.Ühisjahis lastakse suurulukeid poolmantel kuuliga,enamus relvi .308 ,paar 30-06-te.Möödalaskjale lõuga ei anta ,ju siis lihtsalt polnud õnne,situatsioonid ju kordumatud ja ettearvamatud.Loodan,et kirjutatu ei tundu lugejale muinasjutuna vaid enamuses seltsides reaalsusena."

Mardiga täiesti nõus ja arvan, et enamuses jahtkondades see asi korrektselt ka tegelikult käib.