Jääger-online jahindus foorum

kolm-neli nädalat tagasi oli Emajõe Suursoos suurem metsiste või tetrede kogunemine, vast pidasid ka mänge, sest paar-nelikend lindu tuli julgelt kokku

rajaleidja kirjutas:jahiajad moodustavad 70% ja trahvisummad 30%.
ja täpselt nii õpigi. mis sa ikka ülearu asju omale selgeks teed

Ma soovitaks väheke laiemalt vaadata. Meil oli umbes 60 küsimust Tartus ja pool või rohkem sellest puudutas otseselt ulukite käitumist ja liigiomadusi: koprofaagia, parasiidid, palju sellel või sellel järglasi tavaliselt, maksimum kaalud, kus elavad, jne. Trahvisummasid küsiti vist õite vähe, aga ei mäleta seda osa nii täpselt. OFFTOPIC Minu arust ei peaks need summad üldse nii olulised olema. Pigem see, et tehakse selgeks, et teod, mille eest karistus määratakse ei kuulu eetilise jahimehe ja jahinduse juurde. Raha peaks see viimane asi olema, mis jahimehe halvalt teelt kõrvale hoiab ja rikast meest see nagu nii tagasi ei hoiaks. Nii et pigem selgitused kui ähvardused, kui kasvatuseks läheb OFFTOPIC

foxboy-Tiide kirjutas:

jorr kirjutas:Sama võib ka kolmeliitrise klaaspurgiga teha, sobib ka müttale aga siis tuleb sügavamale kaevata ja pealt kinni katta.

kui ma kodus elus hiire kunagi kätte sain ja ta 3L purki panin ja korra eemale olin läind oli ta sealt välja hüppand...nii et sellega vist ei aita ikka püüda aga mine sa tea

3L purgiga saab üsna mutte püüda(tehnika eespool antud ka), teatud liiki hiirtega ei tohiks probleeme ka olla, aga näiteks hüpik-hiired võivad tõesti sealt välja saada. Kuigi kahtlen, kas see kodus püütud hiir just hüpik oli, sest viimaseid olen kohanud ikka rohtu kasvanud põldudel. Kunagi sai vanaisaga ise vanadest auto õhufiltridest hiirelõkse tehtud. Hea läbipaistev, kuid tihe metallvõrk, sulgemismehhanism sai tehtud nii, et hiir pidi minema lõksu ja vabastas selle siis, kui palukest kiskuma hakkas. Uks peaks puuri sisse jäävas osas olema metallist ja teisele pool võiks olla õhuke puiduklots. Uksel mingit vedru polnud ja lukustussüsteem oli lihtne: puuri suuet ääristas umbes kuni 4-5mm-paksune puitliist, nii et kui närilised just ust sissepoole tõmbama ei hakka, mis on ülimalt vähe tõenäoline, siis jääb uks suletuks ja välja ei pääse.
Puur peaks olema vastavalt looma mõõdule, tavalisele koduhiirele piisas 5x5cm avausega 20-25cm puurist. Oluline on ka see kuidas närilises "usaldust" tekitada: lõks ei tohiks olla keset lagedat, parem kui väike maskeering tehtud, muidugi inimese lõhn peaks pisut hajuma, et hiir täielikult õnge läheks.

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?16552 "Jahiraamat", väga asjalik asi. Palju kõrvalist infot ka, ajalugu jne, saab laiemalt ikka kõrvade vahele. Neid peaks mitu trükki olema, iga üks eelmisest täielikum. See jahieksamiks. Relvaeksamiks muidugi "Vajan relva" kõige uuem mudel. Hetkel vist 5 või 6.

Nendega peaks iga ajudega inimene vastavatelt eksamitelt läbi saama.



Pliaats pooleks!

jorr kirjutas:Tänases Õhtulehes joru, et metssead lõppevad nälga! Tea, kas see looduskaitseala on nii suur, et seakari kõrvalolevale jahimeeste söödakohale ei jõua tulla?Kas kaitsealusel maal siis seasöödakohti polegi ja keegi ei toida, või peab seal olema looduslik keskkond, et ise reguleerib ja keskonnaametnikud aint loevad ja jälgivad ulukeid ilma omapoolse sekkumiseta?Sellisel juhul pole ju vaja ka kisa teha,et sead hukkuvad.

Ala on tõesti üsna suur http://www.emajoe-suursoo.ee/failid/Ema ... _kaart.jpg ja söödad olid ju väljas ka(võiks muidugi nüüd küsida, et kas polnud siis pisut valesti seatud need?!). Aga siga püsis puupäiselt pilliroos. Ei saa siin päris öelda, et peavad ainult omal jõul hakkama saama. Eks nad suvel käivad lähiümbruse jahimaadel ka, aga järveäärne tõesti südamelähedane talvel. Paar nädalat tagasi nägin üsna suuri karju seal, küllap polnud tugevamatel isenditel häda midagi, jäigi jõudsam "seeme" alles, looduslik valik ikkagi.

aastat neli või rohkem tagasi, kui sai vanaisaga vilja käidud kaasas vedamas, juhtus ikka, et mõni jänes sattus meile teele. Enamasti sama jama: algul jookseb tuledes, klõps tuled kinni, sekund-paar vahet, tuled peale, tema juba istub ja krapsti püsti ja uuesti liduma. Mõni jänes võis vahel rohkem kui 2-3 korda niimoodi istuma jääda. pole enam ammu pimedas jänest näinud, nii et ei oska kommenteerida, kuidas asi nüüd on. Arvatavasti suhteliselt sama, aga kindlasti oleneb tõesti ka vanusest nagu Pikk siin kirjutab

Pikk kirjutas:Eks suve teisel poolel ja sügisel jääb auto alla rohkesti noorloomi aga jiljem juba oskavad loomad autot mitte karta ja seega mitte enam paaniliselt risti üle tee panna, või siis piki teed edasi panna. Sama tundub ka kitsedega, sügisel kui näed kitse tulemas siis ega ta oma teed ei muuda, kui üks loll ees siis terve kari järel, nüüd hiljuti pani jälle pimedas üks kits ees üle tee , nägin et kari taga, endal kiirus piisav libe ka juba vandusin et nüüd on kombes, aga ei kari jäi seisma, ootas viisakalt kui ma sain autol hoo maha, nendest mööda ja siis läksid graatsiliste hüpetega üle tee auto tagant. ja ei mingit paanikat

nähtavasti oli see sokk kellega nädal-kaks tagasi kohtusin, siis juba vanem ja kogenum. Ise küll roolis ei olnud ja juht ei märganud ka sokku, enne, kui ma karjatasin, et võta hoog maha, aga reageerimisaeg jäi õnneks nii pikaks, et hoogu maha ei saanud. Nimelt sõitsime umbes 80ga korralikul kruusateel, kahel pool umbes 20-25m laiune põlluriba. Korraga nägin, et sokk autost vast 10 m kaugusel, siis hõikasingi, et hoog maha. Õnneks keeras 2-3 meetrit enne autot otsa ringi, muidu oleks otse külje pealt sisse põrutanud. parajalt hakkas pimedaks ka minema, nii et enda viga, et ei atrvestanud, et loomad liikvel, aga hea ikkagi, et looduslik valik oma korrektuurid alates auto leiutamisest teinud. oleks pidurdanud, oleks ehk loomgi teisiti käitunud

koduses majapidamises kasutan tefali panne. Eriti vanad pole, nii et ei oska öelda, kuidas vastupidavusega on, aga katsun ikka suht õrnalt hoida. Liha ja muud saab nii 5-6-7 juures praadida, aga pidevalt tuleb keerata, et ära ei kärsataks, üldiselt õli ei pane, aga kui, siis maksimum supilusika täis. tavaliselt, et kõrbemist vältida kasutan parajas koguses vett. Kui ürte otse pannile pandud, siis aitab see lihale maitset ka lisada. Samas hoiab liha parajalt mahlaka. Kui tahan kuivemat toodet, lasen lõpus veel ära aurustada ja juurde ei lisa.

Siis on veel mingi spets wok-pannid ka soetatud. Üks õhem tefali oma, teine veidike paksem, aga firmat täpselt ei teagi. Mõlemad suurepärased, jällegi väikse tilga õli ja paraja annuse veega saab kõik ära küpsetatud. Eriti hea vürtsikate riisi-linnuliha-juurvilja wokide tegemiseks. samas saab hästi kastmeid ka teha, kuna põhja võtavad üsna raskesti.

Maal on lõkke peale panemiseks improviseeritud wokk-alus. Jällegi üsna hea leiutis. meenutab sellist suure paja kaant, mis pahupidi keeratud(ei välista, et tegelikult ongi kaas), diameeter umbes 50-60cm. Sellega vaja pisut ettevaatlikum olla ja jälgida, kas all söed või tuli, selle järgi siis vaadata, kui palju segada ja kas lisada vett või muud vedelikku. võtab pisut kergemini põhja, aga kui südamega asja juures, siis ei juhtu midagi.

Kui saaks lemmikpanni valida, siis oleks see kindlasti just wokk-pann.

Nagu nähtub, siis ma kasutan praadimisel üsna tihti vett. Sain selle nipi (nähtavasti kõigile teada ja kasutatakse laialt) ühelt lõuna-aafrika kokalt, kui inglismannide juures üürikorteris elasin. Nimelt oli asi selles, et majaperemees, oli kõige odavama/kehvema panni soetanud ja arvestada meetoteid, kuidas pannile nugadega kallale mindi, siis poleks ükski imepanngi vast vastu pidanud. Nii et paar kuud tuli erinevaid nippe proovida, et söök ära ei kärsaks. Ülepanni kooke oli mudiu tolle panniga ka võimalik teha. Ise ei suutnud, aga naine tegi imehäid.

nii et rohkem vett ja puuluskikaid

Sergo kas saaksid täpsustada, mis sealt wikipediast vaatama peab, et mis otsisõna kasutada või mis teemat uurida(loogiline, et belõi Bim`iga seotud, aga ma hästi nagu ei leidnud)? asi selles, et sul viskab seal lihtsalt Wikipeedia esilehe ette. Ma teemavõõras inimene, aga uudishimu uss närib sees. Tundub mõni vana hea nõukaaegne film olevat, mis enne minu sündi lavastatud

fotovõistluseks liiga kehv pilt. sinna plaanis midagi paremat saata. Poleks 3 pilti piir, siis võiks ju tolle ka saata. Aga see hetkel vist väga OFFTOPIC

leidsin Ebay`st järgneva toote/paketi
http://cgi.ebay.co.uk/A-Night-of-Wild-B ... dZViewItem

tegu paketiga, kus lubatakse viia öisele seajahile. Relvad saab laenutada ka sealt. Väideti, et korraga oli põllus nähtud 84 siga ja suurimad pidid 200kg alla(ca 400lb) olema, kuigi see, kes asja kommenteeris oli laksnud umbes 165naelase. Hetkel see oksjon küll alles lapse kingades, aga leidsin ühe lõppenud oksjoni, mis oli võidetud umbes 4700.-(205£) ja üks teine samasugune käimas, mille hind tõusnud praeguseks 255£-ni. trofee eest raha ei tule VIST maksta, aga liha, KUI ÜLDSE OSTA TAHAD, maksis 1£ naela eest ehk siis umbes 50.- kilo. tundus üsna huvitav asi olevat. Hind ka üsna normaalne. Eesti jahimehele siiski üsna mõttetu, sest meil ju metsas sigu küll, aga seal see suht ainulaadne värk.

(mõne aja pärast võib see link aeguda, nii et ärge pahandage kui hiljem ei näe seda)

kes neid pilte soovib võib privaase kirjutada. ette öeldes, et kvaliteet ei ole küll kõige parem, sest fokuseerisin minu ja põdra vahele jäävatesse okstesse. KAHJUKS

Käisin eelmisel nädalalõpul mööda Emajõe Suursoo ääri kolamas. Fotokas kaasas, äkki satub midagi kaamera ette. Olin reedel(umbes 7-8 vahel õhtul) siis natukene kuivematelt aladelt soosse jõudnud ja ennäe: põder. ragistasin liiga kõvasti ja metsaalune ka võsas, nii et pilt jäi saamata. Järgmine päev läksin juba hommikul 8 paiku metsa, et teen lihtsalt sportlikku tiiru tervise huvides, aga suundusin üsna samasse kohta, kus eelmisel õhtul põtra nägin. Metsa ja soo vahel olid mahakukkunud puud ja miski sundis nagu ühe sellise juurte otsa ronima. vaatan ringi. Korraga vaatan jälle põder. Poseerib ilusti. Olin unustanud kaameral hääled maha võtta ja eks ta siis veits kuulis, sest vahtis minu poole ja kikitas kõrvu. sain kolm pilti tehtud ja põder lõpetas urineerimist ja asus teele, kui ei kuskilt ilmus välja põdravasikas. teda kahjuk pildile ei saanud, sest ei jõudnud uuesti zoomida.

Nüüd aga üldse selle juurde, miks teema siia püstitasin. Nimelt nägin eelmisel kevadel, pärast seda, kui põder oli auto alla jäänud, põdralooteid, mis oleks pidanud teadjameeste sõnul sündima umbes nädala-kahe pärast. põdravasikas, keda eelmine nädal nägin, ei olnud võrdlusobjektidest aga oluliselt suurem, mis andis alust arvata, et tegu oli umbes nädalavanuse isendiga. Kas tänavu on suurulukite, nagu põder ja metssiga, poegimine jäänud hiljema peale või minu täjele panekud valed või see lihtsalt harv juhtum. varasemate teadmiste põhjal oleks arvanud, et põder poegib aprilli alguseks, kui mitte varem.

Eduard K kirjutas:Heh! Laup2eval l2ks minu onu p6tradele soola viima! Jõudis kohale natuke oli veel minna.Ja 2kki n2gi enda ees 20 meetri peal emis.Aga ymber emise rohu sees kõndisid v2ikesed põrssad vist 4 p2eva tagasi sydinud.Ja 2kki emis m2rkas onu ja tegi yhe röhitsuse mille peale jooksis v6sast v2lja kult ja kohe onule peale. Hea oli et onul oli pukk sial l2hedal ja ta j6udis puki otsa ronida.Muidu oleks kult ta puruks rebinud

Siit loeks välja, et ka seapõrsad alles üsna hiljaaegu sündinud, kuigi olen lugenud, et sead teinekord ka juba lumega poegivad.

Ise arvan, et põhjus võib olla tavapärasest jahedamas kevades, aga võta näpust ehk asi muus.

kahju, et varem teema peale ei sattnud ja asi juba vist vaibunud, aga nagu nii Sergo ja tema "vastased"(või vähemalt üks "vastane") siin väitsid, on foorumis ilmselgelt tolerantsiga probleeme. Liiga tihti tuleb ennast puust ja punaselt väljendada, et kõik aru saaksid või õigemini: tahaksid aru saada. Kui jätad mingigi võimaluse, et su juttu võidakse kahemõtteliselt võtta, siis tavaliselt seda tehaksegi. Ja kahjuks tundub, et haagitakse end selle mõttepoole külge, mis jahinduse, relvade ja muu sarnasega ei haaku absoluutselt. Tõesti võiks enne mõelda, kui "Saada" nupule vajutada(ma üsna tihti loobun, sest leian, et pole mõtet teiste aega raisata ja mõttetu risu oma kommentaaridega tekitada). Enamikes teemades tundub jutt nii laiali valguvat, et info mille omandaks paarisaja sõnaga, on mitmele-mitmele lehele laiali paisatud. Aga eks need foorumid olegi pisut ka jutuhimu rahuldamiseks, mitte ainult tarkuse külvamiseks.

Samas mu jutt sama paratamatult mõttetu, kui see, et mõned teemad venivad pikaks (kindlasti on ka neid, mis on olemuselt pikad ja mida ei venitata oma sogaga) ja see, et mõnede "naljameeste" "kommentaarid" võivad õrnahingelisemale mõnituse või rünnakuna tunduda.

Mul foorumi haldajale üks palve või soovitus ka: iga foorumlase andmetes võiks vanuse ära tuua, saaks vanust ja juttu võrrelda(kuigi läheks juba liiga privaatseks vist siis). ma ainult 20, nii et "loll jutt" oleks minu poolt veel nooruse nõtrusest õigustatud , aga teine kord mõtlen, et mõni ikka parjalt vanadusest väeti juba ka

sõnastasin vist küsimuse tõesti valesti. tahtsin algselt teada, kas relval on mingeid tüüpvigu või arvestatavaid plusse. 16-kaliibri puhul võiks ju eeldada, et sobib nii kuuli- kui haavlipüssiks. Selles suhtes vabandused, et segadusse ajasin. Polekski vast küsinud, kui internetist mõnegi rea arusaadavat (loe: eesti/inglise/venekeelset) teksti nimetatud relva kohta oleksin leidnud

aga kas kellelgi on kunagi just see relv olnud?

seda juttu, kuidas valida on foorumis tõesti käsitletud, aga ma olen jorri´le üsna tänulik kuna ta suht lühidalt kokku võttis, kuidas relva(kui see juba välja valitud) enne ostmist kontrollida, tavaliselt tunduvad need teemad siin vääääga pikaks venima