Jääger-online jahindus foorum

Aadu oled õigel teel kui võrdled majaga, mis valmis, kuid projekti pole....nõuka ajal ja ka uue aja alguses sai mõnikord maja enne valmis, kui projetdokumentatsioon oma kinnitused. Tean neis mõndagi...üks oli isegi hotell Tallina kesklinnas, mis uksi avama hakkas aga projekt veel kõiki kinnitusi saanud polnud...kuigi ehitus toimus vundamendist alates....aga uksed ta avas ja projekti kinnitused, kasutusluba ja muu vajalik tulid nagu imeväel peale mõningaid parteide sponsoreerimisi. Praegu tundub mingil määral olevat samalaadne olukord...on soov muuta (konkreetsetel majanduslikel eesmärkidal), kuid pole kõikehaaravat edasiviivat nägemust, et sellele toetus leida...
Ma ei näe midagi paha maaomanike nägemuses oma rolli, vastutust ja õigusi tõsta. Kuni jahikeeluni välja oma valdustes. Samas ei saa rahavalikku omandit laias ulatuses lihtsalt ära kantida omaniku "huvide" kattevarjus. Ja selles kohas on tõenäoliselt veelahe, mille mõlemal kaldal olijad kokkulepet ei leia.
Mis puutub veel sellesse maa märgistamisse või mitte, siis siin on taga üks konks...kui loete hr uugumetsa poolt viimati postitatud, siis hr Varblane toob välja jahirentniku karistamise ja sealt edasi on vaid samm jahirentniku õiguste ära võtmiseni...kuna kogemus selles vallas (politsei ja keskkonna ameti protokolli vormistamine jahikeelu ala piiride rikkumise osas olemas piiritlemata maal) siis põhjusi ei peaks vist kaugelt otsima, mis võideldakse maade märgistamise vastu....aga võib olla olen mina PARANOILINE

Ma ei saa aru Berreta suurest maaomanike "kaitsmisaktsioonist" seoses oma maa märgistamisega . Minu lihtne talupoja (kuigi pole põllumees) loogika ütleb, et oma vara tuleb märgistada ja kaitsta ...pigem tundub mulle kogu see jama väigikaika vedamisena mitte millegi üle. Ja seda lihtsal põhjusel...oma metsa või põllutüki märgistamine 4-10 vaijale kinnitatud teatetahvliga ei tohiks küll kellegile üle jõu käia, kui ollakse heaperemehelik maaomanik. Teiselt poolt tänapäeva GPS ja interneti ajastul saab sellest üle tehniliste vahenditega, mis eriti kallid enam pole. Pigem näib, et ühelt poolt maaomanikud või õigemine neid "esindav" Erametsa liit eesotsas oma juhtide ja "suuromanikega" ning teiselt poolt ärritunud (vähemalt osa) jahimehi üritavad igal võimalikul juhul mõõtu võtavad oma seaduse tundmises ja kõneosavuses . Ja oluline on seejuures vaidlus ise, mitte selle vaidluse objekt. Vastasel juhul oleks tõenäoliselt jõutud juba mitteametlikule kokkuleppele selle märgistamise või mitte märgistamise osas....
Kui ei taha maaomanik oma vara märgistada ärgu märgistagu...**** temaga. Tore vaid oleks kui see maaoamnik hiljem ei nuriseks ja kompensatsioone ei nõuaks (või tema naabrid) kui metsaloomad varale kurja tegema kipuvad...ja veel hullem ei hakkaks ise oma jahimaadel jumaluse kombel salajahti pidama... (meil omast käest selline juhus võtta, vaid tõsetada ei suutnud).
Selliste maaomanike vastu tõuseb küll vähe karv turjal püsti ja käsi ostib taskust köömneseemneid mida põlluserva puistada

Olen Berettaga nõus...kui ikka jahirentnikul soov maaomanikega kooralikult läbi saada ja jahti korrektselt pidada on jahimaade kaart (ka ajude kaupa) möödapääsmatu. Eriti hull on olukord, kui jahikeelu kehtestaja maad kuskil kiiluna suuremate ajude sisse jäävad. Meite jahimaadel on üks selline "frukt" olemas...ise jahimees (kõrval sektsioonis) aga keelu pani meile peale...nüüd peame selles ajus kaarega tema maast mööda käima...raske see on aga hakkama saame ja loomad laskmata ei jää...
Isiklikult olen kõvasti seda meelt, et kui maaomanik soovib ikka oma maa "puutumatust", siis tuleb maa märgistada. Kasvõi igast küljest ühe kahe märgisega. See ei tohiks ühelegi maaomaniklule ülejõu käiv tegevus olla. Seetõttu ei saa aru sellest osade maaomanike vihasest vastasseisust maa märgistamisele (eriti veel nendest, kes maadel viibimist keelavad). Pigem tundub see tahtliku trotsi ajamisena, et asja keeruliseks teha....hakka või ise nende maid märgistama

Frok, kui kuuli läbijooksu ei tuvastanud, siis ole prae söömisel ettevaatlik, muidu võid varsti hambaarsti abi vajada . Lasin mõni aasta tagasi väikese kuldikökatsi (tornist) ja hiljem kintsu järades sattus hamba alla haavel...krt kui ebamugav suutäis oli ... haavel oli nii kaunilt liha sisse kasvanud, et kondistamisel mitte ei märganud

Kas kellegil on kogemusi Merkel RX Helix'ga. Käisin mõni päev tagasi Baltic Armaments's vaatamas seda relva elusuuruses...meeldis krt . Aga kuna hinnasilt LUX'l oli üle 4000€ , siis tahaks enne teada, kas foorumis kellegil ka reaalseid kasutamise kogemust on. Kuna endal praegu
Blaser 93, siis nii sama "nalja" pärast ühte suht kallist relva juurde osta nagu ei tahaks...ja kuna torude limiit kah täis, siis peaks kindlasti midagi enne müüma... nii et kui keegi selle relvaga jahis käib, siis kogemuste jagamine igati teretulnud tegevus

tänu Uugumetsa lingile sain lugeda kuhu need saksamaa jahirelva tehaste sisustus sai peale "Isamaasõda" viidud. Huvitav, kas ka nende kvaliteet sama hää oli kui saksamaal valmistatutel
50'te sileraudse kogemus endal olemas, aga selliseid kombineerituid pole minu 25 aastase jahimehe kogemuse juures mulle ette sattunud. Ju neid siis siia Baltikumi vähe sattus...
Igal juhul huvitav eksemplar ja kui veel laseb, siis lausa super. Eriti hea tundus TOZ-28...ainuke millest aru ei saa, miks 60'te aluses oli vaja tuula relvatehases välja töötada kukkedega drilling . See tundub pigem nagu 20'te-30'te lahendus....või siis alles siis suutsid tuula poisid saksamaalt kokku tassitud seadmepargi ülesse sättida

Tänud Tooming'le põhjaliku vastuse eest...ma näen et mul "tööd veel pikaks ajaks ees" enne kui oma vana vene tamasseriraua jooksma saan Aga ega ma tööd põlga, eriti kui protsess huvitav. Probleemiks pigem pidev tiiru vahet jooksmine...See et subspnic ja standard võrreldes high velosity'ga paremini jooksevad oli vähe üllatus . Olen ise üldiselt sõbra relvast "küttimiseks" kasutanud 400m/s juures HP kuuliga varustatud padruneid. Need suht toimivaks osutunud...samas oma püssist standardit kasutades 80m vares küll kukkus puu otsast alla...aga oli elus Uusi "varesekatseid" kahjuks teha ei saa, kuna varest tark lind enam minu hoovis ei käi
Valgeronk...Nurga Enn on mulle tuttav mees, kuna mitme minu püssi kallal nokitsenud. Eks ma pea mõtlema, kas sellise vana raua ümber tegemine väärt on , kuna 22lr kestas on olemas ka padrunid, mis suurt 22wmr kiirusel alla ei jää...kas neid ka eestis saada on???

tänud seletuste eest
...krt kui Tooming sai 20 aasta vanuste vene padrunitega täpsuseks alla 1cm, siis ikka peaks vaatama, kas minu püss ikke õigesti jookseb ..ega see +20 aasta moona nii hullult muuda . Aga eks ma lähe poodi ja osta uut moona...siis asi kindel et moon ei peta.
Mis puutub 22lr ja 22wmg siis vahe on väga suur nii hinnas, kui moonas . Mul on drillingl 22wmr adapter peal...nii et kogemus olemas
Valgeronk, kelle sa lasid padrunipeasa ümber teha...ja kuidas lahendasid magasiini küsimuse (kui sul on magasin)...

Peek kui seda loogikat kasutada, siis peaks ma oma 9,3x64 lausa tasuta padruneid saama , kuna seda kaliibrit on eestis esindatud pea olematu number...2006 aastal oli minu oma ainus. Isegi politsei küsis, mis kuradi kaliiber ja relv (Sauer-Weatherby) see on...polevat varem kuulnud...praegu võiks neid vist maks 10 olla, kuna Balodis Valgast tõi vene relvi selle kaliibriga sisse...aga võta näpust 3,5-4 eur tahavad padrunist saada (barnauul on muidugi teine ooper)...

Mul küsimus laskmisasjatundjatele padruni vanuse ja säilivuse kohta...aasta poolteist tagasi sain sõbra käest vana 0.22 väikekaliibri spordika...varmint raud ja puha . Polnud üle aasta aega sellega tegeleda...nüüd nädalavahetusel võtsin kapist välja ja otsisin muud "kasuliku kola" seast ülesse oma spordi aegsed 0.22 padrunid...tõenäoline vanus üle 30 aasta...oli mul seal lapua omi karbike ja mingeid Jaapani omi karbike ja siis ka vene omi sellises mustas kestas...
Lasin kokku 50-60 pauku, kuid ilusat tihedust ühegi padruniga kätte ei saanud...kaks kolm jooksid ilusti "ühte auku" ja siis jälle kuskile piima järgi...ka paugu häälest oli tunda, kuis osa padruneid teist laulu laulsid...kõik padrunid vaatamata päritolule jooksid ca 5-7cm ringi sisse. Lastud sai 50-60m küünarnukkidele toetudes, mitte fix toel, seega väike käekõikumine võimalik aga 5-7cm ikkagi palju. Seetõttu tahtsin laskmise asjatundjatelt küsida, palju siis mõjutab vanus padruni kvaliteeti...

Selle kaliibri juures tapab kõik, kui vaid külge saada...ka serblane . Ise ostsin Waldust samuti seda serblast kuigi kaliibrile 7x57R hind oli nii atraktiivne...tiirus katsetades jooksis aga kuul tavapärasest Norma'st nii palju alla, et ei viitsinud püssi ümber laskma hakata...nüüd kasutan neid ülelaskmiseks kui vaja
Mis puutub 2,05EUR'st hinda 9,3x74, siis tundub see olevat mingisugusest muinasjutust

Draiwer selline seadus oli juba 91'l kui oma esimese käsitulirelva soomest tõin...tellisin eesti vabariigi relvaloa ja sissetoomisloa alusel ära...maksin ettemaksu ja siis kohale minnes vaatasin relva üle, et ikka see mis tellisin...kätte sain soome tollilt sadamas peale piiri ületamist...arvasin, et vahepeal on ajad muutunud...aga soomes oleks nagu aeg seisma jäänud...

Ei tea kas antud kuul "prantsuse partisani" oma või venelaste Ivanov, aga mõned aastad tagasi käis meite jahimaal üks vanem härrasmees jahis, kelle sileraudne oli samasuguse kuuliga laetud. Mehe oma sõnade järgi treivat ta neid "niidirulle" ise ja pronksist....igal juhul toimis kuul hästi ja põdrapull käis 50m pealt lastuna käntsti külili. Aga Ivanov'i kodukas annab küll väga mõjuvad andmed selle kuuli kohalt...lubades lausa 30-06 näitajaid energi poolest...KÕVA SÕNA

To BM .. 3-4 jänest 5 a-6 asta jookul pole just suur patt meie väikesest jänesepopulatsioonist matti võtta...pealegi tahan ikke jänese maitset suus hoida, muidu ununeb täiesti ära...
kommentaar oli pigem jänese ajujahi suhtes vindiga
Oma esimestel jahimehe aastatel sai tihti jänesejahti koertega peetud ja relvaks oli ikka sileraudne. Kellelgile ei tulnud siis pähe mõtet vint kaasa võtta...ja ega neid palju siis polnudki...

Välek...mina olen vindi ja kuuliga kõik oma viimased 3-4 jänest lasknud...aga seda põllust ja distantsilt 70-100m. Jäneseid juba aastaid nii vähe , et korralikku jänesejahti ajuga pidada ei saa...aga mis puutub Messeri kirjutisse hagija eest vidiga ajus laskmist siis seda pole ka mina kohanud ...Oleks ma sellise lollusega saksamaal jänesejahis hakkama saanud oleks see tõenäoliselt olud viimane kord kus mind sinna kutsutakse