Otsing leidis 1374 vastet
Tuvijaht
Tuvijahi (Kaelustuvi-Columba palumbus) teisel päeval küsiks palju selle jahi harrastajaid meie hulgas on ja millised on kogemused?
- P Juul 25, 2004 3:27 pm
- Foorum: 2005
- Teema: Mitu padrunit salve?
- Vastuseid: 21
- Vaatamisi: 11877
- N Juul 22, 2004 8:39 am
- Foorum: 2006
- Teema: raadiosaatjad
- Vastuseid: 46
- Vaatamisi: 29665
Vaata http://www.radiocom.ee/
aga soodustusest rääkima pidi juhatajaga, nii müügimees ütles
aga soodustusest rääkima pidi juhatajaga, nii müügimees ütles
- K Juul 21, 2004 12:45 pm
- Foorum: 2006
- Teema: raadiosaatjad
- Vastuseid: 46
- Vaatamisi: 29665
- T Juul 20, 2004 4:08 pm
- Foorum: 2006
- Teema: raadiosaatjad
- Vastuseid: 46
- Vaatamisi: 29665
Olen Danone saatjaid kasutanud paar aastat- seda pardijahis
Positiivne - hind
- handsfree
Negatiivne-aku puudumine (saab korvata laetavate patareidega)
- ümberhäälestamine jaht1 jaht2 sagedustele võimatu(müüja väide)
- **** teab millest tingitud iseeneslik kutsereziimile minek, mis teeb põrgulärmi pardijahis häirib aga vähem, suurulukijahis aga...
Positiivne - hind
- handsfree
Negatiivne-aku puudumine (saab korvata laetavate patareidega)
- ümberhäälestamine jaht1 jaht2 sagedustele võimatu(müüja väide)
- **** teab millest tingitud iseeneslik kutsereziimile minek, mis teeb põrgulärmi pardijahis häirib aga vähem, suurulukijahis aga...
- E Juul 19, 2004 3:41 pm
- Foorum: 2004
- Teema: Foorumid Soomes. Rootsis, Norras ja Saksamaal!
- Vastuseid: 5
- Vaatamisi: 4125
http://www.metsastys.net soome
oinas kirjutas: pillitamise peale on ligi tulnud ainult noored prõksud, kes otsivad omale paarilist.
Kas enne jooksuaega ei ole just paras neid prõkse jahtida ja jätta trofeesarvedega tegijad sugu tegema. Ja kus sa seda pillitamist ikka õpid kui mitte põlluservas. Siis võib augustis ka unistuste sarvedega soku lasta, muidugi kui luba veel saab. Muide- veel eile oli karvaste piiksarvedega sokuhakatist näha. Kiinid?
- L Juun 19, 2004 9:16 am
- Foorum: 2005
- Teema: Lasta parti vees..
- Vastuseid: 26
- Vaatamisi: 13892
Järele jõudmise all mõtlesin muidugi ujuparte. Sukelpardiga on tõesti nii nagu Sammalhabe kirjutab. Aga ka ujupart saab sama trikiga hakkama, sukeldub ja jääbki sinna. Olen seda korduvalt näinud/kogenud ja saagist ilma jäänud. Piirumis, Pärnumaal paar sügist tagasi hommikuses lennus
olen põlvest saati vees hõredates kõrkjates. Piilu lendab otse minu peale. Lasen ja näen kuidas piilu kivina alla tuleb ja tundub, et otse pähe.Tõmban pea vaistlikult õlgade vahele. Part kukub selja taha meetrit 2-3 eemale. Keeran ringi, näen kukkumise jälge vees, lähen kohale ja mida pole, seda pole. Järgmised 20 min kulusid vees sobramisele- krt oli ju part- tulemus 0.
olen põlvest saati vees hõredates kõrkjates. Piilu lendab otse minu peale. Lasen ja näen kuidas piilu kivina alla tuleb ja tundub, et otse pähe.Tõmban pea vaistlikult õlgade vahele. Part kukub selja taha meetrit 2-3 eemale. Keeran ringi, näen kukkumise jälge vees, lähen kohale ja mida pole, seda pole. Järgmised 20 min kulusid vees sobramisele- krt oli ju part- tulemus 0.
Oleks kogenend jahimeestelt küsinud.
Olin teisipäeva õhtul sokku passimas. kella 22 tuuris põllu servas, kus parajasti näha oli 5 looma ja tegin pilliga häält ppüdes järel aimata seda . mis siin kuulda on http://www.deer-uk.com/calling.wav
Peale esimest pillitamist tuli 2 noort robinaga üle põllu. aga mitte otse peale, vaid nii 200m kaugusele samakraavi äärde, kus ise kükitasin. Olin nende suhtes peale tuule ka. Peale kolmandat pillitust tuli vähe korralikum loom,ikka põllust, aga ka kaugele ja metsast hakkas päris sokk röökima- selle peale veel teine ja kolmas.
aga laskeulatusse nähtavusse mitte ühtegi. Pillitasin oma kolmveerand tundi ca 10 min vahedega ja need kolm tükki röökisid vastu.
Oma pilli hääl sai selle netist leitud eeskuju järgi säätud ja pillitamisel sama rütmi katsutud pidada. Et mis valesti peale selle tuulesuuna jutu?
Olin teisipäeva õhtul sokku passimas. kella 22 tuuris põllu servas, kus parajasti näha oli 5 looma ja tegin pilliga häält ppüdes järel aimata seda . mis siin kuulda on http://www.deer-uk.com/calling.wav
Peale esimest pillitamist tuli 2 noort robinaga üle põllu. aga mitte otse peale, vaid nii 200m kaugusele samakraavi äärde, kus ise kükitasin. Olin nende suhtes peale tuule ka. Peale kolmandat pillitust tuli vähe korralikum loom,ikka põllust, aga ka kaugele ja metsast hakkas päris sokk röökima- selle peale veel teine ja kolmas.
aga laskeulatusse nähtavusse mitte ühtegi. Pillitasin oma kolmveerand tundi ca 10 min vahedega ja need kolm tükki röökisid vastu.
Oma pilli hääl sai selle netist leitud eeskuju järgi säätud ja pillitamisel sama rütmi katsutud pidada. Et mis valesti peale selle tuulesuuna jutu?
- R Juun 18, 2004 3:12 pm
- Foorum: 2005
- Teema: Lasta parti vees..
- Vastuseid: 26
- Vaatamisi: 13892
See jutt käib küll merel pardijahi kohta. Mujal ise kogemust ei oma. Et nii ja naa selle ülelaskmisega. Kui vähegi järele jõuad, siis küll pole mõtet summida. Kui ise üle põlve vees oled ja part paneb teist tiiba järele lohistades mere poole, olen üle lasknud-lihtsalt ei jõua järele ja vaest lindu kajakaid, kulle ja rebaseid ootama jätta ka ei taha.
staatus
Kütt kirjutas
Ärgem võtkem südamesse ... kui on ikka huvi ja tahtmist hääd sõna teemadele sekka öelda siis pole vahet kas oled köiepoiss, relvakandja või kes iganes, arvestatakse igaljuhul!
Mõnel juhul on tekkinud tunne, et MÕNDA meest vaevab verbaalne kõhulahtisus.
Muidu kütiga nõus- pole vahet, peaasi,et jutt asjalik[/u]
Ärgem võtkem südamesse ... kui on ikka huvi ja tahtmist hääd sõna teemadele sekka öelda siis pole vahet kas oled köiepoiss, relvakandja või kes iganes, arvestatakse igaljuhul!
Mõnel juhul on tekkinud tunne, et MÕNDA meest vaevab verbaalne kõhulahtisus.
Muidu kütiga nõus- pole vahet, peaasi,et jutt asjalik[/u]
- L Mai 15, 2004 6:25 am
- Foorum: 2004
- Teema: Arne Aderi artikli pihta viimases Eesti Jahimehes
- Vastuseid: 23
- Vaatamisi: 13913
Hiiliv Rebane kirjutas::( oeh kui kurb ikka te räägite neist lääne aparaatidest,
1. Mis siin kurba on, arengu vastu ei saa
2. Lääne aparaadid? põhitegijad selles vallas kipuvad olema Idas - tõsi teisel pool Venemaad.
Kui võrrelda seebikarpi ja Zeniiti., siis on Zeniit muidugi tegija- peegelkaamera on peegelkaamera. ja ilma automaatteravustamiseta täiesti võrreldav oma klassi aparaatidega. Digiseebikarbi ja Zeniidi vahel jääksin isegi vaat et Zeniidi poole.
Aga kui oled saanud EOS tehnikat proovida, millest ka Zakslane kirjutas, ja kui EOS-ile lisada veel see täht D (igital).
- P Mai 09, 2004 8:00 am
- Foorum: Hea retsept ei seisa vaka all.
- Teema: Tahaks head marinaadi kopra suitsetamiseks
- Vastuseid: 5
- Vaatamisi: 4839
- K Mär 31, 2004 8:22 pm
- Foorum: 2005
- Teema: Kopra jaht
- Vastuseid: 70
- Vaatamisi: 31409
relvafoorum
Esmaspäeva õhtul sai kopratädi 20 meetri pealt magnumpauguga (12/76)
nr. =0 3.9 mm ära kutsutud. Aga kokku läks kolm pauku-siit järeldus. et võiks veidi jämmem või siis lähemal olla.
Eelmisel õhtul olin sama kraavi peal proovinud vindiga 30-06 aga 50 meetri pealt lasin üle kopra pea. Tead küll, et sisselastud 150 peale ja pead alla võtma, aga vähe sai.
Järgmisel õhtul hakkas lootus juba kaduma, et ei tulegi välja. Olin tunni vaikselt istunud ja mõhkugi- eelmisel päeval olid ca 19.30 väljas.
Kell oli veerand 9 kui mõtlesin, et aitab küll ja lähen vaatan allapoole tammi peale. Kokkupandava tooli jätsin kohale. Tulen tagasi- suht vaikselt aga mitte väga hoolikalt, hakkan istet võtma ja tardun poolel teel. Sealt ta tuleb ujudes. Ootasin kuni tõstis käpad kraavis olevalerohututile. Tõstsin häääästi vaikselt püssi. Ilma punapunktita oleks kaunis kehv sihtida olnud, kaunis pime juba. Esimese paugu sai lõua alla, teise kuklasse kui see uuesti paistis. kolmas oli juba vormistamise küsimus, et sindrinahk urgu ei jõuaks pugeda. Kaalult jäi alla 20-ne kilo.
PS kongits ja taskulamp kaasa!
nr. =0 3.9 mm ära kutsutud. Aga kokku läks kolm pauku-siit järeldus. et võiks veidi jämmem või siis lähemal olla.
Eelmisel õhtul olin sama kraavi peal proovinud vindiga 30-06 aga 50 meetri pealt lasin üle kopra pea. Tead küll, et sisselastud 150 peale ja pead alla võtma, aga vähe sai.
Järgmisel õhtul hakkas lootus juba kaduma, et ei tulegi välja. Olin tunni vaikselt istunud ja mõhkugi- eelmisel päeval olid ca 19.30 väljas.
Kell oli veerand 9 kui mõtlesin, et aitab küll ja lähen vaatan allapoole tammi peale. Kokkupandava tooli jätsin kohale. Tulen tagasi- suht vaikselt aga mitte väga hoolikalt, hakkan istet võtma ja tardun poolel teel. Sealt ta tuleb ujudes. Ootasin kuni tõstis käpad kraavis olevalerohututile. Tõstsin häääästi vaikselt püssi. Ilma punapunktita oleks kaunis kehv sihtida olnud, kaunis pime juba. Esimese paugu sai lõua alla, teise kuklasse kui see uuesti paistis. kolmas oli juba vormistamise küsimus, et sindrinahk urgu ei jõuaks pugeda. Kaalult jäi alla 20-ne kilo.
PS kongits ja taskulamp kaasa!