Jääger-online jahindus foorum

Kaval nahaostja. Tuleb suured nahad 60ga ära müüa ja väiksemad alles jätta. Neile väiksematele tuleb veel väiksemaid kõrvale püüda, siis saab järgmine kord jälle neid suuremaid "väikseid" 60ga müüa. Vanasti oli selline ütlus: "Kavalpe_se jaoks leidub alati vindiga m_nn"

Täname Dianat põdravasika eest ja häid jõule kõigile!

Ütleme nii, et saapa-arsenalis ei tee paha ka see vahtkummist kerge poolakas, Mingites tingimustes on ta väga hea - oma hinna juures. See Norfin on analoogne ja lihtsalt natukene edevam. Isiklik kogemus olemas, et kui satub sellesse kummikusse jääkülma vett sisse, siis jalg jääb ikka soojaks. Sama lugu umbes nagu Crocsidega - sa võid neid jälestada, aga nad on mõnikord kuramuse praktilised. Oksterägastikus tuleb muidugi nende õrnade kummaritega ettevaatlikum olla.

"Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaadusega ... looduses viibimine."
Kuramuse ohtlik. Viisin täna just sõbrale näpuotsas tüki põdramaksa.
Autost majani oli puhas loodus Järelikult toimus jahipidamine.
Ma ise arvasin, et jaht lõppes eile.

Aga ega sa siin probleemi ei näe?
Jokk jah, aga kas ka viisakas kõigi seltsi liikmete suhtes? Meil on mõned 70 tuuris härrad, kes on väga tublid jahimehed, alati kohal ja kütiliinis käbedamad käpad kui nii mõnedki noorsandid. Tuleb nooruk esimesse ühisjahti, laseb mööda ja siis näed teda järgmisel sügisel jälle korra. Ei ole nagu eriti vahva.

Üks uus huvitav teema hakkab siit hargnema.
Et kas ühisjahis käia või mitte. Jahiseltsid on erinevad, mina ei kujuta seda ette, et ma ühisjahis ei käi. Mis mõte on siis jahiseltsi liige olla? Kas seltsi sisekliimaga on kõik nii tuksis, et lüüakse ühistegevusele käega?

Jube palju on numbritega nuppe!
Aga kui ei häiri, siis tuld!

Mõnikord võib ka vähemate sõnadega hakkama saada.

Niimoodi talitades on juba päris hea

Kui on korralik puhas jahutusruum, kahhel seinas-põrandas ja roostevabast kattega laud, siis on kirvega tükeldamine ja saagimine laiskuse ja oskamatuse küsimus. Kui tingimused looma tükeldamiseks on kasinad ja ebasanitaarsed, siis on kiire kirvetöö raiepakul arusaadav.

Pakun aga vaatamiseks päris hea ja hariva rümbaõpiku. Kehtib ka põdra puhul.
Ja igal tükil ka toiduvalmistamise soovitus retseptina:
http://liivimaalihaveis.ee/tooted

Handymannist hankisin endale eelmisel aastal korraliku õhukese lihunikukirve. Vene raud.

Hindan kõrgelt oskust kondistada oskuslikult spets noaga, aga kuna ennast selles väga tugevaks ei pea, siis hea liharaiumiskirves aitab hästi. Kui kapis ruumi on, siis võib natukene konti ka lubada.
Selle koha pealt olen täiesti nõus Aivar00 ja Väleku arvamusega.

Aga kui lihajagamisse uusi tuuli tuua, siis noored kondistamismeistrid võiksid initsiatiivi näidata, mitte vaatama käed taskus, kuidas vana kooli mehed kirvestega rümpa raiuvad.

Ilma naljata. Kui tahta head ja odavat, siis tasub otsida kaltsukast meriinovillaseid kudumeid. Meriinovillast rõivastust kannatab kanda vastu paljast ihu - ei aja sügelema. Väga soe, hingav ja ei ima niiskust sisse. Aga kui kannatab kallist osta siis 100% meriinovillane soe pesu on külmaga ületamatu.

Loodame et nüüd sombuseks läheks.
Ilusa ilma ja rändamiseks soodsa tuulega lendavad ühe soojaga üle ja siis on nad läind.
On varasematelgi aastatel juhtunud sellest tulenevat "haneikaldust"

Õnnitlused ja lugupidamine! Sellest olukorrast oleks saanud päris korraliku saatejupi teha.
Kommentaariumitest saab nüüd igal juhul palju rumalaid arvamusi lugeda.
Aga nendest pole avalikus meedias jahiteema korral kunagi puudus olnud.

Ma kutsusin täna tahtmatult põdra uudistama.
Oli metsas kividega rassimist ja punnimist, järsku kuulsin võpsikust praksatust. Läksin heli suunas ja siis see põder sealt minekit pani. Et siis mõnikord tullakse ka tööhäälte ja peeretuste peale.