Jääger-online jahindus foorum

Laias laastus on kaks võimalust. Kas leida (või on juba potentsiaalseid) jahimeestest tuttavaid Eestis ning üheskoos midagi ette võtta. Väikeuluki osas oleksid ju võimalused suured. Ja ega metssea- ning kitsejahtki eriti võimatu pole.
Teine variant on käia läbi jahiturismiga seonduvad reklaamid ning Soomes tuleb neid ju Eesti võimaluste kohta kogu aeg. Või siis sama asja Eestist uurida. Siis veel vähe tausta uurida, maad kuulata ja peale formaalsuste (europass relvadele ning välisriigi jahimehe tunnistus jmt)- JAHTI!

«Nii möödunud suvel kui talvel liikusid metskitsed märgatavalt vähem kui tavaliselt ja kuna see (loenduse – toim) arv põhineb jahimeeste hinnangul, siis see sõltub väga palju sellest, kas nähakse loomi või mitte,» selgitas Männil. «Loomi nähti lihtsalt vähem.» Ulukispetsialist lisas, et veel ei saa kindlalt öelda, kui palju kitsi hukka sai, sest peamine suremus oli märtsi jooksul, aga loendus varem.

Mulle jäi ka see Filippovi artikkel silma. Muidu nagu ikka pressiteade, aga sellest lõigust tuleks järeldada, et suht sisutühi loendus on olnud. Ma ei oska arvata, kui laiapõhjalise loendusega tegemist oli või on miski ruutloendus lineeritud kogu riigi peale?
Aga see "täpne" 48040 arv tekitab minus tõsiseid kõhklusi. Siinkohal peaks meelde tuletama, et kui suur oli metskitse arvukuse tipnemisel loenduse ja tegeliku arvukuse käärid...?

kakuke kirjutas:Kas kanuu ja püssiga ise üksi ka hakkama saaks või oleks see lootusetu ettevõtmine?

Valdoga sama meelt. Hetkel vool selline, et kahe mehega saab mõnusalt liikuda ning ka vastuvoolu tagasi tulla, kui liiga suur jõgi pole.

Siia paluks filosofeerivad väljaütlemised,mis ehk kaasaegsetele mõistmatud ja tulevikus arusaamist leiavad.

Nii loen ma "Filosoofia puiestee" motoks

Eile käisime kahekesi ning kanuuga. Suurvesi võimaldas ka heinamaadel sõita - lahe!
Peale 19-t hakkas rohkem liikuma, kuid ilmselt tulid siis juba söömast tagasi.
4 nägime ning 2 (17 ja 21 kg) panime kotti. Töö tegi 12-vihmaveetoru ning kuul.
Teder mulistas, hani lendas jne, kuid tikutajat polnudki

Enda pideva vaatluse all oleval lokaalsel alal (Kesk-Eestis) on õnneks seis suht normaalne. Siiski sügisega võrreldes ca 1/3 vähem. Arvan, et hukkimise peamiseks põhjuseks siiski kiskjad (ilves peamiselt), mitte ainult rasked ilmaolud. Tuli ju kevad jube äkki, õnneks, ja see päästis paljusid. Ja sarvedega selle on vähem, kuid siin pigem piirideta sokujaht pigem süüdi.
Kuna sõidan tööasjus suht palju ka ringi, siis oraste peal mingeid suuri karju näinud pole .
Kuidas Teile tundub kitsede seis? Tegelikult on pisut vara veel mingisuguseid kokkuvõtteid teha, kuid siiski miski üldmulje saab ikkagi vormida.

Mul olnud samalaadne lugu, siis oli kotkas+ronk+varesed-harakad, hiljem rebane.

"Matrix" IV osa.

hendrik kirjutas:Tegelikult on pea kõikidel enamvähem võrdsed võimalused jaht untsu keerata või ohtlik olukord tekitada, vahet pole - ajaja või kütt. Kõik on tahtmise, oskuste ja halva õnne taga kinni.

Laias laastus nii ongi. Tekkis samas huvitav arutelu. Osades js-des on põhimõtteliselt kütiliinid (sellised statsionaarselt head käigukohad) kaetud lihttornidega ning ohutuse mõttes ju hea variant.

Küll me ükskord kõik keskkonnaga ühte sulame. No siis, kui varbad külmad
Aga nojah, leiutis missugune...

Ühinen peepk-ga, sest endal "viktorinoks" 15 aastat kasutuses.

Tegelikult väljendusin vähe viltu. Mõtlesin ikka kütte, mitte ajajaid...sorry

Muusikavalik on muuseas väga hea(pean muusikatausta väga oluliseks).

Iga selline tegemine on loodushariduse seisukohalt vägagi vajalik. Andke tuld, härrased!
Minu järgnev jutt pole niivõrd kriitika, kui oma loodustunnetuse teemal mõttemõlgutus.
Tegemist on ühe tahuga loodusest või loodusega kokkuelamisest. See on see "kõrgem tase", kus tabatakse sellist puutumatut, puhast, ürgset loodust. Samas olen ise pigem sellise tasakaalustatud nägemuse pooldaja. Siia mahub nii looduskasutus kui puutumatu jne. võimalikult lai ala, millel nimeks "loodu". Šamanismi idee loodusfotograafias on küll ilus idee, kuid arvan, et tegemist on sootuks laiema ja teisema "asjaga". Kasvõi šamaanitrummi saamislugu ei haaku Kakukese nimetatud (õigustatult) "ninnu-nännuga". Fred Jüssi juttudest mäletan ikka, kuidas ta loodustunnetuse haagib teistpoolsusega, suurepäraselt muuseas. Selline kindlam loodustunnetusfilosoofia oleks seega vaja rohkem läbi mõelda.
Aga idee väga hea just urbaniseeruva maailmakodaniku tarbeks.

Muidugi on väga oluline osa jahijuhatajal ühisjahil, sest "pehme" juhtimise all kipub igasuguseid asju juhtuma. Kas siis ajumehed liiguvad nii nagu ise tahavad või mõni "tublim" mees otsustab oma individuaalseid oskusi näitama hakata või pannakse ohtlikumad mehed lihtsalt vale koha peale.