Jääger-online jahindus foorum

Ei tea kuhu see vesi küll mahub, mis sellest lumest sulamisega tuleb. Jaht tõotab tulla edukas kui ükskord sulama hakkab. seni küll mingeid elutegevuse märke ei paista.

Eile enne Pangodit istusid 2 repsi kõrvuti suure tee ääres ja vahtisid üksteist armunud pilkudega. Tea , vast ikka jooksevad veel.

Aivart-
Kas sa laadides blondoga jätsid püssirohu koguse samaks, kui tavalise kuuliga laadides? Ise olen pisut rohu kogust suurendanud Blondo puhul. Jäi mulje, et tulemus oli parem.

Oman seda sorti relva juba aastaid. Mõistliku maa pealt lastes (100 m.) on kõik loomad ilusasti maha jäänud. Moona valik Eestis on natuke nadi sellele kaliibrile, kuid hetkel ei tunne küll vajadust millegi rohkema järele.

Eks siis jahimehed hakkavad kalli raha eest suurkiskjatele ulukeid söögiks sisse ostma .

Siis selline küsimus. on kellelgi kogemust Hornnady kuuliga FTX 160 gr? kaliibriks 30-30 WIN Vabandan ette, kui tema eelnevalt juba üleval olnud. päring tulemust ei andnud.

Arvata on et see rebaste ja kährade mastaapne vaktsineerimine on jäneste ja kanaliste arvukusele põntsu pannud.

Homsest algab karujaht. Sirvisin jahieeskirja ja jäi arusaamatuks järgmine lõik.

Jahieeskiri § 1 (26) Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini tema tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.

Kuidas toimib see kahjustuste vältimise eesmärgil jahi pidamine. Kas karu peab juba tekitanud olema mingeid kahjustusi või käib see kuidagi teisiti, et mul näiteks mesitarud metsa ääres ja metsas elavad karud. Ega see ei anna ju võimalust karuloa saamiseks, kui ma arvan, et karu kahjustusi antud situatsioonis oleks vaja vältida? Äkki mõni targem seletaks selle põhjalikumalt lahti.

jahisarv kirjutas:Eestis võib eesti hagijaga jahti pidada ainult käpalistele. Tegelikult eesti hagijas peab jahti häälega ja seetõttu oleks ta metsseajahil kasulik. Lätis peetaksegi jahti hagijatega. Kennelist Jahisarv käis isane koer Jahisrv Aspin ka Lätis seaaias katsetel ja sooritas katse edukalt, kuigi teda varem ei olnud seajahis kasutatud.

Lätis jah on palju asju teitmoodi. Kasvõi seesama nepijaht ja seajaht. Huvitav kuidas neil need asjad niiviisi on läinud. Ju pole ametnikud liiga agarad olnud omal ajal igasugu seadusi vastu võtmas olnud.

Mõned aastad tagasi sain Tartu Trapperist.

Paistab jah, et arvukus on suurenenud. Ei saa enam rahulikult sokkugi põllus passida. Ronivad juba heinapõldu ka.

Kuiva puuga on jah õige suitsutamine. Koor ainult tuleb ära võtta pealt, sest see tekitabki seda tõrva vigu maitset ja ajab liha mustaks. Kala puhul ei ole see koore eemaldamine nii oluline.

Koprad praegu ikka väga intensiivselt välja käivad. Juba kella 6 ajal poisid krõbistavad väljas. Isegi pauku ei karda, vaid tõstavad korra pead ja söövad rahulikult edasi.