Jääger-online jahindus foorum

Ja raua pikkuse kohta ka.
Kindlasti pole 81cm halvem, pigem on selliste pikkuste juures võib-olla roll
märkide kaugusel ja sellel, et pikema relvaga on raskem märkidele järele vehkida. Aga seda vast eelkõige kaarrajal (skeet), kus kiirused vähe teised ja kasutataksegi peamiselt vaid 71 cm raudu. Aga tean, et ka 81-sega võib edukalt Eesti tipus sel alal püsida. Endast siinkohal ei räägi aga olen proovinud ja saab küll.

Kuna ise ka alles algaja, siis viitsin veel kritseldada.
Kui üldse erinevaid tsokke kasutada, siis alumises rauas nõrgem (kuna üldjuhul ikka esimesena lastakse alumisest rauast) ja ülemises tugevam tsokk, kuna samale märgile teist lasku tehes on ta juba veits kaugemal ja tugev tsokk ei lase haavlivihul liiga hõredaks hajuda. Kuna aga paljudel juhtudel tuleb lasta ka teist märki (duplette) ja seda enam-vähem samal kaugusel esimesega, siis tean, et paljud kasutavad sama tugevusega tsokke. Osadel, ka väga headel relvadel polegi vahetatavaid tsokke, vaid kohe 0,5 ja 0,5, näiteks.
Haavlivihu diameetrite kohta peast ei hakka jaurama, vaata jahiraamatust, seal, minu meelest, oli seletatud.
Erinevat haavlisuurust muidugi kasutatakse küll (ikka kaugemale suurema haavliga ja vastupidi), kuid taskuid mitut sorti moona täis toppida
pole just otstarbekas, millal sa jõuad nendega laskerajal kalkuleerida. Kes laseb piisavalt täpselt kasutab optimaalset haavlinumbrit ja kogu moos. Algajad nagu minagi arvavad, et äkki ikka peenemad ja rohkem padrunis päästab vahel välja. See on nii ja naa.
Lisasihikut pole kasutanud. Olen näinud küll mõnedel sellist pikka soont vms, aga kommenteerida kahjuks ei oska.

Kõigepealt üks aadress, kust üldist infi saab- http://www.jahilasketiir.ee.
Aga.... Küsid kõiki parimaid asju, seda on raske soovitada, see sõltub ka maitsest. Üldiselt-püss 12 kal pukk, rauad 76cm (puhtas sportingus võib vahel tulla kasuks kui on 81cm, aga üldjuhul vajadus puudub, sest märkide lennud pole kauged), moonaks 28 gr laeng, haavel 9,5-7, tsokid tavaliselt 0,25-0,5, harvem läheb vaja tugevamat.
Relva, moona ja muu atribuutika firmamärkide kohta pole küll mõtet siinkohal pikalt hakata arutlema teemal, kellele ema, kellele tütar!
Valik on sinu ja valik on küllaldane tulemuste saavutamiseks.
Väga hea ettekujutuse saab, kui mõned seeriad lihtsalt vaadata, kuidas head laskurid lasevad ja seejärel mõnede küsimustega neid õrritada.
Minu arust üsna sõbralik ja abivalmis seltskond, vähemalt Männiku tiirus küll.

Kuigi pihta ei saa, milleks seda vaja, mäletan, et kunagi olid sellised asjad Jagdwelt´i kaupluses vitriinis väljas. Seda kauplust küll enam pole, kuid minu meelest tegeleb selle militaarse värgiga edasi Baltic Armaments, kes asub kusagil Tondi kandis. Täpselt ei tea.
Äkki oli infist kasu.

See alafoorum on kujunenudki juba rohkem ühtede küsimiseks ja peaasjalikult Pollari vastamiseks. Seetõttu eelkõige tänud vastajale, ka juba ette järgnevale küsimusele vastuse eest.
Küssa järgmine- millise aja jooksul peab politsei väljastama relvaloa alates relva soetamisloa eksemplaride tagastamisest? Ja millistel põhjustel võib sellega viivitada või sellest keelduda?

Kaupo on loomulikult sel teemal, ja veel mõnel muulgi, täielik ekspert, seetõttu tema soovitusi tasub alati kuulata ja lugeda. Kahju, et sellised materjalid üldse siis sinna raamatusse sisse said, mindki need numbrid hämmastasid, teades, et Eestis tõesti lastakse pea kõike .308-ga.
Siinkohal üks küsimus Kaupole teemaväliselt-ega Sa .300 win mag juhuslikult ei lae, või oskad soovitada, kes laeb?

Näiteks Dynamit Nobel´il on väga hästi illustreeritud tabel igasugu moona ja sellega kütitavate ulukite kohta, võib-olla mõnel on veel. Ega jah nende numbritega ennast lolliks ajada pole mõtet aga mingi ettekujutuse, eriti algajale ta ju annab. Ja algajad kindlasti võiksid vähemalt selle konkreetse Jahiraamatu ikka läbi lugeda ja tudeerida, seal paljud asjad üsna ok ära seletatud.
Mis veel suuremate kaliibrite koha pealt-ega ikka täpsus loeb palju. Pole sel energial tähtsust, kui kusagilt pehmest kohast läbi põrutad. Pole nii ühti, et piisab pihta laskmisest! Ja ka korraliku tabamuse puhul võib uluk ikka 100-150 m ära uimerdada. Nii et, tuleb püsida mõistlikkuse piires ja arvestada konkreetselt oma relva võimalustega.

Hea, kui keegi asju väga täpselt teab ja püüab aidata nii palju kui siin foorumis võimalik. Tänud, Pollar.
Küsimus oleks siiski-kas ikka kõikidesse liikmesriikidess sõidul on vaja seda n.n. eelluba ja kuidas selle hankimine käib? Näiteks, kui tahaks sõita Küprosele võistlema. Läti ja Inglismaa kohta olen tõesti kuulnud, et neile tuleb see pass eelnevalt saata, kuhu nad siis vastava loa annavad. Aga kuidas teiste riikidega on, kas kusagil on mingit nimekirja või seda , mida keegi nõuab.

Absoluutselt ei taha siinkohal .308 win kaliibrit kuidagimoodi halvustada ega .30-06 üles kiita (ise kasutan üldsegi .300 win mag suuruluki jahiks) aga kui veidi tudeerida meie viimast Jahiraamatut, siis selle kohaselt ei jätku .308 win 11,7 gr kuuliga moona puhul küllaldaselt kuuli energiat (rääkimata soovitatavast) hirve, karu põdra ja kuldi laskmisel üle 100 m distantsilt. Palju neisse numbritesse uskuma peab on iseasi, kuid näiteks .30-06 puhul nätab sama tabel sama kuuliga küllaldast enegriat isegi 200 m-l. Kui kaugelt nüüd keegi laseb või ei, jällegi pikk teema aga ilmselt võiks seda siiski arvestada. Või üldse, äkki keegi võtaks kommenteerida selle Jahiraamatu tõekspidamised (lk.216).
Ja see, et sileraudsega alustada, tiirus harjutada on kindlasti ka väärt mõte, annab hiljem vindiga praktiseerides ainult positiivset kogemust ja vilumust.

Baddmanni kaliibrite valiku jutt suht-koht OK, minu meelest. Vahest niipalju ainult, et kui unustaja mees ei ole siis .30-06 võiks vindi kaliiber siiski olla, sellele pole vähemalt odavat ja kättesaadavat sõjamoona liikvel, mida .308 win puhul eriti ohtralt kasutatakse, mis aga suurema uluki jahiks minu arust ei sobi. 30-06-le on samuti võimalik kergem ja raskem kuul leida, mis ok kokku jooksevad. 12 kaliiber on muidugi haavlipüssina põhiline, kui aga hirmsasti sellest kuuli põrutada, siis sõltuvalt tsokkidest võib püssi kiiresti vanarauaks ka lasta. Üldiselt, kergem on midagi soovitada, kui enam-vähem hinnaklass oleks teada.

Jossil ilusad ja helged sõnad. Muide see K95 on hinna poolest veidi krõbedamgi kui näiteks kombineeritud BBF Blaser ja seda arvatavasti just oma aristokraatlikuma ja intelligentsema suunitluse pärast. Sellist relva saab näiteks Deerhunteri kaupluses katsuda ja näha, samuti kombineeritud pukki. Ei taha ülearu kiita aga olen isiklikult Blaseri fänn, oman kahte püssi ja olen siga-rahul!

Kui nüüd veel veidi neid vahetatavate raudadega relvi jagada, siis on olemas üheraudsed vintrelvad, millel nagu teadjamiis juba ütles käib rauavahetus enamasti poldi või poltide avamisega ja teise raua paigaldamisega. Kindlasti valmistavad selliseid vintrelvi Blaser, Sauer, minu meelest ka Mauser ja võib-olla mõni veel. Teine osa vahetatavate raudadega relvi on n.ö. kaheraudsed, enamasti pukk-püssid, kus on vahetatavad tavaliselt rauakomplekt sileraudseid, komplekt vintraudseid ja komplekt kombineerituid, kus nii sile kui vint koos. Ka vintraudne komplekt võib olla erineva kaliibriga raudadega, kes millist soovib. No kolme komplekti vaevalt kunagi väga vaja läheb, aga kahte küll. Minu arusaam oleks, et üks komplekt võiks ju olla 12 kal siledad ja teine kas kahe erineva vindi kaliibriga komplekt või näiteks kombineeritud sile+vint. Selliseid variante valmistavad kindlasti Blaser, Zoli, kunagi ka Tikka ja vist ka venelased. Blaseri ja Zoli kodukalt saad vaadata. Hinnad on muidugi krõbedad küll, aga relvad ausad ka.

Siinkohal selline küsimus- kas keegi nimetatud kaliibrile ka ise laeb? Tühje hülsse on juba üksjagu kogunenud, enamasti Norma omad. Ise ei tea sest laadimise teemast midagi aga võiks kestad anda ja kui mõne laetud paugu ära prooviks ja sobib, siis võiks edasi rääkida.

Veider jah natuke see kaliibrite värk, eriti kehvakene on ju see vene kaliiber 7,62x39, sellel pole energiat ollagi aga seaduse järgi (praegu veel) kõlbab seda kasutada ka suurulukile kui ainult piisava kaaluga kuuli kasutada. Olen kuulnud, et vanasti lasti kolinal 5,6-se Barsiga kõike, aga eks neid vigaseid jäi ilmselt ikka metsa ka, nagu nüüdki vahel, kahjuks.
Seetõttu kasutan isiklikult väga erineid kaliibreid erinevate ulukite jaoks ja peab ütlema, et praaki ikka naljalt ei teki. Muidugi, täpsus on ikkagi esikohal.

Andrusega päri selles küsimuses, ainult vastata keegi nagu ei taha või ei oska. Ei ole küll kusagil kohanud sellist klassifikatsiooni jahimeeste kohta, kus oleks tavajahimehed ja ebatavajahimehed ja veel nii edasi. Kui siinkohal on jahimehe rahakoti suurust silmas peetud, siis sellest võiks juba nagu üle saada ja ära lõpetada, see ju igaühe enesetunde asi, mida ta mis hinna eest on valmis ostma, et hea enesetunne kindlustada. Sõimamiseks pole õnneks läinud ja loodetavasti ei laskuta siin foorumis sellele tasemele, mida kallite autode ja nende omanike kohta ikka vahel seltskonnas üteldakse... Olgem mõnusad ja nautige seda, milleks igaüks võimeline on. Eks ju.