Jääger-online jahindus foorum

Küsimus targematele, mul on täna kõik optikad 30mm toruga ja 50mm esiläätsega, kas on kusagil andmeid, et kui on tolline toru ja 56 esilääts, palju siis valgusjõud võiks olla, kas see teeb sama välja?
Vaatasin, et ilusad asjad saada Aga ei tea seda valgusjõu võrdlust
http://www.trapper.ee/webshop/products. ... u=OPTSIHIK

Mul on muidugi erinevad relvad alates 3kg-st kuni 4-ni ilma optika kaaluta aga alati kui hooaja tõttu relva vahetan, pean tiiru marssima ja vaeva nägema, muidu on vead taga. Ajujahis on praegu küll tunne, et kergem relv on parem, eelmine aasta just kasutasin 4 kg mag mis koos optikaga on u 5 kg. Väga ei kurda kehakaalu ja vormi üle 105 kg ja 3 km jooksen 13 min paksu poisi kohta pole hull aga kergema relvaga on kiirem ja mugavam asju ajada, teine asi on balansis, kui pead otsima kus taskaal on, siis tasub küll midagi muuta, laadi pikemaks või lühemaks.

Mina ei teeks relva raskemaks, pigem rohkem trenni teha, põhjendan, miks - ühel ilusal hetkel tuleb põõsa vahel jooksvat hunti lasta ja siis on kiire manööverdamise juures iga gramm arvel... Samuti, kui kuuled, et sead tulevad ajus, siht on 2m lai, hoiad ja ootad, käsi hakkab värisema, lased alla ja siis see kesik vupsabki üle ning lask jääb tegemata... Selle rebasega on aega küll ta ju tuiab kusagil põllus, hiilid, kasutad heinapalli, mul on autos istudes laskmise bipod, näen repsi, võtan püssi, bipodi ja hiilimine algab - pool naudingust, vahel tuiad reinuga tund aega põllus enne kui lasule pääsed... Edu ja kindlat kätt!

Ausõna ei mäleta, ma usun et oli midagi sellist, kurjad keeled muidugi kippusid kohe ohutusest rääkima Sel ajal oli otseveoga ainult Blaser ja Heym, neist viimane kasutas Fortneri süsteemi - sama mehe tehtud nagu laskesuusa Anschütz

Blaser kutsus u 10 või vähe rohkem aastat tagasi terve partii relvi tehasesse tagasi, mingi konstruktsiooni viga oli. Hiljem pole kuulnud probleemidest selle relvaga. Lätlastel oli vahetult peale seda ostetud sportrelvad antud lukusüsteemiga ja töötavad tänaseni eriliste probleemideta.

Uues masterruzjes on Benelli Vincist artikkel, huvilistel jõudu lugemiseks. Lisaks leidsin eelmise aasta Petersen huntingust artikli ka mikid jäid asjaga rahule. Nädalavahetusel olin Lätis põdrajahis ja seal räägiti, et on muutumas trendirelvaks - IMF annab pappi ja nemad ostavad Vinci

Mul on üks Norra sõber, kel on 90 relva, kui ta tuli Eestisse jahile, võttis ta kaasa 308 WIN, ma küsisin, et miks, tema vastus oli lakooniline, piisav meie tingimusteks (nii Norra kui Eesti) Ainult summuti jättis ta minu tungival soovitusel koju Soome sõjapüssi meeskkond laseb aastas 42 000 lasku per capita... Eesti jahimees 3-... lasku, nii et kui 70 lasku uuest püssist tehtud, on see tubli tulemus. Minu kogemus ütleb, et u 200 lasku on vaja teha, et püssiga sõbraks saada. Samas sain oma magnumiga u 30 lasu järel sõbraks, lasin rebasest, kährikust põdra ja hirveni, samas olen hetkel temaga täielikult tülis, pean tiiru minema ja laskma, et taastada usku endasse ja temasse.
Minu soovitus, oleme positiivsed, käime tiirus, metsas ja vahetame kogemusi

Vana Weatherby on selle kiire lasu ja kerge kuuli propageerija, tema teooria põhines sellel, et kiire kuul andestab vigu. Ta lasi korra pühvli tagumiku lasuga, ma ei mäleta mis see kaliiber oli aga u 7mm Weatherby Mag, sellest tulenevalt lasi ta välja terve rea oma magnumeid, mis ületasid kiiruselt kõiki teisi samas klassis. Aafrikas suhtuti Weatherby püssi ja kaliibrisse pikka aega eelarvamusega. See tähendas mikit, kes lihtsalt summib loomade suunas Tänaseks on suhtumine paranenud, kuna paljud eurooplased ja tõsised mikid kasutavad seda relva. Mis puutub relvadega reisimisse, siis olen käinud nii Lõuna-, Põhjaameerikas, Aasias, Euroopas ja Aafrikas. Piiranguid tasub otsida lennukompaniide puhul, eriti Air France ja KLM, relvade vedu tuleb ette registreerida koos piletite broneerimisega. Aga kaliibri vahet nad ei tee, vea millist relva tahes. Laskemoon peab olema eraldi pakitud ja seda võib olla ühe inimese kohta 5kg. Igal juhul on vaja moon jagada 5 kg kompsudeks, nii et on 4 meest ja 20 kg kast, peale ei lasta. IATA reeglid laskemoona ja lõhkeaine veoks.

See sõjaväekaliibrite keelamine on paras totrus, enamus ongi sõjaväe kaliibrid. Kui meie taibud selle peale tulevad, siis võime vindid rahulikult kappi jätta... 223 Rem, 7,62x39, 6,5x55 SE, 308 Win, 7,62x54R, 30 06 Spr, 8x57 IS, 300 Win Mag jah ka viimane - USA-s lõppes just riigihange ja mereväe snaiprirelvad, mis siiani olid 308 tehakse ümber 300 Win Mag'le kogumaksumus 26 milj USD-d. Usun siiralt, et kusagil baanaanivabariigis on ka kõik muud sõjaväes ja politseis kasutuses... Nii et musketid kapist välja ja metsa

Niisiis, lubadus on lubadus:
Petersen Hunting oktoober 2011 lk 64-69. Lasti kokku 493 valgesaba hirve, selleks sooritati 603 lasku, osad on mööda ja osad armupaugud. 1,22 lasku looma kohta. 51% kukkusid koha peal. Keskmiselt peale lasku jooksid loomad 62 jardi, naisküttide puhul 44,5 jardi, autori arvates väriseb naiste käsi vähem kui suuri sarvi näevad, samas lasid nad tihedamini mööda. Lisaks pakub autor välja, et naised kasutasid nõrgemaid kaliibreid ja väiksema tagasilöögi tõttu lasid täpsemalt. 28% jooksid peale tabamust minema, ilma et oleks vähimatki märki tabamusest olnud. Õlalask (aba) keskmine 2,6 jardi ja loom maas... Südamelask 50,4 jardi, 38,6 jardi, kui oli läbi mõlema kopsu lastud. Enda laetud moonaga laskjad tapsid keskmiselt 100 lasuga 88 ja pool!!! hirve. Tehasemoonaga vastavalt 73,2. Autori arvates on tegu lihtsalt küttide taseme vahest, enda laetud ja mehe järgi tehtud relvadega kütid on profimad ja edukamad. Kesmiselt lasti hirved 132 jardi kauguselt üle 150 jardi kasvas märgatavalt möödalaskude arv. Kaliibrid: 243 (11%), .25 (8%), 6,5 mm/270 (19%), 7mm (36%) ka .30 (26%) Kõige paremini tapsid .25 kaliibrid 25-06, 257 Roberts, 257 Weatherby mag, 257 Savage. Pele lasku läks loom 14 jardi, .28 kaliibrite puhul 26 jardi 7mm-08Rem kuni erinevate 7mm mag. Kolmas koht keskmiselt 31 jardi olid 6,5 mm ja .27 cal mille hulgas kõige populaarsem oli 270 Win. .30 cal peatas looma keskmiselt 33 jardi järel alates 308 kuni 300 mag. Kuna vahed ei ole märkimisväärsed, siis võib öelda, et kõik kaliibrid sobivad, .25 peatas looma 2 korda kiiremini kui 270 WIN, siis seda põhjendab autor eelkõige nõrga tagasilöögiga, mis võimaldas täpselt lasta. 243 ja 6 mm Rem puhul läks loom keskmiselt 41 jardi. Autor ei oska seletada, mis nii väikese vahega kaliibri muutus nii palju mõjutab.
Kuulid, autor jagab nad kahte gruppi:
Remington Core-Lokt, Federal Power-Shok, Winchester Power-Point, Nosler Ballistic Tip, Sierra Pro-Hunter, Hornady InterLock ja Speer softnose olid "pehmed" kuulid ja kontrollitud avanemisega premium klassi kuulid olid "kõvade" kategoorias.
Kopsulasu puhul läks loom pehme kuuli puhul 26,9 jardi ja "kõva" puhul 43,5 jardi. Põhjuseks kiirem avanemine ja suuremad koe kahjustused, samuti käitus "pehme" kuul paremini abalasu korral, kuid seal polnud vahe nii suur. Kokkuvõtvalt "pehme" kuul ja väike või keskmine loom ja "kõva" kuul ning suurem loom on parem kombinatsioon. Autor ütleb lõpetuseks, et kütid ei pruugi olla nõus sellega aga 493 hirve on argument, millega on raske vaielda... Selle piirkonna täiskasvanud looma kaal on u 180 naela.

Suudme energia on väga hea mõte, aga ei tohiks lolliks ka minna, Belgias näiteks on esimene kaliiber, millega kitse lasta tohib 243 WIN, 223 Rem ei mahu suudmeenergia pärast kaardile, aga minu arus on ta parim võimalikest, kus on optimaalne tasakaal tagasilöögi, ballistika ja küttimiseks vajaliku kahjustuse tekitamise vahel. Mis puutub poolmantlite ja pliivabade kuulide kasutamisse, siis ameeriklased katsetasid neid just hirvedel, 4 põhilist kaliibrit ja kui ma veidi rohkem aega saan, siis postitan väikese refereeringu foorumisse. Lühidalt poolmantliga läks hirv lühema maa, kui sama kaliibriga pliivaba kuuli korral. Samas oli see mitte midagi ütlev vahe, kas lähed 10-15 m kaugemale järele või mitte...

Originaalis on Mauseri lukk mõeldud salvest padrunit haarama, Lihtsalt ettevisatud ja jõuga läbi vägistatud padrun ei ole hea idee, tänapäevaselt on lukku veidi muudetud ja ta saab sellega hakkama aga ikkagi ei soovita. Tema töökindlus on eelkõige ümberlaadimises ja laskmises, kui 4-5 tonni haavatud liha Sulle peale jookseb ei ole aega ilust ja elust mõelda... Kui selle luku asemel oleks midagi töökindlamat leiutatud, siis vasestle mõeldud relvafirmad nagu näiteks H&H ei kasutaks teda enam... Sealjuures kasutavad nad päris algset varianti.
http://hollandandholland.com/gun_single ... ndon&v=&c=

Mul ka 1937 ja toimib täitsa kenasti, WW2 käigus on purunenud ainult selle plaadi ots, mis kesta peale välja tõmbamist külejele lennutab, aga püss laseb kenasti, CZ on mul ka 2 tk, samuti rahul. Sõpradel on Browningu A polte ja X polte, olen proovinud lasta, täitsa mõnusad, omanikud, samuti rahul, vali ennekõike mis meeldib ja kasvule sobib. See mis mõnus, see ka õige, selles hinnaklassis on nad enam vähem kõik võrdsed.

Vaidleks Kirbule vastu samaväärne kaheraudne maksab vähemalt 30-50% rohkem. Odavamad on kaheraudsed ainult Venemaal, seal ei maksa inimtööjõud jätkuvalt kuigi palju aga võimalus salve toppida kogu padrunivöö on tõeline väärtus

Turjakõrgus on vanadel isahuntidel üle 90 cm... kaalu poolest suurim on Ukrainas lastud 86 kg kaaluv isend. Nägin Ohhota i Rõbalka kanalilt saadet Venemaal polaarhuntide laskmisest, väidetavalt on suurim isend mis lastud 118 kg ja üle 100 kg on lastud üle 30 looma, turja kõrgus ületab 1 meetrit, päevas läbivad 30-40 km... rekordina neid ei fikseerita, kuna laskmine toimub helikopterilt... Keegi pole suutnud tõestada, et suuskadel sellise sõbra juurde hiilis ja ta nokauteeris