Jääger-online jahindus foorum

MarekR kirjutas:Koeral selline loll komme, et ei lase ligi kui nugisega jändab..muidu seda probleemi pole. Kui õnnestub rihma otsa saada ja eemale viia, siis vahel saab jahiga kohe edasi minna. Ilmselt uued lõhnad. Aga juhtub ka nii, et läheb otsib nugise jälle üles. Mõnda aega töötas selline nipp, et panin ise nugise juurest jooksu, ise koera hüüdes. Tuli järgi, ilmselt arvas, et kuskil mujal midagi veel põnevamat. Kahjuks viimasel korral see enam ei töötanud, sai asjale pihta...Samas ei ole midagi selle vastu, et ta nugist võtab, kuid võiks siiski enne otsida sigu, seejärel nugiseid. Tuleks kuidagi tema eelistused paika saada..

Kui koeral elementaarne kuulekus puudub, siis on see peremehe viga/tegemata töö. Koera ei ole mõtet süüdistada.

mrr kirjutas:Poleks arvanudki, et nii palju "kaaskannatajaid" leidub!

Valaskalakene, kaua Sul selle silma harjutamisega aega läks? Kuigi kui ma ka vasaku silma kinni panen, siis paremaga läbi optika täna nö. pilti naljalt teravaks ei saa... Mul muidugi käed tahavad vasakult õlalt lasta ka.

4000-5000 lasku. Suht libedalt läks. Ma arvan, et see sõltub peamiselt ajast, et kui muidu ka näiteks mereröövli sidet kannad mõnda aega siis võib päris ruttu ümber harjuda.
See on puhta "tarkvara", mitte "riistvara" küsimus. Kui inimesele prillid ette panna, mis pildi pea alaspidi keerab, siis nati aja pärast keerab aju jälle pildi õigeks.

Ma arvan, et kui käed tahavad vasakust õlast lasta ja vasak silm juhtsilm, siis lasegi vasakust. Muidu on ikka jube vägistamine.

Mina harjutasin silma ära. Selleks mitmeid variante:
* katad vasaku silma kinni - paberi vms riba mütsi serva alla, klapiga prill, mereröövli silmaside ...
* Butler Creeki optikakate või muu selline hingega kõrvale avanev - keerad selle nii, et avatud asendis jääb kaan vasaku silma ette.
* paned vasaku silma korraks kinni, et parem silm ära fokuseeriks, siis teed lahti.
* kinnitad midagi (teibiga tükk mingit plasti) püssi või optika külge nii et jääb vasaku silma ette.

Praegugi teine variant kasutuses aga saaks ilma ka. Ma muidugi paremakäeline ka, nii et vasakust õlast laskmise peale ei taha küll mõelda. Kui käed tahavad paremast õlast lasta, siis lihtsam silmaga manipuleerida. IMHO.

uugamets kirjutas:Minu jaoks eriti põnevaks teeb aga kogu selle loo järgmine ..
Siit tulenev küsimus, kes peab arvet kohustuste täitmise üle ja millisel meetodil seda kontrollitakse, et jaht ikka ausalt käiks ... kas nahad tembeldatakse ja loetakse kokku iga nädal, samuti jalad ... kas nahad ja jalad lähevad RMK-sse hoiustamisele koos jalgade ja muu suleliste staffiga
Vot see on küsimuste küsimus - kes proovib võrrandit tundmatuga ära arvata

kohustus on see kohaliku meelest, kes metsa liha järele läheb. Sakslane on ka väikekiskja ja linnu laskmisele nõus peale maksma.

keskmine sõralise hind tuli veits üle 300 euri, see on küttimisõigus ainult sõraliste peale ära jagades.

26. oleks käsi, viiendal pole Eestis.

ma ühte tean

sammal.habe kirjutas:n2ib, et m6ni mees igatseb ikka kommunismiehitaja moraalikoodeksit taga. et oleks kirjas, k6ik loevad ja joonduvad. kui ei, siis tuleb seltsimehelik kohus.

aga ei ole nii.
eetika on kindlalt piiritlemata, yldlevinud t6dede, p6him6tete ja k2itumisviiside kogum, mis sageli levibki k6neliselt.
ning kas ja milliseid aspekte sealt kodanik jahimees omaks v6tab ja austab, on juba individuaalne teema.

Ise mõtlesid välja? Veelkord - kui igamehel oma siis see ei ole eetika. See on komme, harjumus tava, jne. Eetikaks muutub siis, kui on kõigi jaoks ühtviisi aktsepteeritav ja arusaadav. Mis ei tähenda, et see igamehe oma ei võiks eetiline olla.
Võta ajakirjanduseetika - kirja pandud ja vastav aukohuski olemas. Ei ole nii, et igal ajakirjanikul oma eetika. Samas, selle kokkulepitud eetika raames on iga mees vaba mõtlema ja tegutsema nii nagu paremaks peab.

Kui üks punt lohistab põtra ja teine kannab, siis on ühel pundil üks komme, teisel teine ja kõik on OK.
Kui nüüd üritada öelda, et üks viis on eetiline, siis seda ei saa teha kahel põhjusel:
1. pole "kokkulepet" - ilmselt on ühtede jaoks OK üks viis, teise jaoks teine.
2. öeldes, et üks viis on eetiline, tähendaks et teine on ebaeetiline, seega mitte OK.

sammal.habe kirjutas:meie esivanemad ilmselt selliseid eetikakysimusi enda jaoks ei pystitanud - puu k2est kysiti enne langetamist luba, karule peeti hingelepitamiseks peiesid jne.
samas, raskuspunktid olid mujal ja jaht oli rohkem elluj22mise teema kui meil t2nap2eval.

Esivanemad võibolla ei esitanud eetikaküsimusi nagu meie siin praegu lahkame aga mõtlesid asja üle kindlasti rohkem ja tegid asju põhjusega. Sest nagu isegi ütled nende elu sõltus sellest. Kui võitled elu eest, siis paratamatult ei ole aega mingi pulliekskremendi jaoks.

päikest,

mosse kirjutas:

valaskalakene kirjutas:... nii paljud räägivad jahieetikast aga peaaegu igal rääkijal tundub oma eetika olevat. Kas kuskil mingit koodeksit ei ole?

See suur et ... , tolle pärast see eetika ongi, et igal rääkijal on oma. Kui kõigil oleks üks raamatusse raiutud tõde, siis see poleks enam eetika, vaid seadus.

See jutt läheb jahieetikas edasi. Seal vastasin sellele ka.

rajaleidja kirjutas:Ma arvan, et see eetika jaguneb jämedalt võttes kahte lehte. Üks siis selline üldlevinud eetika ja teine selline igamehe enda tõekspidamine.

Vaata - kui on igamehe enda, siis see ei ole eetika. Definitsiooni järgi ei ole. On igamehe enda tõekspidamine, arvamus, komme, tava vms.

Väita, et igal mehel saab olla oma eetika on sama jabur, kui väita et igal mehel võib olla oma ausus, viisakus jne.
Eetika on kõigi jaoks ühesugune. Vähemalt samas ruumis, samal ajal.

päikest,

unt kirjutas:Vaata, valaskalakene, et eetikat kõige lihtsamini ja ilma Wikipeediata seletada, võiks öelda nii, et see on sügav sisetunne õiglusest. Jah, see võib olla erinevates ühiskondades ja inimgruppides erinev. Aga see on alati õigluse ülim ilming mingis määratletud ruumis. Poliitikad ja suunad (kasulikud ulukid/kahjulikud ulukid) muutuvad. Eetika on püsivam. Ma ei tapa tapmise pärast. Ja ma ei õigusta tapmist mingite ettekäänetega arvukuse reguleerimisest või mis iganes vajadusest. Kui ma oma tapetud ulukit ei söö, ei tarvita tema nahka, ei kaitse tema eest oma pere, naabreid või pudulojuseid või mis iganes sellist, siis mind ei huvita kellegi seisukoht, et neid oleks vaja hävitada. Tappa ja hävitada saab ainult vihates või ükskõiksusest elu vastu. Aga minu eetika ei luba mul olla elu vastu ükskõikne, ammugi looduses kedagi vihata. Kui ma jään nälga ja loom muutub mulle konkurendiks toidu hankimisel, siis ma saan "sisemise õiguse" teda tappa.

Aitäh. See on hästi kirja pandud ja ma olen tsiteeritud osaga 100% nõus. See on sinu arvamus/arusaam. Minu oma ka.
Lisaks sellele, et eetika on püsivam, peaks see olema ka üldisem (kui ühe või kahe inimese arusaam, poliitika või suunad).
Midagi (suhteliselt) universaalset. Paljud eetikanormid on kirja pandud ja osa neist saanud seadusteks.
Jahieetikaid tundub olevat peaaegu sama palju, kui sellest rääkijaid.

Ahjaa, sellega, et tappa saab ainult vihates või ükskõiksusest elu vastu, ei saa nõus olla. Tappa saab ka lihtsalt praktilisest vajadusest, söögi hankimiseks näiteks. Või nagu sa ise ütled - kaitsmaks oma peret. Selleks ei pea vihkama või olema ükskõikne elu vastu.

aadu kadakas kirjutas:Aga veelkord, formuleerige äkki täpsemalt, mis Teid selles teemas nõnnapalju vaevab?

Ma proovin - põhiliselt vaevab see, et eetikast jahi kontekstis (jahieetikast siis) on igal (või peaaegu igal) sel teemal sõna võtjal justkui oma arusaam.

aadu kadakas kirjutas: ... On ikkagi tegemist normide ja kriteeriumitega, mida inimesed ja ühiskond on kokku leppinud.

Ma ise arvan ka, et võiks sedasi olla. Aga kui igaühel on oma arusaam ja samas peaks justkui kokkuleppega tegemist olema, siis midagi ei klapi. Kui on tegemist kokkuleppega, siis võiks see selleks, et ei oleks erinevaid tõlgendusi, kuidagi fikseeritud ka olla. Sellepärat ma küsisin definitsiooni/seletust ka enne.
Näiteks (ja ma ei vaidle konkreetse näite puhul, mis on õige või vale, see on lihtsalt näiteks). ütleb A, et magavat looma lasta ei ole eetiline. B ütleb, et on eetiline. Väga häid põhjendusi saab tuua mõlema väite õigustamiseks. Näiteks (ja jälle ainult näiteks) "loomal peab olema võimalus ennast kaitsta" versus "magav loom ei tunne, ei saa arugi. Kuidas nüüd viisakalt tõde välja selgitada?

aadu kadakas kirjutas:... Ja pole mõtet loota, et miskid käsulauad probleemi lahendavad, kui inimene loodust enam ei tunneta.

Aga kui inimesed objektiivselt tunnetavad loodust erinevalt? Tänapäeval on see reaalsus. Veel 150 aastat tagasi oli see tunnetus erinevatel inimestel suht sarnane, täna on tunnetused väga erinevad. Võta talumees, kelle kanu rebane sööb, võta linnamees, kes nelikümmend tundi laua taga istub ja igapäevaselt käib lakk-kingaga ja võta siis veel see mees, kel nälg majas aga kaheraudne nurgas ja siis võta veel mees, kes lihtsalt aja igavusest suht tihti metsas luusib, sest leib on laual niikuinii ja talle see lihtsalt meeldib, aega ka on. Ahjaa, selle mehe võiks ka näituseks võtta, kes Saksamaal maisikahjusid kinni taob kasvatajale, kuna sigadel oma arusaam maaharimisest.
Kuidas siis jääb kas on vaja käsulaudu/kokkuleppe fikseerimist või ongi igal mehel oma eetika? Arusaamine asjast võibki vabalt erinev olla aga eetika peaks justkui laiem kategooria olema ja kõigile enam-vähem sama tähendama?

Teiseks vaevab see, et jahieetikat kasutatakse justkui silmakirjalikkuse kilbina õigustamaks asju, mis võibolla sisetundega kõige paremini kokku ei klapi.

aadu kadakas kirjutas:Küllap pole vaja rebast lasta ka enda elushoidmise pärast tänasel päeval. Pealegi on saanud ulukite arvukuse reguleerimisest mitte eriti tark ja läbimõeldud toimetamine. Hävitamise sõna, ma arvan, pole aga sobiv kasutada.

Sa ütled, et reguleerimine pole tark ega läbimõeldud. Ma ei tea kas on või ei. Eetika võetakse appi - "kui tiinet looma ei tapa, siis on OK". Nii või?
Eetikanormid on ajalooliselt kujunenud praktilisest vajadusest/otstarbekusest lähtuvalt. Kui nüüd endale sügavalt silma vaadata ja tunnistada, et käib arvukuse reguleerimine (arutlemata selle üle kas see on tark või läbimõeldud, reguleeritakse ju massiliselt) siis mis kuradi vahet seal on kas loom on tiine või ei? Tiine looma puhul reguleerid efektiivsemalt lihtsalt...
Söögi hankimiseks - siis on lugu tõesti teistmoodi.
"Hävitamine" on teine hea silmakirjalikuse näide. See on eestikeelne sõna, mis asja täpselt kirjeldab. "Arvukuse reguleerimine" on lingvistiliselt ebatäpne ja sobibki hästi sinna vene ajal kirjutatud raamatusse, mida enne tsiteerisid.
Asja sisu ei muutu, vahendid ei muutu, tulemus ei muutu aga asjade õigete nimedega nimetamine on ebaeetiline?
Ajame ümbernurgajuttu ja asi muutub eetiliseks?

Ma ei saa sellest jahieetika asjast aru. See justkui läheks vastuollu etikaga üldiselt - ausus, asjade õigete nimedega nimetamine, sirge jutu ajamine ja teistega arvestamine.


päikest,

Tänud! Seda raamatut pole ma lugenud. See tsiteeritud osa vähemasti on küll ajastule kohane ümmargune mittemidagiütlev jura.
Kas keegi ei ole tõesti kirja pannud midagi enam vähem ammendavat, kust minusugune puupea, kui tekkib näiteks mõte magavat või tiinet looma lasta, saaks järgi vaadata kas see ikka on eetiline. Nagu kümme käsku näiteks või kommunismiehitaja moraalikoodeks. Praegu jääb mulle küll tunne, et niipalju, kui on eetikast rääkijaid, on erinevaid eetikaid.

Ma ei tea, kas see, et magavat looma ei ole eetiline lasta, on sinu eetika osa või on see sealt raamatust pärit, aga äkki sa oskad seletada, MIKS ei ole eetiline?

Ma ka tsiteerin natuke, allikas Wikipedia:
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt.
Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks.
"Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika.

Võib vist öelda, et jahieetika on üks sellistest eetilistest süsteemidest?
See paks kiri tsitaadi algul on minu tehtud. Minu arvates on see oluline.
Näiteks on eetiline (viisakas) võõraga tuttavaks saades kätt anda, onju? Miks? See on pärit ennemuistsest ajast kui parema käe ette sirutamisega näidati, et seal ei ole relva ja kavatsused on heatahtlikud. Jne.
Ehk eetika ei ole kunagi tekkinud tühja koha pealt. Mis on eetiline on ka praktiline/otstarbekas/vajalik.

Me ei saa seda kunagi täpselt teada aga ma usun, et kui ürginimene kivikirvega mammutit küttis, oli ta väga õnnelik, kui selle une pealt kätte sai. Millal magava looma küttimine ebaeetiliseks muutus?

Kui kõht on tühi, siis tugevam sööb nõrgema ära. Minu arust on see OK. Jahieetika ütleb mida?

Kui küsimus on "arvukuse piiramises" (mina eelistan "hävitamist"), siis mida tiinem seda parem ju?

Kui kõht on täis, siis tappa selleks, et naabrimehe või -naise ees eputada sarve või kihvaga on minu arust hullem "pikendamine" kui autodega eputamine. Jahieetikud?

Aitab praeguseks, andke tuld!

kakk kirjutas:HR.Kindsigo oskad õelda midagi tera kohta mille teramaterjal on Carbinox T508?
Ettetänades.

Ma pole küll Hr. Kindsigo aga miks sa guuglit ei kasuta? Neljas vastus:
http://www.bladeforums.com/forums/showt ... T508-steel

kui sa üldse keelest aru ei saa, siis lühidalt - ei midagi erilist. See bladeforums.com muuseas on väga asjalik koht, kui nugade kohta infot tahad.

päikest,

sooviku kirjutas:Tänan muretsemast,valaskalakene.Perearst ravis sõrme terveks ja siinne rahvas muutis ka mu arusaamu jahieetikast .

Võta heaks!
Millised sinu konkreetsed arusaamad jahieetikast muutusid? Ma täitsa siirast huvist küsin - nii paljud räägivad jahieetikast aga peaaegu igal rääkijal tundub oma eetika olevat. Kas kuskil mingit koodeksit ei ole? Isegi kommunismiehitajatel oli oma moraalikoodeks:)

sooviku kirjutas:Edaspidi tapan kõiki elukaid igast asendist,olgu siis magavat või poegivat.Kui arvukus suur,ei aita midagi.tuleb tulistada .

Suur mees, ise tead:)

sooviku kirjutas:Muuseas sõna "jahumine" peaks olema kokandusega seotud.

Võibolla, ma ei ole kokanduses väga kodus. Mis siis?
Muuseas, õigekirjaeetika sätestab täiesti selgelt, et eesti keeles on peale koma ja punkti tühik.

aadu kadakas kirjutas:Kui naljapala, olgu siis...
..., kuid Sooviku ilmselt rääkis jahieetikast selle õiges tähenduses ning mehe oma hinges iseendaga tehtud kokkuleppest ja see liitub ka aukartusega elu ees. Ilmselt jahieetikast mittekinnipidamine (ebaõige jahipidamise õigustamine) ilmselt pole meil rebaste arvukusele piiri suutnud panna.

Viimasest lausest ei saa kohe üldse aru, loe nii- või naapidi.

Ja ei olnud päris naljapala. Pigem oligi mõeldud õela torkena pidevalt "jahieetikast" jahujate pihta.
See läheb küll sellest teemast kaugelt mööda, seega võiks kuhugi mujale kobida.
* Ole nunnu ja defineeri "jahieetika selle õiges tähenduses"
* Sa liha sööd? Mis kuradi aukartus elu ees?
* Rebane ei ole mitte põhjuseta lindprii sellest ajast alates, kui inimkond loomi kodustama ja põldu pidama hakkas.

päikest,