Jääger-online jahindus foorum

Käisin metsas, lasin kastid kuhugi meetri kõrgusele, ühe maskeerisin ära ja teise keerasin peapeale, eks näha kuidas asi toimib! Jälgi oli värskel lumel üsna mitmeid, oli kastide juures peaaegu ära käinud ja siis rõõmsalt minema hüpanud!
Mäkerdasin veel täna kastid kopranõrega kokku - ootame, vaatame!

Kast rinna kõrgusele mul pandud, kuid maskeerimata!

Kusjuures ma kah olen kinnastega näppinud ainult kaste ja raudu, kuid minu viga võib olla see, et ma liialt sagedalt värskeid jälgi teen. Muudan strateegiat ja vaatame, mis saama hakkab.

Hmmm, peab katsetama - tänan väärt nõuande eest!
Kui tihti oleks aga korntrollimas käija mõistlik?

sokk kirjutas:Kui tihti sa kontrollid?

Püüan iga päev tiiru ikka ära teha või on mu ikalduse põhjuseks liigne häirimine? Kui tihti oleks mõistlik kontrolli teostada?
Unustasin muidugi täna fotoka maha ja pilt tegemata jäi, aga kastid mul tehtud laudadest, võrk peal ja sööt võrgu küljes rippumas, rauad all piludes, pmt kasti alumise äärega tasa. "Sooviku" riputatud pilt, mille järgi need tegin - loodan et ta ei pahanda download/file.php?id=2179&t=1

Püüan homsel kontrollkäigul mõne pildi teha ja üles riputada!

Kastid juba kuu aega metsas olnud, rauad olid kah uued, kuid keetsin need ennem metsa viimist veel kuuseokka leotisega läbi. Nüüdseks kastides käinud läbi linnud, searupskid, mesi, kopranõrega mätsisin kõik kokku, võõrast lõhna ei tohiks ju olla enam. Kaste olen tõstnud ringi kohtadessse, kus olen enim näinud nugise jälgi, aga ei toimi miski pärast. Muidugi piirkond kus ma püüan on kaua aega olnud nugiste elupaigaks, sest keegi pole püügiga siin aastaid tegelenud - loomad ehk liiga targaks saanud või vastupidi rumalad, et ei oska kastist toitu otsida

See "muna värk" on nüüdseks ainuke asi, mis mul veel katsetamata. Proovisin siin küll mune halvaks saada, ahju otsas, kuid nädalaga ei olnud veel tulemust!

Kas keegi on midagi kasti kah saanud, mul endiselt ikaldus! Igat masti sööta proovinud, kohti vahetanud ja ei midagi.

hundikütt kirjutas:Huvitav,mis looma sa Veix nugiseks pead,jutu järgi tegu nugisega küll pole

Ma ikka täiesti teadlik olin jälgede osas ja eksimine välistatud, kuid ma vist lihtsalt juhtusin vähe rohkem elunäinud looma otsa.

Mul endiselt ikaldus!
Käisin täna huvi pärast värskelt lumelt jälgi otsimas ja jälje leidnud, üritasin jällitada ühte - no suhteliselt mõtetu tegevus, puusse ma teda ajada ei suutnud ja lõpuks tõmbas mulle "koti pähe" madala kuusenoorendiku alla sukeldudes. Leidsin üles ka pesapuu, kuid ta nägi mind ennem ja oli hüpanud eelnevalt välja. Kokkuvõtteks, 2-he tunnisele meeletule võiduajamisele tuleb nentida, et ilma koerata on jälitamine suhteliselt tulutu. Täheldasin muidugi seda, et põgenedes ei lähe ta elupaigast kaugele vaid hakkab tiirutama ja vigurdama selle ümber, minu trajektor kulges sikk-sakkides ühes kvartalis (300 x 300m).
Edu!

Käisin kah eile raudu kontrollimas ja pikemat aega pole õnnestunud tabada midagi, kuigi mets oli kuivalt nugise jälgi täis ei taha nad mu kasti ronida. Söödaks mul sea rupskid ja kastis meega määritud kopraliha, kuid ei huvita see loomi millegi pärast. Sai kastide osas ümberpaigutusi tehtud eile, eks täna selgub, kas oli edu!

Märkus õige Heyx , kuid kitsest rohkem sodi maha jääb, pikad koivad, pikk kael ja pea! Kobras aga üks lai latakas hunnik liha ja rasva ning kondid pehmed, millest vaevata jagu saab, seega ka vähem maha jääb, mida märgata!
Teemast küll välja, aga kui pakun oma taksile värsket metssealiha, siis see paneb jooksu ja sakslane sööb "pika hambaga", kobrast nülgides viskasin kopra liha neile - taks lõhkus sisse nii, et pärast oksendas ja kui sakslane mõne korraliku lõuatäiega oma portsu lõpetanud oli, siis tahtis taksi, koos sellel poolelioleva tükiga, samat teed saata!
Nii et kopra liha on ka koerlastele väga meelepärane suutäis!

Minagi viibin metsas väga palju ja olen kindel, et kõvasti rohkem, kui keskmine jahimees. Oma tähelepanekud olen siiski teinud reaalsete olukorra muutuste järele.
Julgen minagi arvata, et ilvese haistmismeel on üle keskmise hea.
Miks muidu peibutamisel kasutada kopranõret, kui ilves poleks huvitatud selle maitsvast lihast, ei vaevuks ta ju lõhnale reageerimisega!
Samuti oli meil kährikuga, kui tekkis ilvese ja hundi jälgi metsa massilisemalt, siis kähra arvukus langes märgatavalt, vaevalt et nad ilvese kartuses kuhugle eemale jooksu panid (kindlasti reguleerib arvukust ka kärntõbi). Kui aga vähe mõelda kopra, kähra ja kitse suuruse,liikumiskiiruse ja tähelepanelikkuse üle, siis ilves ei pea ju erilist vaeva nägema, et koprale ja kährale ligi saada ning pole tal erilist probleemi väiksem loom vast paari päevaga ära süüa, et märkimisväärseid jäänuseid maha jääks - kitsega võrreldes.
Kitsedega lugu selline, et eelnevad rasked talved kahandasid oluliselt ridu, me pole pmt. kaks aastat kitsele jahti pidanud ja praegune talv näitab juba arvukuse tõusu, sest looma on näha juba oluliselt rohkem.

Ilvese toidubaas on ikka väga mitmekesine ja kitsed on üks pisike osa ainult sellest. Samuti lähevad loosi kährad, koprad, seapõrsad. Kui meie maadel möödunud kahe aasta vältel toimunut analüüsida, siis paar aastat tagasi oli kährasid nii palju, et võisid kaikaga püüda neid, siis nüüdseks on paari aastaga ilves selle populatsiooni suhteliselt hõredaks teinud ja sügisel oli kähra põldudel ikka väga hõredalt! Oma osa muidugi on selles ka hundil ja kärntõvel!